1-17-9766/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9766 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.P (isikukood 37812310254) kaitsja advokaat Merike Allikmäe, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid S.P-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sealhulgas käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks S.P-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. juuni
11. a otsusega tunnistati S.P süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui S.P ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus
12. juulil
14. Tartu Maakohus pööras
15. märtsi
16. a määrusega KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele S.P-le Tartu Maakohtu
17. juuni
18. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
19. mai
20. Karistuse kandmine lõpeb
21. augustil
22. MAAKOHTU MÄÄRUS
23. Viru Maakohtu
24. jaanuari
25. a määrusega jäeti S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
26. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kinnipeetav on alkoholi kuritarvitamise tagajärjel pannud toime korduva kehalise väärkohtlemise. Seega on kuritegude toimepanemine otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega.
27. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vestles riskide võtmise võimelikest tagajärgedest, kuritegudega enesele tekitatud kasudest-kahjudest ja muudest vajalikest teemadest. Vestlused jätkuvad
28. aasta esimeses kvartalis. Samuti ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud.
29. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda Jõgeva vallale kuuluvas sotsiaalmajas asuvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Seega jääb keskkond vabanemisel samaks ega ole määrava tähtsusega kuritegude ärahoidmisel. Enda sõnul sai ta enne vangistust majanduslikult hästi hakkama, tegi juhutöid ja sai pensioni. Tuttav on nõus talle vabanemisel pakkuma tööd osalise koormusega, mis aitab majanduslikult toime tulla. Samas ei ole ka majanduslik toimetulek kuritegude toimepanemise põhjuseks, mistõttu ei maanda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski.
30. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ta kaotab alkoholi tarvitanuna tihti oma käitumise üle kontrolli, muutub agressiivseks ning on enda sõnul ka teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on varem üritanud oma alkoholiprobleemiga tegeleda, muuhulgas on ta käinud anonüümsete alkohoolikute rühmas ja teinud alkoholismivastase süsti, kuid siiani ei ole need aidanud. S.P motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vähene ja kõikuv. Kuigi kinnipeetav mõistab, et alkohol on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks, ei plaani ta tarvitamisest hoiduda. Samuti ei tunnista ta toimepandud kuritegudes enda süüd täielikult, mistõttu ei mõista ta täielikult oma tegude tagajärgi ega suuda nende tekkimist edaspidi täielikult vältida. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd ta on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud nii kontrollnõudeid registreerimiskohustuse näol, kui ka lisakohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole S.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu võimalik. MÄÄRUSKAEBUS
31. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S.P kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
32. Määruskaebuse kohaselt ei pööranud maakohus piisavalt tähelepanu sellele, et S.P suhtub kriitiliselt enda poolt toime pandud kuritegudesse. S.P leiab, et suudab elada seadusekuulekalt. Tema poolt kohtuistungil öeldust nähtub, et ta on alkoholiprobleemi teadvustanud. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine on aidanud tal aru saada, et seniste probleemide põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Ta lubab edaspidi sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kohus on liialt kriitiliseks hinnanud S.P alkoholi tarbimist. 2 Talle ei ole sõltuvuse diagnoosi pandud. Kohtu arvamus, et ta võib jätkata uute kuritegude toimepanemist, saab olla ainult oletuslik. S.P lubab minna sõltuvusravile. Ta on ka varem tegelenud sooviga alkoholist vabaneda. S.P on olnud kriminaalhooldusele allutatud ja näidanud, et ta suudab olla kaine.
33. S.P on karistust kandes teinud vajalikud järeldused. Ta on kindel, et suudab katseaja edukalt läbida. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. S.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglal ei ole tema käitumisele midagi tõsist ette heita. S.P ei ole ühiskonnale ohtlik. S.P pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, sest ta on kõik vangla poolt ettenähtud tegevused läbinud.
34. Vabanemisjärgselt on tal olemas töö- ja elukoht ning lähedaste toetus. Ta lubab minna tööle Jõgevale Ruuki katusefirmasse. Töökoha leidmisel on teda abistav isik M.S. . S.P-le on määratud sügav puue, kuid ta saab neli tundi päevas tööd teha. Tal on elukoht on XXX küla sotsiaalmajas.
35. Riigikohtu lahendi 3-1-1-4-15 p 19.21 kohaselt on ennetähtaegne vabastamine reegel, mitte erand. Kui isik on käitunud õiguskuulekalt, puudub alus jätta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamisest ilma. Taotluse mitte rahuldamine oleks õigustatud vaid siis kui isikul on distsiplinaarkaristused, ta on keeldunud vanglas tööd tegemisest, puudub elu- ja töökoht, isik ei soovi alluda käitumiskontrollile või ei ole motiveeritud senist eluviisi muutma. S.P puhul on tegemist isikuga, kes suudab pärast karistuse osalist ärakandmist olla õiguskuulekas ning kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
37. Maakohus on kinnipeetava iseloomustusele tuginedes õigesti märkinud, et S.P poolt läbitud sotsiaalprogramm ja seni kantud vangistus ei ole uute kuritegude toimepanemise riske piisavalt maandanud. Vastupidiselt määruskaebuses märgitule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et S.P ei tunnista end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi. Kuigi teda on korduvalt vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud, on ta vanglaametnikele avaldanud, et kohtuotsustes märgitu ei vasta tegelikkusele ning tema kohta on valetatud. Samuti on S.P seisukohal, et kannatanud on oma käitumisega juhtunu ära teeninud.
38. Lisaks on S.P vanglaametnikele avaldanud, et ei soovi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Seega ei saa teha järeldust, et S.P on motiveeritud ennast muutma ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ õpitut rakendama. Kuna S.P on pannud vägivallakuritegusid toime just alkoholijoobes, kaotades joobeseisundis oma käitumise üle kontrolli, võib alkoholi tarvitamise jätkamine viia suure tõenäosusega uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseni. Alkoholi tarvitamine tõi kaasa ka tema praeguse karistuse täitmisele pööramise – Tartu Maakohtu
39. märtsi
40. a määrusest nähtub, et S.P suhtus kriminaalhooldusesse algusest peale ükskõikselt, rikkudes korduvalt nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu pöörati talle Tartu Maakohtu
41. juuni
42. a otsusega mõistetud tingimisi vangistus täitmisele.
43. Seega näitab S.P varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal, et ta ei suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi täita. Arvestades lisaks seda, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on S.P probleeme vaimse tervisega, ta on rahulolematu ja emotsionaalne, on uute vägivallakuritegude toimepanemise risk liialt kõrge, et S.P 3 tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et S.P karistuse eesmärgid on saavutatud ning ta on valmis edaspidi seaduskuulekalt elama. Kolleegiumi hinnangul on maakohus S.P vabastamisega kaasnevaid riske õigesti hinnanud ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu määruse tühistamisseks.
44. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
45. S.P kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 30 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
46. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
47. juuli
48. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel S.P-lt riigi kasuks välja mõista. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus