Obsah (7)

§ 39§ 104§ 116§ 179§ 119§ 199§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

§ 39

lg 1 p 4 sätestab, et kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.

§ 104

lg 1 näeb ette, et kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt.

§ 104

lg-st 2 tuleneb, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaebaja sai määruse, millega halduskohus jättis kaebuse käiguta, kätte

1. mail 2022 ning seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks
2. mai
3. Kuna kaebaja nõutavat riigilõivu ei tasunud, tagastas halduskohus kaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. M. Simtsov esitas
5. juunil 2022 ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a määruse peale. Kaebaja leiab, et ta ei ole võimeline maksma riigilõivu 20 eurot. Halduskohus oleks pidanud kontrollima kaebaja maksevõimelisust, aga jättis selle tegemata. Kaebaja palub hüvitada talle mittevaraline kahju, mille vangla on talle tekitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
9. juuni
10. a määrus tühistada.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus teinud olulise vea, kui jättis lahendamata kaebaja menetlusabi taotluse, milles kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Eelnev viga on tinginud ka määruse, millega halduskohus kaebuse tagastas, õigusvastasuse.

§ 39

lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja viimast ka tegi.

§ 116lg 1 ls 1 kohaselt lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega.

Alles seejärel, kui selgub, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole alust, peab kohus vastavalt

§ 116lg-le 6 andma tähtaja riigilõivu tasumiseks.

Halduskohus on küll kaebuse käiguta jätmise määruses kirjeldanud, kuidas vangla hinnangul ei ole kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud, kuid kohus ei ole ise taotlust määrusega lahendanud, vaid on jätnud taotluse hoopiski tähelepanuta, kaebuse käiguta ning andnud tähtaja riigilõivu tasumiseks.

1. Seejärel tagastas halduskohus vaidlustatud määrusega kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi, st jättis riigilõivu tasumata. Kohustus tasuda riigilõiv tulenes halduskohtu
2. mai
3. a määrusest, millega kaebus jäeti käiguta ning anti tähtaeg nõutava menetlustoimingu tegemiseks. Käiguta jätmise määrus ei olnud edasikaevatav. Kuigi määrus, mida ei saa edasi kaevata, jõustub kaebajale kättetoimetamisest arvates vastavalt

§ 179

lg-le 3 ning kaebajal tekib kohustus riigilõiv tasuda, ei saa ringkonnakohtu arvates jätta nimetatud viga tähelepanuta. Halduskohus ei saa olukorras, kus isik on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, esitatud taotlust lihtsalt tähelepanuta jätta ning hiljem määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu kaebust tagastada. Halduskohus peab lahendama kõik talle esitatud taotlused ning lähtuma seda tehes menetlusseadustikust, seda enam, et menetlusabi andmata jätmine on vaidlustatav

§ 119lg 1 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olulise menetlusveaga

§ 199

lg 2 p 3 ja

§ 203lg 3 mõttes.

1. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus tühistama Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määruse ning saatma asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohus ei asu ise lahendama kaebaja menetlusabi taotlust, sest sel juhul oleks ta esimene kohtuaste, kes esitatud taotluse osas seisukoha võtaks. Kuna menetlusabi on taotletud kaebuse esitamiselt riigilõivuvabastuse saamiseks, peab taotluse esmalt lahendama halduskohus ise. (allkirjastatud digitaalselt) 2