← Eesti

3-20-1884/157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

  1. november 2022, Tartu 3-20-1884 Priit Pungaste kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 4000 euro ulatuses seoses pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega Tartu Halduskohtu
  2. juuli ja
  3. augusti
  4. a määrused Priit Pungaste määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Priit Pungaste Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Priit Pungaste määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  5. juuli
  6. a ja
  7. augusti
  8. a määrused muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates. Määrus ei ole edasikaevatav riigi õigusabi andmata jätmise osas (HKMS § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Priit Pungaste esitas
  10. juunil 2020 Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks oma elukaaslasega. Viru Vangla teatas
  11. juulil 2020 P. Pungastele suuliselt, et pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega talle ei võimaldata. Põhjendused selle kohta esitas Viru Vangla
  12. augusti
  13. a vastuses P. Pungaste
  14. juuli
  15. a selgitustaotlusele.
  16. P. Pungaste esitas Tartu Halduskohtule kaebuse algse nõudega Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi oma elukaaslasega. Pärast kaebaja avavanglasse siirdumist lisandus kaebusele mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuna kaebajale ja ta elukaaslasele ei võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi ajal, mil kaebaja oli kinnises vanglas kinnipeetav.
  17. P. Pungaste esitas
  18. juunil 2022 taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
  19. Tartu Halduskohus jättis
  20. juuli
  21. a määrusega P. Pungaste riigi õigusabi taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 3) järgnevatel põhjendustel. Halduskohus leidis, et riigi õigusabi andmisest keeldumine on põhjendatud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, kuna kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Siinkohal võttis halduskohus arvesse seni kohtule kaebaja poolt esitatud avaldusi ja nende sisu. Halduskohus lisas, et halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei saa antud juhul õigustada ka kaebaja taotluste lahendamise ajaline viibimine ega pikenenud menetlusaeg.
  22. Tartu Halduskohus lõpetas
  23. augusti
  24. a määrusega menetluse kohustamisnõude osas (määruse resolutsiooni p 3) ning kõrvaldas menetlusest sinna kolmanda isikuna kaasatud kaebaja elukaaslase (määruse resolutsiooni p 14) ning seda järgnevatel põhjendustel. 5.
  25. Kaebaja paigutati alates
  26. veebruarist
  27. a kinnisest vanglast avavanglasse, kus viibivatele kinnipeetavatele ei võimaldata lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-st 3 pikaajalisi kokkusaamisi. Kaebaja esitas
  28. mail 2022 kohtule taotluse muuta kohustamiskaebus tuvastamiskaebuseks ning tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus. Halduskohus kohaldas analoogia alusel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-i
  29. Selle sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtule teatavaks saanud uutest asjaoludest lähtuvalt ei ole kohustamiskaebuse menetlemine enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohustamisnõude aluseks olevad asjaolud on täielikult ammendunud ning kaebajal on seoses sellega ära langenud õiguskaitsevajadus. Õiguskaitsevajaduse äralangemisel saab kohus minna kohustamiskaebuselt üle õigusvastasuse tuvastamisele vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Halduskohus leidis, et praegusel juhul ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna kohus jätkab asja menetlust kahju hüvitamise nõude läbivaatamisega. Hüvitamisnõude lahendamise raames annab halduskohus hinnangu ka vangla tegevuse õiguspärasusele kaebajale ja tema elukaaslasele pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisel. 5.
  30. Kuna algselt oli halduskohtu menetluses kohustamisnõue võimaldada kaebajale ja tema elukaaslasele pikaajalisi kokkusaamisi, kaasas halduskohus
  31. jaanuari
  32. a määrusega kaebaja elukaaslase menetlusse kolmanda isikuna, sest kohtule esitatud nõude sisulisel lahendamisel tehtav kohtulahend puudutab ka kaebaja elukaaslase kui ühe kokkusaamisel osaleva isiku õigusi. Menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu, st kaebaja ei viibi enam kinnises vanglas, vaid avavanglas, kus pikaajalised kokkusaamised ei ole lubatud, leidis halduskohus, et lähtudes HKMS § 21 lg-st 5 tuleb kaebaja elukaaslane menetlusest kolmanda isikuna kõrvaldada. Nimelt sätestab viidatud norm, et kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada kolmanda isiku õigusi, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. Kohtuotsus, millega lahendatakse kaebajale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ei mõjuta kaebaja elukaaslase subjektiivseid õigusi. Seda fakti ei muuda asjaolu, et väidetav kahju on kaebajale põhjustatud elukaaslasega kokkusaamiste võimaldamata jätmisega. Juhul, kui kaebaja elukaaslane peaks leidma, et Viru Vangla on põhjustanud pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisel kahju ka talle, on tal endal õigus esitada kohtule kaebus Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  33. P. Pungaste esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  34. juuli ja
  35. augusti
  36. a määruste peale osas, millega halduskohus jättis tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kõrvaldas menetlusest sinna kolmanda isikuna kaasatud kaebaja elukaaslase ning lõpetas menetluse kohustamisnõudes. 6.
  37. Riigi õigusabi andmata jätmist ei pea kaebaja õigeks. Kohtuasja lahendamine on jäänud venima. Ka kohus ise on lahendanud kaebaja menetluse kiirendamise taotlusi ning neist ühe ka rahuldanud. Kaebajal on alust kahelda kohtuniku erapooletuses ning selles, et kohus täidaks oma ülesannet teda menetluse kestel vajadusel abistada. Kaebaja hinnangul ei pruugi vaidlus piirduda esimese 2 kohtuastme läbimisega, vaid võib juhtuda, et kohtulahendi peale esitatakse ka edasikaebus ning kaebaja vajab abi määruskaebuste koostamisel ning avalduste esitamisel. 6.
  38. Kaebaja hinnangul tuleb taastada tema elukaaslase staatus menetluses kolmanda isikuna. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja on praegu avavangla kinnipeetav ja talle ei ole pikaajalised kokkusaamised lubatud, ei ole kohustamisnõuet vaja enam menetleda ja piisab kahju hüvitamise nõude läbivaatamisest. Kaebaja nõuab hüvitist alates
  39. juunist 2020 kuni tänapäevani, sest rikkumine on jätkuv. Rikkumine vangla poolt on ikkagi toimunud ja seda umbes kahe aasta vältel ning kaaskannatajaks on olnud ka kaebaja elukaaslane. 6.
  40. Kaebaja hinnangul võib olla vajalik jätkata menetlust siiski ka kohustamisnõudega ja/või tuvastamiskaebuse läbivaatamisega, kuigi halduskohus seda vajalikuks ei pidanud. Kaebaja arvates võib käesoleva vaidluse kontekstis olulist tähtsust omada Riigikohtu halduskolleegiumi
  41. novembri
  42. a otsuses nr 3-3-1-62-09 p-s 14 sedastatu: „[Ü]ksnes kinni peetava isiku ümber paigutamine ühest vanglast teise ei tooks kaasa kohustamiskaebuste rahuldamata jätmist, […]vastupidisel juhul oleks administratsioonil võimalik kinni peetava isiku ümberpaigutamisega vabaneda oma vastutusest.“ Kuna kaebaja on siiski kinnipeetav, ning tal on karistusaja lõpuni jäänud üle kahe aasta, on võimalik teda päevapealt kinnisesse vanglasse tagasi paigutada. Sellisel juhul tekib tal aga jälle soov saada pikaajalist kokkusaamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuste rahuldamine põhjendatud.
  44. Kaebaja on vaidlustanud käesolevas menetluses kaht halduskohtu määrust. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebajale riigi õigusabi andmata jätmist
  45. juuli
  46. a määrusega (I). Seejärel menetluse lõpetamist kohustamisnõudes (II) ning lõpuks kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kaebaja elukaaslase menetlusest kõrvaldamist vaidlustatud
  47. augusti
  48. a määrusega (III). I
  49. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei ole RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Kaebaja on praeguses menetluses suutnud ise koostada kohtule avaldusi ning teha oma seisukohad kohtule arusaadavaks. Lisaks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebajal küllaldaselt kogemusi halduskohtumenetluses osalemisega seoses. Kaebajal juriidilise hariduse puudumine ei takista tema hakkamasaamist kohtumenetluses. Kaebajal tekkinud kahtlused kohtuniku erapooletuses on ringkonnakohtu arvates alusetud. Ka ei tähenda asjaolu, et menetlus halduskohtus on kestnud praeguseks kahe aasta ligi seda, et kaebajal oleks tarvis advokaadist esindajat, seda siis väidetava kartuse tõttu, et halduskohus ei abista kaebajat menetluses kui ka sel põhjusel, et menetlus võib jätkuda ka järgmistes kohtuastmetes. II
  50. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebusest nähtub kaebaja soov ja tahe vaidlustada ka kohustamisnõude osas menetluse lõpetamist. Kaebaja hinnangul on tema staatus ikkagi kinnipeetav. Vaatamata sellele, et ta viibib avavangla osakonnas, on võimalik, et ta paigutatakse tagasi kinnisesse vanglasse, kui ta paneb korda mõne õigusrikkumise vms. Ringkonnakohus möönab, et kinnipeetava ümberpaigutamine avatud vanglast kinnisesse ei ole välistatud ja see võimalus tuleneb ka seadusest – VangS 21 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav ei täida vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Käesoleval juhul on tegemist siiski täiesti hüpoteetilise olukorraga ja sisuliselt ennetavalt kohustamisnõude esitamisega. 3 Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-18-9774 Viru Maakohus teinud
  51. oktoobril 2022 määruse, millega maakohus otsustas vabastada P. Pungaste temale Viru Maakohtu
  52. detsembri
  53. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9774 mõistetud ja Viru Maakohtu
  54. märtsi
  55. a määrusega nr 1-18-9774 täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Elektroonilise valve tähtajaks määras kohus viis kuud, käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud ning katseaeg kestab kuni
  56. veebruarini
  57. a. Viimane päev määruskaebuse esitamiseks nimetatud määrusele on
  58. novembril
  59. Kui määrus jääb vaidlustamata, siis see jõustub ning kinnipeetav ei ole enam ka kinnipeetava staatuses. Kaebaja ennetähtaegset vabanemist toetasid nii vangla kui ka prokuratuur. Seega peab ringkonnakohus pigem väheotstarbekaks ja menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus olevaks seda, kui halduskohus hakkaks käesoleva kaebuse läbivaatamisel lahendama ka kohustamisnõuet. Hetkel ei viita mitte ükski asjaolu sellele, et kaebaja satuks lähiajal tagasi kinnisesse vanglasse, pigem vastupidi. Seetõttu ei ole kohustamisnõude läbivaatamine enam põhjendatud, seda enam, kui isik saab lähiajal vabadusse.
  60. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukoha ja järeldusega, et kohustamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek ei ole tarvilik, kuna kohtu menetluses on kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille vangla väidetavalt tekitas kaebajale ja ta elukaaslasele pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamata jätmisega. Nimetatud nõude läbivaatamisel peab halduskohus andma hinnangu ka vangla tegevuse õiguspärasusele, mistõttu selle nõude eraldi menetlemine ei ole vajalik. III
  61. Tartu Halduskohus kaasas kaebaja elukaaslase menetlusse kolmanda isikuna
  62. jaanuari
  63. a määrusega lähtudes HKMS § 20 lg-st 1, mis sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebaja palus kaebuses kohustada vanglat võimaldama talle pikaajalist kokkusaamist tema elukaaslasega, puudutab praeguses kohtuasjas tehtav kohtulahend ka elukaaslase kui isiku, kellega kokkusaamist taotletakse, õigusi.
  64. Kuna kohtumenetluse käigus asjaolud muutusid – kaebaja paigutati kinnisest vanglast avavanglasse, kus pikaajalised kokkusaamised ei ole lubatud, kõrvaldas halduskohus
  65. augusti
  66. a määrusega kaebaja elukaaslase, kes oli menetlusse kaasatud kui kolmas isik, menetlusest. Vastav võimalus halduskohtul taoliselt toimida tuleneb HKMS § 21 lg-st 5, mis näeb ette, et kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada kolmanda isiku õigusi, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine olukorras, kus kaebaja oli väidetava kahju tekitamise ajal kinnipeetav, puudutab eelkõige ikkagi kaebaja rikutud õigusi ja nende rikkumise tuvastamise korral kohase hüvitise väljamõistmist. Asjaolu, et pikaajalised kokkusaamised puudutavad lisaks kinnipeetavale, kes vastava taotluse esitas ka kokkusaamisele tulevat inimest, ei saa sellest järeldada, et kinnipeetava kaebuse lahendamisel tuleks automaatselt kolmanda isikuna menetlusse kaasata ka abikaasa või elukaaslane. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebaja elukaaslane leiab, et Viru Vangla on temalegi kahju tekitanud, tuleb esitada vastavasisuline kaebus.
  67. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jäävad määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  68. juuli ja
  69. augusti
  70. a määrused vaidlustatud osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.