MS § 238 lg 2 alusel vähendati O.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.06.2015 ning 13.12.2015, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o 05.06.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega 1-15-4424, mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 24 päeva, võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 21 päeva vangistust. 1
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.07.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse k irjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega O.J tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja samuti ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O.J avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas on kinnipeetav tegelenud spordiga, lugenud raamatuid, õppinud eesti keelt. Rikkumisi on esinenud tööga seoses. O.J on tööst keeldunud, kuna talle ei võimaldatud erialast tööd ning töötasu ei olnud sobiv. Kinnipeetav selgitas, et tal on olnud aega oma elu üle mõelda ja ta usub, et saab ilma alkoholita elada. Vabaduses plaanib ta asuda tööle autoremonditöökojas, aidata ema, tasuda võlgasid ja kasvatada tütart. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on O.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused O.J tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et O.J vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. O.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab O.J sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 08.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9934 mõistetud karistuse kandmiselt O.J vabastati ja allutati käitumiskontrollile. Katseajal pani O.J toime uue kuriteo, kuid Harju Maakohtu 05.06.2016. a kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-15-4424 peeti võimalikuks O.J vabadusse jätta ning vangistus asendati üldkasuliku tööga. Taaskord pani O.J toime katseajal uue (käesoleva) kuriteo. Seega ei ole O.J-ile avaldanud mõju kergemaliigilised karistused, ta on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist, milles on korduvalt olnud kannatanuteks O.J abikaasa ning abikaasa lapsed. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tunnistab kinnipeetav, et osaliselt on kuriteod toime pandud alkoholi kuritarvitamise tagajärjel, kuid osaliselt süüdistab ka kannatanuid ning otsib oma tegudele õigustust. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.