← Eesti

4-22-3203/6

Obsah (5)§ 2§ 15§ 32§ 33§ 56

4-22-3203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022.a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3203 (2570,22,001035) Koht

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas H.G on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris järgmisi tõendeid: -indikaatorvahendi kasutamise protokoll 01.08.2022.a /VTT tl 19/, millise kohaselt 01.08.2022.a kell 21.17 oli indikaatorvahendi näit positiivne; -joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /VTT tl 19 pöördel/ - H.G esines silmade punetus, aeglane reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja alkoholi lõhn suust; -tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 01.08.2022. a ja väljatrükk /VTT tl 20-21/, millise kohaselt 01.08.2022.a kell 21.33-21.38 kontrolliti H.G mõõteseadmega Alcotest 7110 ARAF-0025, taatlustunnistuse nr TTRC-22-00045m lõplik mõõtetulemus 0,27 ±0,05 mg/l, lõplik lugem 0,22 mg/l; - sõidki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /VTT tl 22/, millise kohaselt H.G kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 01.08.2022.a kell 21:17 LS 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; - tunnistaja V K ülekuulamise protokoll /VTT tl 18/, millise kohaselt 01.08.2022.a kell 21.00 teostas ta koos paarilisega liiklusjärelevalvet, kui peatasid kontrolliks sõiduki XXX, juht puhus indikaatorvahendisse ja tulemus oli 0,29 mg/l. Juhiks oli H.G ning tõendusliku alkomeetri lõppnäit jäi 0,22 mg/l; 2 4-22-3203 -menetlusaluse isiku H.G ülekuulamise protokoll /VTT tl 17/, kus ta tunnistas, et eelmisel õhtul tarvitas segamini kanget ja lahjat alkoholi, järgmisel õhtul sõitma minnes arvas ta, et oli kaine. Kahetseb juhtunut. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et H.G juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l. Sellega H.G rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et H.G poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et H.G pani väärteo toime hooletusest. H.G avaldas, et ta ei teadnud mootorsõidukit juhtima asudes, et ta on seisundis, mis ei luba tal mootorsõidukit juhtida. Samas on ta kirjeldanud, et tarvitas alkoholi eelmisel ööl, lahjat ja kanget alkoholi segamini. Kohus leiab, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis välja toodud H.G esinenud silmade punetus, aeglane reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ja alkoholi lõhn suust on kogumis sellised tunnused, mis oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral võimaldanud tal ette näha, et ta on seisundis, milles ei tohi mootorsõidukit juhtida.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.G on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H.G poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistamise alus on isiku süü – H.G pani väärteo toime ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletusest. H.G on mootorsõidukit juhtinud seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäära ületamine oli LS § 224 lg 1 sätestatud maksimummäära lähedane. H.G-le heidetakse ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et H.G süü on keskmine. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. 3 4-22-3203 Kaebuses ja ka vastulauses (VTT tl 11-15) on rõhutatud, et juhtimisõiguse olemasolu on H.G-le vajalik sissetuleku teenimiseks ning juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vajalik eri- ega üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. H.G on varem LS § 224 järgi karistatud, kuid et ta pani menetluse esemeks oleva väärteo toime mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest hooletuse tõttu: enda keelatud seisundist aru saamata, võib siiski väita, et ka rahaline karistus täidab tema puhul karistuse eripreventiivset eesmärki. Ka rahaline karistus mõjutab H.G piisavalt intensiivselt, et ta käituks õiguskuulekalt. Karistusregistri /VTT tl 23/ kohaselt on H.G karistatud 20.06.2022 väärteootsusega /VTT tl 2-3/ LS § 224 lg 2 järgi (tegu 21.05.2022) 700 eurose rahatrahviga, trahv tasutud 20.06.2022. Seekordne tegu on toime pandud pisut enam kui ühe kuu möödudes eelmise karistuse ärakandmisest, mis näitab selgelt, et H.G ei ole eelmisest karistusest järeldusi teinud ja see ei ole teda mõjutanud enam mitte õigusrikkumisi toime panema. Siinkohal ei oma tähtsust, et ta pani teo toime hooletusest. H.G oli hiljutine kogemus, kus ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Seda hoolikamalt oleks ta pidanud 01.08 enne juhtima asumist oma seisundit kontrollima. Kohus juba eespool märkis, et H.G esinesid ka väliselt tunnused, mis kogumis oleks võimaldanud tal kohusetundliku suhtumise korral aru saada, et ta ei ole peale alkoholi tarvitamist jõudnud seisundisse, et ta võiks mootorsõidukit juhtida. Kaebuse kohaselt H.G on nõus kandma rahalist karistust enamas summas kui keskmises määras. Kohus leiab, et asjaolu, et isik on nõus kandma rahalist karistust, ei näita tema arusaamist oma teo tõsidusest. Isiku arusaamist ja väärtushinnanguid näitavad tema teod. H.G puhul on tegemist isikuga, kes on lühikese perioodi jooksul uuesti toime pannud mootorsõiduki juhtimise keelatud seisundis. See näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Eelnev näitab, et H.G ei ole võimalik karistada rahatrahviga, sest H.G isikust lähtuvalt on suur oht, et H.G jätkab liiklusrikkumiste toimepanemist, eelkõige peale alkoholi tarvitamist mootorsõiduki juhtimist. Karistuse mõistmisel peab arvestama, et see mõjutaks H.G edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kaebuses on välja toodud, et juhiload on H.G-le vajalikud ettevõtlusega tegelemiseks, mesila pidamiseks ning merel kalal käimiseks. Väljatoodud asjaolud ei välista juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus märgib, et eelnimetatud asjaolud olid H.G-le teada ja kuigi ta teadis, et tal on juhiload vajalikud nii elatusvahendite teenimiseks, kui ka muude eraeluliste kohustuste täitmiseks, ei mõjutanud see teadmine ega eelnev karistus teda õiguskuulekalt käituma. Pigem on H.G seadnud oma huvid tähtsamaks kui õiguskuuleka käitumise. Rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu talle tekkivate ebameeldivatele tagajärgedele oleks ta oleks pidanud mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Rõhutamist väärib, et alles teda oli joobes rikkumise eest rahatrahviga karistatud ning selle asja menetlemise käigus esitas ta vastulause, milles palus juhtimisõigus alles jätta (vastulause 21.05.2022.a /VTT tl 4-5/), mis näitab, et ta oli väga hästi teadlik, et jätkuvalt liiklussüütegusid toime pannes on võimalik, et karistusena juhtimisõigus ära võetakse. H.G-le karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst väga sageli. Mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis ei ole karistatav 4 4-22-3203 mitte ainult juhi enda vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ajaks kui isik, kes on korduvalt juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis, on liiklusest kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses turvalisem. Kohtuväline menetleja on H.G karistanud LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on H.G-le karistuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus H.G kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 29.08.2022 otsuse väärteoasjas nr 2570,22,001035 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3,

§ 56lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.