) § 69 lg-st 6 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 428 lg 1, 2 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata
lg 6 alusel täitmisele German Peganovile Tartu Maakohtu 30.12.2020 otsusega nr 1-20-8815 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. German Peganovi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata German Peganovile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 30.12.2020 otsusega tunnistati German Peganov süüdi
G. Peganov tunnistati süüdi ka
lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
Peganovile mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 kuud 23 päeva karistusaja hulka ning G. Peganovi karistusest jääb kanda 11 kuud 7 päeva vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 18.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9990 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning G. Peganovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud 6 päeva vangistust.
lg 5, § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 636 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G. Peganov
lg 4 alusel kohustatud järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 15.01.2021 ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 15.01.2021 – 15.01.2023. Tartu Maakohtu 01.02.2022 määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla erakorraline ettekanne G. Peganovi vangistuse täitmisele pööramiseks ning G. Peganovile pandi
lg 2 alusel kohustus alkosõltuvusest vabanemiseks pöörduda SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ning asuda programmi “Kainem ja tervem Eesti„ ja alluda programmi raames osutatud ravile. G. Peganov rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja ilmus ka kohtuistungile alkoholijoobes. Kohtumäärus jõustus 18.02.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et G. Peganov ei ilmunud 05.09.2022 registreerimisele, hooldusalusel tuvastati 06.10.2022 alkoholijoove ja ta ei täitnud 06.10.2022 ning 10.10.2022 üldkasuliku töö ajakava. 06.10.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati G. Peganovi joobeks 1,376 mg/l, väliste joobetunnustena määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, väga aeglane reaktsioon, segane kõne, taju- ja mäluhäired, tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired (ei suutnud avada välisust), ärritumine ja rahutu käitumine. Protokolli on märgitud, et hooldusalune ei olnud suuteline seletust kirjutama. 05.09.2022 registreerimiskohustuse kohta kirjutas isik selgituse, et ta ei mäletanud, kus ta oli. Telefon oli tal katki ning selle taastas hiljem. Isikult ei ole ametnik saanud 06.10.2022 ja 10.10.2022 rikkumiste kohta selgitusi võtta, kuna G. Peganov ei ole peale 10.10.2022 kuupäeva ametnikule kättesaadav olnud. 11.10.2022 üldkasuliku töö korraldaja tagasiside järgi 06.10.2022 helistas G. Peganov ja andis teada, et ta jäi jälle bussist maha. Sellel päeval oli hilinemine tööle juba 1 tunni võrra. Kuna telefonis oli tunda, et G. Peganov võib olla purjus, ei lubatud teda tööle enne visuaalset kontrolli. Kuna hooldusalune ei olnud valmis ootama kriminaalhooldustöötajat, G. Peganov tunnistas alkoholijoobes olekut. 10.10.2022 pandi G. Peganov riisuma kalmistu tagaosas asuvale sõjaväekalmistule. Kui kella 10:12 ajal läks töötaja vaatama ÜKT-d tegevate meeste tööjärge, kuid siis oli G. Peganov kadunud. Hooldusalusest olid jäänud töötsooni alles tööriistad. Vesteldes kaastöötajaga, andis viimane infot, et G. Peganov asus kohe peale töötsooni saabumist tarvitama alkoholi ja õige varsti lahkus töötsoonist. Mingil hetkel oli ta tagasi ilmunud, kuid mõistes, et tema kadumine on fikseeritud, isik uuesti lahkus. Erakorralise ettekande kohaselt 2022. a aprillist juunini sooritas G. Peganov üldkasulikku tööd korrektselt. Seejärel hakkas ta uuesti tunde vähem tegema. Juulis jättis isik 6 tundi sooritamata. Augustis koostati isikule kaks ajakava, millest kummaski käis ta kohal 6 tundi, s.o kokku 12 tundi. Isikul olid augustikuuks olemas arstitõendid puudumiste kohta. 05.09.2022 ei ilmunud G. Peganov registreerimisele. 04.10.2022 saabudes registreerimisele kutse peale tõi hooldusalune arstitõendi, milles ei olnud kuupäevaliselt aru saada, millal isik haige oli. Seega 3 ei ole 05.09.2022 registreerimiskohustuse rikkumine põhjendatud. Septembris ei sooritanud süüdimõistetu ühtegi töötundi, sest ta ei tulnud registreerimisele ning temaga ei olnud võimalik ühendust saada. Hooldusalune ka ise ei võtnud ametnikuga ühendust ja ei pöördunud kriminaalhoolduse esindusse. 06.10.2022 oli G. Peganov nii tugevas joobes, et ta ei suutnud protokollile selgitust kirjutada ning tema kõnest ei olnud võimalik aru saada. Ametnik suhtles 11.10.2022 ka telefonitsi juhendajaga, kelle väitel ei soovi ta enam G. Peganovi tööle võtta, sest on selge, et isik ei ole motiveeritud töötama. Hooldusaluse prioriteet on pigem alkoholi tarvitamisel ning tema tööpanus on olematu. 11.10.2022 püüdsid ametnikud uuesti G. Peganovi tabada, et teha talle kohustuse kontroll, kuid isikut ei olnud kodus ning ta ka ei vastanud ametnike kõnedele. Erakorralise ettekande esitamise seisuga on süüdimõistetul sooritamata 231 tundi üldkasulikku tööd. G. Peganovi asenduskaristuse täitmine ei ole möödunud korrektselt. Korduvalt on esinenud kohustuste rikkumisi, mille tõttu on ta jätnud ka tööle minemata või tarvitanud alkoholi üldkasuliku töö ajal. Selle tõttu on süüdimõistetu kaotanud usaldusväärsuse ning teda ei soovita tagasi tööle. G. Peganov on küll lasknud endale teostada pikatoimelise alkoholivastase süsti, kuid see ei hoia teda endiselt kohustuste rikkumistest. G. Peganov on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu säilib oht, et ta võib sooritada uue kuriteo, mille soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning sellest lähtuv mõtlematu käitumine. Ametniku hinnangul puudub isikul motivatsioon ennast parandada. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata G. Peganovi kandmata karistus, s.o 231 päeva vangistust täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et G. Peganov tunnistab kriminaalhoolduse ajal toime pandud rikkumisi, kuid tema sõnul ta tööd tehes alkoholi tarvitanud ei ole ja ta on tööd teinud alati kainena. Küll aga on ta töölt varem lahkunud ja hakanud alkoholi tarvitama. Süüdimõistetu soovib oma töötunnid lõpuni teha, sest aega on jaanuarini. Kriminaalhooldusametnik taotleb ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et G. Peganov on kriminaalhoolduse jooksul mitmel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Ka üldkasuliku töö (ÜKT) ajakavasid ei ole mitme kuu lõikes korrektselt saadud täita just süüdimõistetu käitumisest tulenevalt. Süüdimõistetu on kokku sooritanud 400,5 üldkasuliku töö tundi. Sarnases tempos ÜKT sooritamisega ei jõua G. Peganov kohtu hinnangul ettenähtud tähtaja jooksul (tähtaeg 15.01.2023) temale kohtuotsusega määratud ÜKT tunde täielikult ära teha. Samuti võib eeldada, et ÜKT mittekorrektne täitmine ja ka registreerimiskohustuse rikkumine on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. Kuigi erakorralise ettekande kohaselt on G. Peganov lasknud teha endale alkoholi tarvitamise vastase süsti, siis ta on alkoholi tarvitamist jätkanud. Samuti ei ole teada, et isik oleks kasutanud kohtu poolt antud võimalust ning pöördunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ravile. Kuigi kohus möönab, et ei ole kindlaid tõendeid, et süüdimõistetu oleks alkoholi tarvitanud ka üldkasuliku töö ajal, siis ta on ise kinnitanud, et on üldkasulikult töölt lahkunud muuhulgas selleks, et alkoholi tarvitada. Seega on G. Peganovil ilmselgelt jätkuvalt probleeme alkoholi tarvitamisest hoidumisega ja ta on tarvitanud alkoholi ilmselt enamatel kordadel, kui on leidnud tuvastamist (modus operandi – pikaaegne sarnane käitumisviis). G. Peganov on ka ise alkoholi tarvitamisi kriminaalhoolduse ajal tunnistanud. Süüdimõistetu on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. G. Peganov ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et täita korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning teha korrektselt ajakava kohaselt üldkasulikku tööd. Kohtu seisukohalt ka kriminaalhooldusametnikule 05.09.2022 esitatud arstitõend ei ole piisavalt konkreetne, et tõendada isiku puudumist registreerimiselt tervislikel põhjustel. Tervislikud põhjused ei ole ka 4 G. Peganovil takistanud samas alkoholi liigtarvitamist. Et lugeda septembris 2022 registreerimiselt puudumist põhjendatuks, tuleb kriminaalhooldusametnikule esitada korrektne arstitõend, mis tõendab, et süüdimõistetu ei olnud võimeline registreerimisele tulema. Kõik terviseprobleemid ei ole sellised, mis takistaksid registreerimiskohustuse täitmist. Esitatud arstitõend on registreerimiselt puudumise konkreetse põhjuse kajastamata jätmise tõttu ebausaldusväärne. Järelikult on süüdimõistetu puhul pikema aja jooksul esinenud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu hinnangul suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest G. Peganovil on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Kuigi kohus teadvustab, et G. Peganovi sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks statsionaarset ravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta – hooldusalune on ainult nentinud, et miski teda ei aita. G. Peganovile on juba antud võimalus enda käitumist korrigeerida, sh pöörduda ravile, kuid seda ei ole juhtunud ning ka juba läbitud ravi (süsti tegemine) ei ole olnud ilmselgelt tulemuslik. Seega on kohtu seisukohalt kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine G. Peganovi käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Üldkasuliku töö tegemiseks on määratud maksimaalne tähtaeg ja kuna tähtaja lõpuni on jäänud vähem kui kolm kuud, siis kohus ei saa aktsepteerida järgmisi G. Peganovi kriminaalhoolduse ja üldkasuliku tööga kaasnevate nõuete rikkumisi. G. Peganov ei ole ära kasutanud talle antud võimalust asuda ravile, jätta lõplikult alkoholi tarvitamine ja seega kanda karistust vabaduses ning tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Kuigi vangistus ei pruugi G. Peganovi käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud nõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Üldkasuliku töö arvestuslehtedel kohaselt on G. Peganov 2021 veebruaris sooritanud 25 tundi üldkasulikku tööd, 2021 märtsis 30 tundi ÜKT-d, 2021 aprillis 30 tundi ÜKT-d, 2021 mais 27 tundi ÜKT-d, 2021 juunis 28 tundi ÜKT-d, 2021 juulis 28 tundi ÜKT-d, 2021 augustis 28 tundi ÜKT-d, 2021 novembris 9 tundi ÜKT-d, 2021 detsembris 34 tundi ÜKT-d, 2022 aprillis 40,5 tundi ÜKT-d, 2022 mais 42 tundi ÜKT-d, 2022 juunis 18 tundi ÜKT-d, 2022 juulis 42,5 tundi ÜKT-d, 2022 augustis 12 tundi ÜKT-d, 2022 oktoobris 6,5 tundi ÜKT-d, s.o kokku on G. Peganov sooritanud 400,5 tundi ÜKT-d. Kuna
lg 6 teise lause kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega, siis G. Peganovi kandmata karistuseks on 235,5 tundi ÜKT-d (636-400,5). Tehtud töötundide koguarvu kinnitab ka kriminaalhoolduse poolt teostatud täiendav kontroll. Tundide arv ümardatakse süüdimõistetu kasuks, s.o G. Peganovi kandmata karistuseks on 235 tundi ehk 235 päeva vangistust, s.o 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele G. Peganovile Tartu Maakohtu 30.12.2020 otsusega nr 1-20-8815 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.