Obsah (8)

§ 367§ 477§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-4711 Tsiviilasi Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu avaldus R. H. vast

§ 367

kohaselt võib hageja viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

1. Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määrusega toimetanud puudutatud isikule 13.04.2022 kätte avaliku e-toimiku vahendusel, kuid puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks avaldusele vastanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isik R. H. Xxxx asuva korteriomandi omanik (dtl 6-7). Seega on puudutatud isik Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu liige 2 2-22-4711 korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse tasumist 31.03.2022 seisuga summas 1003,38 eurot ning viivist vastaval perioodil arvete tasumisega viivitamise eest seisuga 31.03.2021 summas 16,77 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (dtl 8-21, dtl 30-33, dtl 35-
2. dtl 54-75). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on 2021 aasta majandamiskava (dtl 41). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud. Kohus korrigeerib hageja viivisearvestust siiski 6 sendi võrra väiksemaks, lähtudes võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.
3. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 12. Eeltoodut alusel rahuldab kohus Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu avalduse R. H. vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult R. H. välja Keila linn, 3 2-22-4711 Kruusa tn 21 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse 31.03.2022 seisuga summas 1003,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31.03.2022 seisuga 16,77 eurot ja viivise põhinõudelt (1003,28 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2021 kuni põhinõude (1003,28 eurot) täitmiseni. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 14. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja on tasunud hagita menetluses avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista hagita menetluses kantud õigusabikulu summas 385 eurot. millele lisandub käibemaks (hageja ei ole käibemaksukohustuslane) 77 eurot, kokku 462 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja esindajal kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, avalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) ja koostamiseks 2 tundi ning avalduse kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimiseks) 0,5 töötundi, kokku 3,5 tundi. Avaldaja ja avaldaja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 110 eurot (kokku 385 eurot + km); 15. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

1. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et käesolevas vähekeerukas asjas on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu kokku mitte rohkem 2 tundi. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu
2. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 60 eurot ilma käibemaksuta ja 72 eurot koos käibemaksuga. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku koos käibemaksuga summas 144 eurot (2 x 72). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 194 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 144 eurot).
3. Avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 318 eurot (avaldaja poolt näidatud menetluskulude summa 512 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 194 eurot). Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust. 4 2-22-4711
4. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.04.2022 kohtumäärus. 5