KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-22-12263 Tsiviilasi I. T. avaldus Põlva vald, Põlva li

) § 476 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku avalduse alusel ja hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

1. Kohus on asjas kogutud materjalide põhjal tuvastanud, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - avaldaja omandisse kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx asuv korteriomand ja avaldaja on korteriühistu liige; - avaldaja esitas 21.07.2022 korteriühistu juhatusele KrtS § 45 lg 3 alusel teabenõude, milles esitas korteriühistu juhatusele 2 küsimust:; 1) millistesse Piiri 4 korteritesse on Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ Põlva tegevjuhi Kaili Kuuse eestvõtmisel paigaldatud 1979.a korteritesse paigaldatud malmist kanalisatsioonitorude asemel plastmassist kanalisatsioonitorud? 2) kas korteriühistul on olemas vastav dokumentatsioon (teostusjoonised, nõutud kooskõlastused, omaniku järelevalve)? - korteriühistu juhatuse liige Rene Kintsiraud saatis avaldaja 21.07.2022 teabenõudele 27.07.2022 e-kirjaga vastuse, milles vastas avaldaja esitatud kahele küsimusele: 1) korteriühistul ei ole teavet küsimuses nr 1 esitatu kohta, mistõttu ei ole võimalik sellele vastata; 2) korteriühistu ei saa küsimusele nr 2 vastata, sest dokumendid ei ole küsimuses piisavalt täpselt piiritletud. - avaldaja sai Rene Kintsiraua 27.07.2022 e-kirja kätte 27.07.2022 ega ole pärast seda esitanud korteriühistu juhatusele uut teabenõuet; - avaldaja esitas KrtS § 45 lg 3 alusel 21.08.2022 kohtule avalduse korteriühistu juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
2. Nagu kohus viitas, näeb KrtS § 45 lg 3 ette, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega sõltub KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud avalduse kohtusse esitamise tähtaeg sellest, kas korteriühistu juhatus

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Viidatud sätete alusel võib kohus jätta hagiavalduse 4 menetlusse võtmata või läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitse, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

1. Ülaltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik käesolevas olukorras avaldaja avaldust läbi vaadata, kuivõrd avaldaja õigus avaldusega kohtusse pöörduda lõppes KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud õigust lõpetava tähtaja alusel 10.08.
2. Seega on avaldaja esitanud avalduse kohtusse hilinenult, s.o olukorras, kus tal selleks enam õiguslikku alust ei olnud. Sellest lähtuvalt jätab kohus avaldaja avalduse

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Seetõttu ei saa kohus anda praeguses menetluses hinnangut ka avaldaja poolt välja toodud sisuliste asjaolude kohta (nt kas tema poolt nõutud andmed on korteriühistul olemas, kas need on piisavalt piiritletud jms) ega lahendada avaldaja 14.11.2022 menetlusdokumendi lõpus punktides 1-4 ja 6 esitatud menetluslikke taotlusi, kuna need kõik seonduvad asja sisulise läbi vaatamisega. 17. Kuivõrd

§ 425

lg 1 kohustab kohut hagi läbivaatamata jätmise määruses märkima, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, siis selgitab kohus, et avaldaja saab vajadusel pöörduda avaldusega uuesti kohtusse seejärel, kui ta on esitanud korteriühistu juhatusele uue teabenõude ning korteriühistu juhatus on vastusega keeldunud teavet andmast või dokumente esitamast või jätab teabenõudele üldse vastamata. Sealjuures peab avaldaja järgima KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud tähtaegasid (vt kohtumääruse p 10). 18. Vastavalt

§ 426

lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 427

kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. MENETLUSKULUD 19.

§ 172

lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt

§ 168

lõikele 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt lõikele 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 20. Arvestades, et kohus jätab avaldaja avalduse läbi vaatamata ja lõpetab asja menetluse määrusega, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. 21. Vastavalt

§ 174

lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust 5 lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 176

lg 2 näeb ette, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt lõikele 8 määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

1. Kohus määras 01.11.2022 kohtunõudega puudutatud isiku lepingulisele esindajale 7päevase tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isiku lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 07.11.
2. Kohus määras 07.11.2022 kohtunõudega avaldajale 7-päevase tähtaja puudutatud isiku menetluskulude nimekirja suhtes seisukohtade esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule 14.11.2022 seisukoha puudutatud isiku menetluskulude nimekirja suhtes, leides, et puudutatud isiku menetluskulud ei ole põhjendatud ning taotles menetlusdokumendi lõpus punktis 5, et kohus nõuaks puudutatud isikult välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.
3. Vastavalt puudutatud isiku 07.11.2022 menetluskulude nimekirjale on puudutatud isik kandnud menetluskulusid läbi oma lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulude näol kokku summas 386,40 eurot (koos käibemaksuga) arvestusega, et lepinguline esindaja on teostanud õigusabi kokku 2 tunni ja 18 minuti ulatuses hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus ei pea põhjendatuks nõuda puudutatud isikult välja menetluskulusid tõendavaid dokumente, sest nende kandmine menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses on piisavalt põhistatud ja usutav, mistõttu jätab kohus

§ 176lg 6 alusel avaldaja vastava taotluse rahuldamata.

Arvestades käesoleva tsiviilasja senist menetlust, selle õiguslikku olemust ning puudutatud isiku lepingulise esindaja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et avaldaja ei ole 14.11.2022 menetlusdokumendis selgitanud, miks ta peab puudutatud isiku menetluskulusid põhjendamatuks, on kohus seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt teostatud tööd 2 tunni ja 18 minuti ulatuses on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Ühtlasi saab puudutatud isiku lepingulise esindaja töötunni hinda pidada mõistlikuks tunnitasumääraks, kuivõrd selle suurus on väiksem Riigikohtu praktikas mõistlikuks peetud maksimaalsest tunnitasumäärast (s.o ca 200 eurot). Sellest lähtuvalt määrab kohus puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 386,40 eurot ning mõistab need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. 24. Puudutatud isik on 07.11.2022 menetlusdokumendis taotlenud, et kohus mõistaks

§ 177lg 4 alusel avaldajalt menetluskulude pealt välja ka viivise.

Viidatud õigusnormi kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et avaldaja kohustub tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets 6 kohtunik 7