KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-680 Haldusasi Pol

) alusel kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.03.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.

2. PPA esitas 17.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

§ 362lg 5, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel.

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on algfaasis. PPA ei ole veel alustanud rahvusvahelise kaitse sisulist menetlust. Eurodaci päringule saadud vastuse kohaselt hõivati isikult Bulgaarias sõrmejäljed. PPA tegi 29.03.2022 palve Bulgaariale. Bulgaaria vastas 12.04.2022, et ei võta isikut vastu, sest PPA ei ole piisavalt tõendanud, et Bulgaaria on tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutav riik. PPA tegi 22.04.2022 ja 13.05.2022 Bulgaariale korduvad palved. Bulgaaria jaatava vastuse korral teeb PPA otsuse isiku üleandmiseks Bulgaariale. Kui aga Bulgaaria keeldub isikut vastu võtmast ja vastutamast tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest, peab menetluse läbi viima PPA. Sel juhul on menetlustoiminguteks vajalik isiku kättesaadavus. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikule on 23.02.2022 vormistatud kohe sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 25.02.2022 ja rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi esitas alles 16.03.2022, kui talle oli selge, et ta ei pääse vabadusse ega avatud keskusesse. Esialgu (24.02.2022), kui menetlustoimingutesse oli kaasatud puštu keele tõlk, ei avaldanud isik soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestis, vaid kinnitas, et soovib minna Saksamaale. Samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse soovi üheski teises turvalises Euroopa riigis, mida ta läbis enne Eestisse tulekut. Isik on väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal. Isiku ütlused on ka vastuolulised. PPA hinnangul osutab see, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna tema tegelik eesmärk oli jõudmine sihtriiki Saksamaale. Eestisse sattus isik ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu on jõudnud. Isikul oli enda sõnul vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast Ungari kaudu Saksamaale ja väidetavalt maksis ta selle eest 4500 eurot. Isikul on põgenemisoht VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Ta ületas Eesti Vabariigi piiri Iklas, omamata siin viibimiseks seaduslikku alust. Kuigi Ikla piiripunkt ja piiriala ei ole Eesti välispiir, ei muuda see asjaolu, et isikul puudus Eestisse sisenemiseks seaduslik alus ning piir ületati ebaseaduslikult. Isik on varem PPA-le selgitanud, et tema eesmärgiks oli jõuda oma lähedaste isikute (ema ja vendade) juurde. Isik on rahvusvahelise kaitse taotluses märkinud, et tema sihtriigiks oli algselt Saksamaa ja hiljem Eesti, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. PPA järeldab nii isiku sõnadest kui ka tema käitumisest, et ta ei soovi Eestisse jääda, vaid tema huvi on edasi liikuda Saksamaale, kus on tema perekond ja suurem afgaani kogukond. Isik ei valda keelt, millega ta Eestis toime tuleks. Samuti puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond). Esmasel kinnipidamisel on isik väitnud, et ta ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Samuti on ta väitnud, et teda ei ole ühestki riigist välja saadetud, kuid kohtuistungil ütles, et ta saadeti Kreekast Bulgaariasse. Isiku eelnev käitumine annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust, et isik ei pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni või üleandmiseks Bulgaariale Eestis ametivõimudele kättesaadav. Isikul on vabaduses viibides võimalik kõrvale hoida siseriiklikust 2

§ 361

lg 2 p 7 alusel isiku kinni pidamisega seoses leiab PPA, et isikust tulenev põgenemisoht on märkimisväärne, kuna tema primaarne soov on jõuda Saksamaale, ning ebaseaduslikus reisimises ei näe isik midagi halba. Samuti on isik korduvalt muutnud oma nime ning sünniaega: Serbias ütles ta enda nimeks Q ja sünniajaks XX.XX.XXXX, Bulgaarias Y ja XX.XX.XXXX ning Eestis H. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus. Samuti puudub tal reisidokument. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

1. Puudutatud isik vaidles 23.05.2022 kohtuistungil PPA taotlusele vastu. Bulgaarias ta varjupaika ei taotlenud. Serbia illegaalide laagris kirjutas tõlk tema nime valesti. Tema nimi on F ja H. Kinnipidamiskeskuses jätkuv kinnipidamine neljaks kuuks on liiga pikk aeg ja mõjub tema vaimsele tervisele halvasti. Ta ei ole rahul kinnipidamiskeskuse tingimustega. Kui tema kinnipidamist pikendatakse, sooritab ta enesetapu.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.05.2022 määrusega PPA taotluse ja pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.
3. PPA taotlus on põhjendatud, kuna isiku suhtes esinevad

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4, 5, 7 sätestatud kinnipidamise alused.

Isikul esineb põgenemisoht VSS § 68 p 6 alusel. Puudutatud isiku muutuvad ütlused ei ole usaldusväärsed. PPA on tuvastanud, et isik on korduvalt muutnud oma nime ja sünniaega. Isik on seni tuvastamata. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Lisaks puudub isikul kehtiv reisidokument. Isik viibib Eestis, sh Schengeni alal, ebaseaduslikult. PPA andmetel on isiku viibimine registreeritud Serbias. Lisaks on isik Bulgaarias, kuhu ta saabus Kreekast, taotlenud varjupaika. Isik ise väidab, et tema sihtkohaks oli Saksamaa, kus väidetavalt elavad ta ema ja kaks venda. Eestisse sattus isik enda väitel ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu on jõudnud. Ta väitis PPA-le, et tal oli vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast Ungari kaudu Saksamaale ning väidetavalt maksis ta selle eest vahendajale 4500 eurot. Isik on väitnud, et ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna paljud teevad nii ja liiguvad vabalt ühest Euroopa Liidu riigist teise. Arvestades isikuga seonduvaid eelpool toodud asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks ning vabadusse pääsemiseks ning et ta on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, sh kuritarvitama rahvusvahelise kaitse süsteemi. Saab nõustuda PPA-ga, et

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tal esineb põgenemisoht. Samuti ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

1. Puudutatud isik esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse. PPA tegi 01.06.2022 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12203210325-
3. PPA esitas 20.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse VSS alusel (haldusasi nr 3-22-1341). 3

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361

lg 2 p-des 4, 5, 7 sätestatud kinnipidamise alused.

§ 361

lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud

§ 361

lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5) ning isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht (p 7).

§ 361

lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes loetletud toimingute tegemine. Kõigi nimetatud sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes

§ 361lg 2 p-des 4 ja 7.

Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (

§ 361lg 21).

16. Ringkonnakohus leiab, et PPA ja halduskohus võisid isiku kinnipidamise pikendamisel tugineda

§ 361

lg 2 p-le 4.

§ 361

lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, pd 18.1–18.2). Kuivõrd halduskohtu määruse ajaks ei olnud saanud kinnitust asjaolu, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutaks mõni teine riik peale Eesti, oli ka tõenäoline, et tema taotluse peab läbi vaatama Eesti ning asjaolude selgitamiseks on vajalik isiku enda kohalolek. Ehkki olukorras, kus isikult on võetud vabadus, tuleb PPA-l 5

§ 181

lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seega võis halduskohus

361 lg 2 p 4 alusel lubada isiku kinnipidamist kuni 15.08.2022, s.t ajani, mil ei olnud veel möödunud tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise kuuekuuline tähtaeg (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 16).

1. PPA põhjendas taotluses puudutatud isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud asjaolude esinemisega. Halduskohtu määrusest nähtuvalt jaatas halduskohus põgenemisohtu VSS § 68 p 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase hinnanguga. VSS § 68 p-de 6 ja 8 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8). Praegusel juhul ei saa põgenemisohu tuvastamisel tugineda VSS § 68 p-le
2. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 14). PPA taotluse ja lisade kohaselt reisis isik mh Kreeka, Bulgaaria ja Ungari kaudu ning Eestisse sisenemiseks ületas ta Iklas Eesti-Läti piiri. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei sisenenud Eesti alale Schengeni ala välisest riigist, vaid Schengeni ala sisepiiri ületades (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus praeguses asjas, p 17). Küll võib PPA järeldada puudutatud isiku ütlustest ja hoiakutest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Puudutatud isik soovis oma ütluste kohaselt tegelikult Saksamaale minna (vt 24.02.2022 küsitluse protokoll, dtl 183). Eestisse sattus isik enda väitel ekslikult, ta võeti Ungaris veoauto peale ja toodi siia (vt 24.02.2022 küsitluse protokoll, dtl 182). Samuti on isik 24.02.2022 vestlusel selgitanud, et ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna ka tema sõbrad on nii teinud ja liikunud Saksamaale (dtl 183). Nendele asjaoludele on halduskohus oma määruse põhjendustes ka tuginenud. Lisaks on PPA ja halduskohus võtnud arvesse ka muid konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). Isik on kinnipidamisel öelnud, et ei soovi Afganistani tagasi minna (dtl 184). Isikul puuduvad reisidokumendid, enda sõnul jättis ta need Afganistani (dtl 182, 238) ning isik on end eri riikides esitlenud erinevate nimedega, mis annab alust kahtluseks, et isiku eesmärgiks oli Euroopas liikudes varjata oma isikut ja teekonda. Isik ei valda keelt, millega ta Eestis toime tuleks. Samuti puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond). Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et nimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes on põhjendatud kahtlus, et isik ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni PPA-le kättesaadav ja võib Eestist ilma loata lahkuda. PPA ja halduskohtu hinnangut põgenemisohu olemasolu kohta kinnitab asjaolu, et puudutatud isik põgenes 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest. Põgenemisohu olemasolu tõttu ei saanud isikule ka

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid kohaldada. 18. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku jätkuv kinnipidamine oli lubatud ka

§ 361lg 2 p-le 5 tuginedes.

Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p6

§ 361lg 2 p 5 kohaldamise tingimused.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt peeti isik VSS alusel kinni ja PPA tegi puudutatud isikule 24.02.2022 kohe sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (dtl 179–180, 185–187). Kuigi PPA on taotluses väitnud, et Eurodaci päringule saadud vastuse kohaselt võis isik esitada rahvusvahelise kaitse taotluse juba Bulgaarias, ei ole see asjaolu siiski kinnitust leidnud. PPA selgitas, et Bulgaaria vastas 12.04.2022 PPA palvele eitavalt, leides, et ei ole piisavalt tõendatud, et Bulgaaria vastutab isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest. PPA taotluse esitamise ajaks ei olnud Bulgaaria vastanud ka PPA korduvatele palvetele. Puudutatud isik väitis kohtuistungil, et ta ei ole Bulgaarias rahvusvahelist kaitset taotlenud (kohtuistungi protokoll kell 12.22:18, dtl 238). Samuti annab isiku käitumine põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik sisenes Eestisse ilma selleks õiguslikku alust omamata, läbides mitut Euroopa Liidu liikmesriiki mh vahendajaid kasutades. Isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse alles mitu nädalat pärast kinnipidamist ja lahkumisettekirjutuse saamist. Nagu eespool märgitud, soovis isik 24.02.2022 ütlustest nähtuvalt minna Saksamaale ning seetõttu ei soovinud ta esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis (dtl 183). PPA ja halduskohtu hinnangu õigsust, et isik ei soovinud tegelikult Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, kinnitab asjaolu, et isik loobus 24.05.2022 oma rahvusvahelise kaitse taotlusest. 19. Ringkonnakohus leiab aga, et praegusel juhul ei saanud isikut kinni pidada

§ 361lg 2 p 7 alusel.

Nimetatud sätte alusel võib isikut kinni pidada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel teisele riigile üleandmise eesmärgil ja samal ajal ei ole teda võimalik kinni pidada

§ 361lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18).

Kuna asjaoludest nähtuvalt ei olnud PPA-l taotluse esitamise ajal piisavalt alust arvata, et Bulgaaria puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab ja isiku seega Dublini III määruse alusel teisele riigile üle saab anda, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul täidetud ka

§ 361

lg 2 p 7 kohaldamise eeldus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 11). 20. Ringkonnakohus jagab PPA seisukohta, et puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine ei olnud vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus alalise ravipunkti ja perearsti kvalifikatsiooniga isiku kaudu ning vajaduse korral tuleb kinnipeetav suunata ravile (

§ 363lg 1, VSS § 269).

Samuti on keskuses ette nähtud turvaabinõude kohaldamine mh suitsiidikalduvustega isikutele (VSS § 2615). Nimetatud asjaolusid arvesse võttes puudus alus arvata, et isiku elu ja tervis otseselt ohus oleks. 21. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.05.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 7