Maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute 2 infosüsteemis. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus otsuse vormistada ja allkirjastada paberil, kui kohtust või kohtunikust sõltumatul põhjusel ei ole võimalik täita lõikes 1 sätestatud nõudeid. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse nr 910/2014 artikli 3 p 12 kohaselt on kvalifitseeritud e-allkiri täiustatud e-allkiri, mis antakse kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendi abil ja mis põhineb e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaadil. Määruse nr 910/2014 artikli 25 lg 2 kohaselt on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga samaväärne õiguslik toime. Toimikusse on lisatud otsuse järel allkirja kinnitusleht (tl 22), millest nähtub, et otsusega sama failinimega dokumendile on digitaalallkiri kohtuniku poolt antud, kuid kohtute infosüsteemi registreeritud digitaalallkirja konteineris ei ole ühtegi allkirja. Samuti puudub kohtuniku käsikirjaline allkiri paberil (
Veebilehe Id.ee andmetel on allkirja kinnitusleht informatiivne dokument, mis sobib näiteks tegevuste/protsesside ajaloolise logi pidamiseks, ent millel puudub iseseisev tõendusväärtus. Kinnituslehes olev teave kinnitab vaid seda, et infokoguga ehk räsiga fail eksisteerib. Seda, millist infot sisaldab allkirjastatud fail, saab kontrollida ainult allkirjastatud failist endast – ja seega ei saa e-allkirja kinnituslehte kasutada tõendamaks poolte tahteavaldusi (https://www.id.ee/artikkel/e-allkirja-kinnituslehe-salvestamine/). Eeltoodust tulenevalt tuvastas ringkonnakohus, et käesolevas asjas puudub 20. septembri 2022 otsuse allkirjastatud originaaldokument. 7.
kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse allkirjastamisel on tõendamisfunktsioon. Otsus allkirjastatakse asja läbivaadanud ja otsuse koostanud kohtuniku (kohtukoosseisu) poolt digitaalallkirjaga. Seadus ei võimalda kohtunikul otsust allkirjastamata jätta. Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektroonilise töökeskkonnaga ja registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus (põhimääruse § 3 lg 1). Seaduses sätestatud juhtudel on registris tehtud toimingutel ja sinna kantud andmetel õiguslik tähendus (põhimääruse § 3 lg 2). Seega on kohtute infosüsteemi registreeritud digitaalallkirjaga kohtulahendil õiguslik tähendus, kuivõrd muul viisil ei ole võimalik digitaalallkirja olemasolu kohtulahendil kontrollida. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsuse allkirjastamata jätmine oluline menetlusnormi rikkumine
lg 1 p 3 tähenduses, kuivõrd otsust ei ole allkirjastanud kohtukoosseisu (kohtuniku) poolt. Arvestades maakohtu menetlusnormide rikkumise ulatust ja olulisust ning et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-67-07, p 6). 9.
alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (
Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea
kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust 3 (
jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 10.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 4 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.