Obsah (14)

§ 367§ 172§ 174§ 331§ 176§ 64§ 63§ 477§ 466§ 175§ 165§ 177§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4900 Tsiviilasi Tartu linn, Vabriku tn 3 korteriühistu av

) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Avalduse põhjal on kinnistusraamatu andmete kohaselt korteriomandi registriosa numbriga 3028003 asukohaga Vabriku tn 3-36, Tartu ühisomanikeks E. U. , M. U. ja V. V. (surnud). Korteriühistul puuduvad andmed V. V. surma aja kohta, pärijate kohta ning päringud registritesse tulemust ei andnud. Avaldaja märkis, et
2. augustist 2020 kuni
3. veebruarini 2022 on elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid summas 5530 eurot 42 senti. Eelviidatud perioodi katteks on puudutatud isikud tasunud 120 eurot ning seisuga
4. märts 2022 on tasumata põhinõue summas 5410 eurot 42 senti.
5. KrtS § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Tulenevalt KrtS § 40 lg-st 1 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike 3 2-22-4900 kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
6. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette alternatiivse korra, millist avaldaja on rakendanud. Nimelt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu põhikirja p-i 4.2.
7. kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Vastavalt põhikirja p-le 13.3 on ühistu liige kohustatud tasuma ühistule regulaarselt, üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9. Puudutatud isik E. U. tõi ärakuulamisel välja, et paar arvet ei puudutanud neid, sest arvel oli kirjas korter 40 ja puudutatud isikud elavad korteris
10. Avaldaja selgitas vastuses kohtu
11. augusti
12. a nõudele (tl 114), et teenusepakkujate poolt korteriühistule maksmiseks esitatud arvel on märgitud arve saajaks ehk siis arve aluseks oleva teenuse tarbijaks ja maksmiseks kohustatud isikuks Vabriku 3 KÜ, postiaadressiga XXX . Puudutatud isiku poolt nimetatud XXX aadressile elavale korteriomaniku aadressile on saadetud teenusarve, mis on suunatud maksmiseks korteriühistule Vabriku 3 põhjusel, et Vabriku 3 korteriühistul ei ole eraldiseisvat postkasti ja XXX on Vabriku 3 KÜ juriidiline äriregistri aadress. Eelnimetatud aadressil elab Vabriku 3 KÜ juhatuse üks liige O. J. . Teisi vastuväiteid esitatud arvetele, nende suurusele, nõude arvestusele või arvete kätte toimetamisele puudutatud isikud ei esitanud.
13. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikutelt võlgnevust. Perioodil august 2020 kuni veebruar 2022 on avaldaja esitanud puudutatud isikutele arveid kokku 5530 euro 42 senti. Puudutatud isikud on avaldajale tasunud 120 eurot. Puudutatud isikute põhivõlgnevus esitatud arvete eest on seega 5410 eurot 42 senti. Tulenevalt KrtS § 15 lg-st 2 vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldajale majandamiskulude katteks välja 5410 eurot 42 senti. 4 2-22-4900
14. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kokku on avalduse esitamise seisuga maksmata arvetelt alates
15. novembrist 2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 308 eurot 76 senti. Viivisenõue on põhjendatud ja viivis 308 eurot 76 senti tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista. 13.

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja taotles alates avalduse esitamisest, s.t

1. aprillist 2022 iga viivitatud päeva eest viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg-s sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 5410 eurolt 42 sendilt kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 5410 eurot 42 senti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuselt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
2. aprillist 2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 5410 eurot 42 senti.
3. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja majandamiskuludest tuleneva põhivõlgnevuse 5410 eurot 42 senti, viivise 308 eurot 76 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuselt (5410 eurot 42 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse suurus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks võlgnevuse täies ulatuses välja, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. 16.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.

§ 331

lg kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus andis avaldajale

1. oktoobri
2. a määrusega tähtaja
3. oktoober 2022 oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldaja esitas
4. oktoobril 2022 kohtule taotluse avaldaja menetluskulude kindlaksmääramiseks ning enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotlus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramiseks esitati seega 5 2-22-4900 hilinenult. Koos taotlusega esitas avaldaja tähtaja ennistamise taotluse. Avaldaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, sest tulenevalt

§ 176

lg-st 1 peab tegemist olema nimekirjaga, kus on detailselt näidatud menetluskulude koosseis. Avaldaja esitas taotlusega 2 avaldajale Kvatro Õigusbüroo arvet, mis ei ole kohtu hinnangul menetluskulude nimekiri. 18. Kohus märgib esmalt, et tulenevalt

§-st 67 kohus ennistab vaid seaduses sätestatud menetlustähtaegu. Avaldaja mööda lastud tähtaeg oli kohtu määratud, mitte seaduses sätestatud menetlustähtaeg. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Avaldaja esitas

1. oktoobriks 2022 määratud tähtajaga taotluse
2. oktoobril 2022, mistõttu menetlustähtaeg oli juba möödunud ning esitatud taotluse menetlemisele kohaldub

§ 331lg 1.

19. Kohus saab hilisemalt esitatud avaldust vastavalt

§ 331

lg-le 1 menetleda, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul põhjustaks avalduse menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimist, sest avaldus esitati päeval millele oli määratud kohtulahendi avalikult teatavaks tegemine ning taotluse menetlusse võtmisel tuleks puudutatud isikutele anda lisaks tähtaeg avaldaja taotlusele vastamiseks. Taotluse määratud tähtajast hilisema esitamise põhjenduseks märkis avaldaja, et avaldaja lepinguline esindaja sai kohtu kirja kätte

1. oktoobri 2022 pärastlõunal, ehk pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Kohtu
2. oktoobri
3. a määrus, millega kohus määras avaldajale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja tehti avaldaja esindajale e-toimiku infosüsteemis kättesaadavaks
4. oktoobril 2022, samal päeval saadeti avaldaja esindajale dokumendi kohta teade. Avaldaja ei selgitanud kohtule, et mingid objektiivsed põhjused takistasid avaldaja esindajal kohtumääruse avamist määruse kättesaadavaks tegemise päeval või järgnevatel päevadel. Seega ei olnud kohtu hinnangul avaldajal mõjuvat põhjust taotluse hilinenult esitamiseks. Kohus jätab seetõttu avaldaja
5. oktoobri
6. a taotluse läbi vaatamata ja tagastab taotluse avaldajale. 20.

§ 63

sätestab, et kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisega.

§ 477

lg 9 kolmanda lause kohaselt tuleb menetlusdokumendid hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud.

§ 466

lg 1 alusel täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Määrus millega kohus annab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ei ole määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse ning seda ei tule toimetada menetlusosalistele kätte. Kohus edastas teate menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja määramise määruse e-toimiku infosüsteemi paigutamise kohta

1. oktoobril 2022, mistõttu tähtaeg oleks ka päevades määratud tähtaja puhul hakanud kulgema
2. oktoobrist
4. Avaldaja taotles
5. aprillil 2022 esitatud avalduses riigilõivu 50 euro ja lepingulise esindaja kulude 600 euro väljamõistmist. Avaldusega oli kaasas Kvatro Õigusbüroo OÜ arve millest nähtuvalt on avaldajale esitatud Kvatro Õigusbüroo OÜ-lt arve suurusega 600 eurot XXX korteri vastu avalduse esitamise eest. 6 2-22-4900
6. Riigilõivu 50 euro maksmise kohustus ning suurus tuleneb seadusest (RLS § 59 lg 5), mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista. 23.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 24. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
3. Avaldaja lepinguline esindaja A. S. osutas avaldajale õigusabi tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega. Avaldaja palub kohtul määrata, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 150 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 4 tundi. Õigusabikulu suurus vastab tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Puudutatud isikud pole avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
4. Õigusabikulud 600 eurot (koos käibemaksuga) tuleb seega puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista. Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskuludeks seega 650 eurot (õigusabikulud 600 eurot + riigilõiv 50 eurot).

§ 165

lg 3 esimese lause kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isikute kanda, mistõttu tuleb E. U. elt ja M. U. elt solidaarselt Tartu linn, Vabriku tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja mõista 650 eurot. 27.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Riigilõivu tagastamine 7 2-22-4900 29.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 770 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lgst 5 tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on seega tasunud riigilõivu 720 eurot nõutust rohkem. Avaldaja esitas
2. mail 2022 kohtule taotluse menetluses enamtasutud riigilõivu 720 euro tagastamiseks. Kohus leiab, et enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlus tuleb eeltoodud põhjendustel rahuldada.
3. Kohus tagastab avaldajale

§ 150

lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu 720 eurot Tartu linn, Vabriku tn 3 korteriühistu arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 8