Obsah (6)

§ 367§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-22-111997 Ha

§ 367kohaselt.

16.09.2022 esitas hageja täiendavad tõendid (kontode väljavõtted, dtl 55, 56) ning selgitas, et poolte vahel oli eraldiseisvalt veel ehitustöövõtu suhe, millega seonduvalt toimus poolte vahel arveldamisi vastavalt kostja esitatud hinnapakkumistele ja teostatud töödele. Väljavõtetest nähtuvalt on ehitustöödega seotud maksed tehtud selgitusega „makse“ ning laenuraha ülekanne vastab üksnes laenusuhtele. Hageja lisab, et kui kohus peaks tuvastama, et tegemist ei olnud laenusuhtega, palub hageja alternatiivselt tagastada saadud raha 1500 eurot VÕS § 1028 alusel. KOSTJA SEISUKOHT

1. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja esitas hagivastusena (dtl 35) kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite ning jäi selle juurde. Vastuväite kohaselt on raha hagejale tagastatud teistmoodi kui pangaülekandega. Hagejal ja kostjal olid selleks suulised kokkulepped. Võlga ei saa 2 kostjale esitada lepingu puudumise tõttu. Pangaülekannet tehes saab selgituses täpsustada mida iganes. 13.09.2022 kirjas (dtl 51) vastas kostja kohtu küsimustele ja selgitas, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Hageja kandis raha kolmandale isikule, kuna kostjal ei olnud pangakontot. Ülekantud summa ei ole laenuga seotud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.09.2020 suulise laenulepingu, mille alusel tegi hageja 21.09.2020 kostja taotlusel kolmanda isiku arveldusarvele makse summas 1500 eurot selgitusega „Laen eraisikule. Tagasimakse 31p pärast“. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kostjale rahasumma 1500 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja kandis laenusumma kolmanda isiku, so kostja poja V. S. arveldukontole. Seda kinnitab ka kostja poolt kohtu küsimusele: „Mis tähtsus on asjaolul, et hageja kandis Teie nõudel laenusumma kolmandale isikule?, antud vastus, et „Mul ei olnud oma pangakontot“ (dtl 51). Kuna laenusaaja nõusolekul võib täitmine toimuda ka kolmandale isikule (VÕS § 79 lg 1), siis on tõendatud, et kostja nõusolekul kandis hageja rahasumma kolmanda isiku pangakontole, millega andis hageja kostja kasutusse rahasumma 1500 eurot.
5. Tuvastada tuleb, kas poolte vahel oli laenusuhe. Kostja on laenusuhte olemasolule vastu vaielnud, jättes samas põhjendused esitamata. Kohus tuvastas, et hageja on 1500 eurot kostja poolt viidatud pangakontole kandnud selgitusega „Laen eraisikule. Tagasimakse 31p pärast“. Kohtu hinnangul on kostja, vastu võttes temale üle kantud rahasumma, mille selgitusse on märgitud „laen“, sõlminud suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1500 eurot. Kohtu hinnangul on ka kostja pidanud hageja ja kostja vahelist võlasuhet laenusuhteks. Eeltoodut kinnitab maksekäsu kiirmenetluse vastuväites (dtl 38) avaldatu, et E.-A. K. i poolt mulle kantud raha tagastati talle teistmoodi kui pangaülekandega. Meil oli selleks suulised kokkulepped. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb raha väljamaksmise järel laenusaajal tõendada, et laenuandjal pole õigust seda tagasi saada (vt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11). Kostja vastuväidet (ei ole laenusuhe), tuleks hinnata ka poolte vahel oleva töövõtusuhte raames, et ega hageja ei teinud makset töövõtulepingust tulenevalt, millisel juhul ei oleks vaidlusaluse summa tagastamist hagejal laenusuhtest tulenevalt õigus nõuda. Hageja on
8. septembri 2022 kohtuistungil vande alla antud seletustega (dtl 61-62) tõendanud, et poolte vahel oli ka suuline töövõtuleping, mille raames hageja kandis kostjale renoveerimistööde tegemise eest erinevaid summasid ja nende tagastamist hageja kostjalt ei nõua. Eeltoodud asjaolu tõendavad hageja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtted (dtl 55,56), millest nähtub, et hageja on kostjale teinud enne ja pärast laenumakse tegemist hulgaliselt rahalisi ülekandeid, millede selgitusse ei ole märgitud, et tegemist oleks laenuga ja vastavate summade tagasimaksmist hageja kostjalt ka ei nõua. 3 Eeltoodut arvesse võttes, on tuvastamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille kohaselt oli antud kostjale laenu 1500 eurot tagasimakse tähtajaga 1 kuu. Kostja on jätnud laenu tähtaegselt tagastamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingujärgne summa 1500 eurot.
9. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 6 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Kuna pooled leppisid kokku laenu tagastamises 31 päeva pärast, saabus tähtpäev
10. oktoobril
12. Seega muutus tasunõue sissenõutavaks 22.10.
13. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole laenu seni tagastanud. Järelikult nõuab hageja põhjendatult viiviseid perioodi 23.10.2020-24.05.2022 eest. Kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära, mis oli perioodil 23.10.2020-24.05.2022 8% aastas (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 190,29 eurot (viivitatud päevade arv 579). Samuti on hagi põhjendatud alates 25.05.2022 edasiulatuva viivisenõude osas (tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 367) ning kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1

1. lauses sätestatud määras alates 25.05.2022 kuni põhinõude (summas 1500 eurot) tasumiseni.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1690,29 eurot (s.o põhivõlg 1500 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 190,29 eurot) ning viivis põhivõlalt (1500 eurot) alates 25.05.2022 VÕS § 113 lg 1
3. lauses sätestatud määras kuni põhivõla (1500 eurot) tasumiseni. 10.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi jätab kohus menetluskulud

§ 162

alusel kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Kohtukuludest on hageja tasunud riigilõivu 315 eurot hagiavalduse esitamisel. Riigilõiv summas 315 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, kuna selle tasumise kohustus tuleneb seadusest. 11. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnihinnaga 144 eurot (km-ga). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulu nimekirjade kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 7 h 45 min, summas 1072,80 eurot, s.o: - 21.05.2022 asjaolude analüüs, täpsustused kliendiga, hagiavalduse koostamine (4 h); - 16.09.2022 istungi ettevalmistamine, kliendile selgitused, istungil osalemine, 16.09.22 taotluse koostamine (2,25 h); 4 - 11.10.2022 lõplike seisukohtade koostamine, istungiprotokolli ülekontrollimine ja menetluskulude nimekirja koostamine (1,2 h). 12.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga, mistõttu on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu liiga suur. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et hageja ajakulu menetluses on põhjendatud 5 h ja 30 min ulatuses, s.o summas 792 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1107 eurot (riigilõiv 315 eurot + lepingulise esindaja kulud 792 eurot).

§ 177

lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 5