KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2022 Kohtuasja number 1-18-10084 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Konstantin Otbetkini (isikukood 36802182213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- oktoobri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Konstantin Otbetkini kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise viis Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- veebruari 2019 otsusega tunnistati Konstantin Otbetkin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 järgi ja teda karistati 9-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati
- aprillist 2018 ning karistusaeg lõppeb
- aprillil
- Viru Vangla esitas
- oktoobril 2022 Viru Maakohtule materjalid K. Otbetkini tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ja prokuratuur toetavad K. Otbetkini vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- oktoobri 2022 määrusega K. Otbetkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Täidetud on formaalsed eeldused K. Otbetkini ennetähtaegseks vabastamiseks.
- On positiivne, et K. Otbetkinil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav pere. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi ja on osalenud tööhõives, mis näitab, et K. Otbetkin on astunud reaalseid samme enda rehabiliteerimiseks ning vabaduses õiguskuuleka elu jätkamiseks. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad, et K. Otbetkinit ennetähtaegselt vabastada.
- K. Otbetkinil on üks kehtiv kriminaalkaristus: teda karistati selle eest, et ta omandas 160 liitrit amfetamiini sisaldavat vedelikku, millest vähemalt 20 liitrist valmistas vähemalt 40 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit, mida müüs hinnaga 1800 eurot kilogramm, ning ülejäänud 140 liitrist oleks saanud valmistada veel 280 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest oleks analoogse müügihinna juures olnud võimalik saada 504 000 eurot (kogu 320 kg amfetamiini sisaldava pulbri realiseerimise puhaskasum oleks olnud 304 000 eurot). Selle kuriteo pani K. Otbetkin toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ja seda vaatamata asjaolule, et tal oli olemas ametlik töökoht ning sissetulek. Tema kuriteo asjaolud ei viita impulsiivsusele, vaid tegemist oli planeeritud ja teadliku tegevusega, millega ta seadis lisaks enda vabadusele märkimisväärsesse ohtu ka teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervise ning rahvatervise üldisemalt. Kohus ei näe, et olukorras, kus karistusajast on täidetud vaid pool, oleks K. Otbetkini uue raske narkokuriteo toimepanemise oht oluliselt vähenenud. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal alust karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. K. Otbetkin puhul näeb kohus märkimisväärset tõenäosust, et ta paneb vabaduses toime uued samalaadsed kuriteod ning kohtul ei ole ka veendumust, et K. Otbetkini käitumist oleks võimalik korrigeerida õiguskuulekuse suunas kriminaalhoolduslike vahenditega. Narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosust võib juba senise kohtupraktika pinnalt pidada suureks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendeid asjades nr 3-1-1-103-06 ja 3-1-1-108-09). Et selliseid kuritegusid on võimalik panna toime ka elektroonilise valve all (narkootikumide käitlemiseks pole vaja isegi kodust lahkuda), ei välista elektrooniline valve K. Otbetkini kuritegeliku käitumise jätkumist samas ulatuses kui tema vanglas viibimine. Et K. Otbetkin on motiveeritud töötama ning tal on soojad ja toetavad suhted pereliikmetega, pole kuigivõrd oluline: varem ei takistanud need asjaolud tal kuriteo toimepanemist. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas K. Otbetkini kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev kaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja K. Otbetkin ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Riigikohus on asjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, millise eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud on ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kui süüdimõistetu on käitunud vanglas õiguspäraselt, peavad tema vabastamata jätmiseks esinema mingisugused muud olulised asjaolud, mis on kaalukamad ja välistavad tema vabastamise. K. Otbetkini puhul selliseid asjaolusid ei esine.
- Riigikohus on asjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud sedagi, et kui vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Riigikohus asus ka seisukohale, et kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus väheneb aja jooksul. Ka maakohus tugines K. Otbetkinit vabastamata jättes tema kuriteo toimepanemise asjaoludele, jättes samas põhjendamata, miks on need asjaolud kaalukamad kui rohked positiivsed asjaolud, mis räägivad K. Otbetkini 2
(5)ennetähtaegse vabastamise kasuks. Sisuliselt jättis maakohus need positiivsed asjaolud arvestamata ega arvestanud sedagi, et K. Otbetkin on olnud vangistuses 4,5 aastat ning tema kuriteo toimepanemisest on möödunud juba enam kui 5 aastat. Kohus ei näinud, et uue raske narkokuriteo toimepanemise oht oleks oluliselt vähenenud olukorras, kus karistusajast on täidetud ainult pool. Selline kaalutlus läks senise kohtupraktikaga vastuollu. Nimelt on Riigikohus korduvalt märkinud, et ära kantud karistuse pikkusel ei ole ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste juures kaalu (vt nt lahendid asjades nr 3-1-1-104-15 ja 1-11-3615). Ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada ka pelgalt toimepandud kuriteo raskusega ning asjakohatu on maakohtu viide lahenditele nr 3-1-1-103-06 ja 3-1-1-108-09, kus Riigikohus märkis, et kuritegude jätkuva toimepanemise oht on suur eeskätt nn sõltuvuskuritegude puhul. Nimelt ei nähtu vangla iseloomustusest, et K. Otbetkinil oleks diagnoositud sõltuvus ning seega puudub igasugune risk, et selle tõttu võiks ta panna toime uued kuriteod.
- Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et K. Otbetkini käitumist õiguskuulekuse suunas ei ole võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. K. Otbetkinil on üks kehtiv kriminaalkaristus, mille alusel ta praegust vangistust kannab ehk varasemalt ei ole ta kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-09-14104 p-s 23 selgitanud, et kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja hinnangul on just K. Otbetkin selline isik, kes tuleks suunata kriminaalhooldusele ning kelle puhul kontrollnõuded välistavad uue kuriteo toimepanemise riski. Seda näitab eelkõige asjaolu, et vanglas on ta osalenud sotsiaalprogrammides, on täitnud õiguskuulekalt vangla reegleid jne. Edaspidi on võimalik mõjutada tema käitumist kriminaalhooldaja kontrolliga ja vangistus ei ole tema puhul enam aktuaalne. Samuti on Riigikohus märkinud, et ennetähtaegne vabastamine ei nõua erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohtu seisukoht
- K. Otbetkini ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust sellele, kas temalt on piisav alus oodata kuritegevusvaba elu või mitte. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule selle hinnangu andmisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus K. Otbetkinit vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, arusaamatuks jääb maakohtu viide sellele, justkui ei saaks K. Otbetkini poolt ärakantud karistusaja tõttu eeldada, et tema uue kuriteo toimepanemise oht on oluliselt vähenenud. Nagu kaitsja õigesti viitab, on Riigikohus korduvalt selgitanud, et ära kantud karistuse pikkusel ei ole ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste juures kaalu ja seetõttu ei saa pelgalt ärakantud karistusaja põhjal teha ka mingisuguseid järeldusi sellest, kas kinnipeetavalt on alust eeldada edaspidi kuritegevusvaba elu või mitte. Siiski ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks teinud K. Otbetkini vabastamata jätmise otsustuse pelgalt tema karistusajale tuginevalt, vaid selle kõrval on maakohus arvestanud muidki asjaolusid ning on põhjendanud, miks ei saa K. Otbetkinit vaatamata tema suhtes esinevatele positiivsetele asjaoludele vabastada.
- Õigesti viitas maakohus sellele, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult alust karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema. K. Otbetkin kannab karistust selle eest, et tema kui varem narkokuriteo toime pannud isik sooritas uue narkokuriteo. Ta omandas 160 liitrit amfetamiini sisaldavat vedelikku, millest vähemalt 20 liitrist valmistas vähemalt 40 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit ning müüs seda edasi. Ülejäänud amfetamiini sisaldavat vedelikku hoidis ta enda garaažiboksis, kuniks 3
(5)politsei tuli seda läbi otsima. Sellest vedelikust oleks K. Otbetkin saanud politsei sekkumiseta valmistada veel vähemalt 280 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit. Kümne inimese joovastamiseks piisab aga vaid 1,3 g amfetamiinist. Järelikult käitles K. Otbetkin narkootilist ainet koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks enam kui kahele miljonile inimesele. Seega oli K. Otbetkini kuritegu eriti raske. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma samamoodi, nagu nad käitusid minevikus, võib K. Otbetkinilt ka edaspidi karta samalaadsete raskete kuritegude toimepanemist – eriti veel pidades silmas, et K. Otbetkini kuriteo kirjeldusest nähtub, et tegemist ei olnud esmakordse teoga. Seetõttu peab K. Otbetkini uue kuriteo risk tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema väga väike. Nii aga ei ole.
- Tõsi on see, et kinnipeetava retsidiivsusprognoosi tehes tuleb muu hulgas arvestada tema käitumist vangistuse kandmise ajal. Alati aga ei näita õiguskuulekas käitumine vanglas, et samamoodi jätkab kinnipeetav oma elu ka vabaduses. Seetõttu võib kinnipeetava vangistusaegsel õiguskuulekal käitumisel olla vabastamise otsustamisel ka väga väike kaal – nii on see nt olukorras, kus kinnipeetava kuritegeliku käitumise riskitegurid aktualiseeruvad eelkõige vabaduses. K. Otbetkini puhul nii ongi. Nimelt pani K. Otbetkin vangistuse aluseks oleva narkokuriteo toime suure varalise kasu saamise eesmärgil ja sellistel põhjustel kuriteo toimepanemist võib inimeselt eelkõige karta just vabaduses. See tähendab, et arvestada tuleb ohuga, et vabadusse saades paneb K. Otbetkin majanduslikel põhjustel toime uued kuriteod. Seda ohtu võiks näha väiksemana, kui varem oleks K. Otbetkin pannud kuriteo toime nt legaalse sissetuleku puudumise ja sellest tuleneva raske majandusliku olukorra mõjul, kuid nüüd oleks need riskitegurid maandatud. Seda aga öelda ei saa. Kuigi vabanedes on K. Otbetkinil olemas ametlik töökoht ja sissetulek, olid tal need ka vangistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal. Et need toona K. Otbetkini kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud, ei pruugi nad tema kuritegevusvaba elu kindlustada ka edaspidi. Sama saab öelda lähedaste ja kindla elukoha kohta: needki olid K. Otbetkinil olemas juba varem, kuid ei hoidnud tema kuritegu ära. Vähetähtis ei ole seegi, et kuigi õiguslikult on K. Otbetkinil üks kehtiv kriminaalkaristus, siis vangistust kannab ta teist korda. See näitab, et varem vangistus K. Otbetkinile õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud, mistõttu ei saa kindel olla, et selline mõju on olnud seniselgi vangistusel.
- Kaitsjaga võib nõustuda selles, et K. Otbetkini negatiivset retsidiivsusprognoosi ei saa rajada ainuüksi tõdemusele, et tegemist oli narkokuriteoga. Narkootikumidega seoses saab keskmisest suurema uute kuritegude ohu tuletada sõltuvusest – tihtipeale käitlevad uimasteid neist sõltuvuses olevad inimesed. Kuigi vangla iseloomustusest nähtub, et ka K. Otbetkini jaoks ei ole narkootikumide tarvitamise kogemus võõras, ei ole tema kuritegu siiski võimalik nende tarvitamisega seostada. Ka ei ole K. Otbetkinil vangla andmetel diagnoositud sõltuvusprobleemi ning K. Otbetkini enda sõnul piirdusid tema tarvitamised vaid narkootikumide proovimisega enam kui kümme aastat tagasi. Seetõttu ei saa järeldada, et K. Otbetkin võiks jätkata narkootikumide käitlemist tulenevalt enda tarvitamisvajadusest – pigem võib tema uued kuriteod tingida tema soov teenida sel viisil lisatulu.
- Nõustuda võib kaitsjaga ka selles, et maakohus ei põhjendanud (vähemalt piisavalt) seda, miks ei ole K. Otbetkini uue kuriteo riski võimalik maandada kriminaalhoolduslike vahenditega. Samas peab ringkonnakohus seda seisukohta iseenesest õigeks. Seda põhjusel, et kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja võimalike lisakohustustega ei ole võimalik oluliselt maandada riski, et K. Otbetkin paneb majanduslikel põhjustel toime uued kuriteod. Eelkõige võiks majanduslikel põhjustel kuriteo toimepanemise riski maandada kohustus otsida endale töökoht, kuid K. Otbetkini puhul sellest ei piisaks, sest varem töökoha olemasolu tema kuritegu ära ei hoidnud. Narkokuritegude puhul võiks abi olla ka narkootikumide omamise ja tarvitamise keelust, kuid see keeld ei pruugiks samuti hoida K. Otbetkini uusi kuritegusid ära. Nagu öeldud, narkootikumide tarvitamisega K. Otbetkinil ilmselt probleemi ei ole ning selliste ainete omandamise ja edasise käitlemise soov võib tal tekkida eelkõige majanduslikel põhjustel. Vajalikku kindlust ei annaks ka 4
(5)elektrooniline valve: nagu maakohus igati asjakohaselt viitas, on narkokuritegusid võimalik toime panna ka kodus viibides.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)