TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-992 Määruse kuupäev 11. november 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Esta Johansoni kaebus soodustingimustel va

) § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotles soodustingimustel vanaduspensioni Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XV „Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused“ punkti 3 „Psühhiaatriahaiglate ja -osakondade hooldusõed ja sanitarid, väikelastekodude õed, hooldusõed, sanitarid ja hoidjad, kes vahetult põetavad ja hooldavad haigeid“ alusel.
3. SKA peatas
4. aprilli
5. a otsusega nr E11372-1 Esta Johansoni pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. SKA märkis otsuses, et Esta Johansonil on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane üldise pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud. Tööraamatu kannete ja Jämejala Psühhiaatriahaigla käskkirjade põhjal on tõendatud, et Esta Johanson töötas
6. augustist 1994 kuni
7. oktoobrini 2001 (kokku 7 aastat 2 kuud ja 21 päeva) hooldusõena, mis vastab määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XV p-le 3 ja see ajavahemik arvatakse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaž) hulka. Esta Johansoni soodusstaaži hulka ei arvata töötamise aega Jämejala Psühhiaatriahaiglas (hiljem SA Viljandi Haigla) tegelusterapisti abi – hooldusõena ajavahemikul
8. november 2001 kuni
9. veebruar 2007 (5 aastat 3 kuud ja 27 päeva), sest nimetatud ametikohta ei ole määruse nr 206 loetelu nr 2 osas osa XV p-s 3 märgitud. Hooldajate tööülesanded olid seotud laste hooldamisega (pesemine, korrastamine, mähkmete vahetamine, söögiaegade ettevalmistamine, riiete korrashoiu tagamine, voodite korrastamine, patsientide uuringuteks ettevalmistamine, öörahu tagamine jne). Tegelusterapistid ehk kasvatajad tegelesid lapsi arendava tegevusega, kuid kui hooldaja tööaeg võimaldas (ei olnud parasjagu vaja tegeleda hooldustoimingutega), siis kaasati lapsi arendavatesse tegevustesse ka hooldajaid. Sellel ajavahemikul ei täitnud kaebaja täistööajaga üksnes hooldusõe ülesandeid, mistõttu ei saa seda ajavahemikku soodusstaaži hulka arvata.
10. Kaebaja esitas
11. mail 2022 Tartu Halduskohtule vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. kaebuse soodustingimustel
12. Tartu Halduskohus võttis
13. mai
14. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
15. Tartu Halduskohus otsustas
16. juuni
17. a määrusega kuulata kirjalikult tunnistajatena üle kaks isikut ja esitas neile
18. juuli
19. a määrusega küsimused. Tunnistajad esitasid kohtule tähtaegselt vastused küsimustele.
20. Tartu Halduskohus tegi
21. augustil 2022 SKA-le kohtunõude, milles palus vastustajal esitada tunnistaja ütlusi ja seni kohtule esitatud materjale arvestades täiendav seisukoht kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamise võimalikkuse ning kaebuses esitatud nõuete kohta. 2 3-22-992
22. SKA esitas
23. augustil 2022 vastuse kohtunõudele, milles märkis, et tunnistajate ütlustega ei ole tema hinnangul leidnud kinnitust, et kaebaja töötas täistööajaga ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
24. Tartu Halduskohus otsustas
25. septembri
26. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja määras kindlaks täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
27. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas ajavahemikul
28. november 2001 kuni
29. veebruar 2007 Jämejala Psühhiaatriahaiglas (hilisem SA Viljandi Haigla) tegelusterapisti abi – hooldajana, mis vastab määruse nr 206 loetelu nr 2 osas XV p-s 3 märgitud ametikohale ning tuleb arvestada soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva soodusstaaži hulka. SKA on eksinud arvestades soodusstaaži puhul 12 aasta ja 6 kuu nõudega, lähtuda tuleks 10 aastasest tööstaažist. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et kaebaja tegeles patsientide hooldamise ja põetamisega ning tegelusterapisti abistati üksnes siis, kui see oli põhiülesannete täitmise kõrvalt võimalik. SKA ei mõista psühhiaatriahaigla toimimispõhimõtteid, iga lühiajaline abistamine oma põhiülesannete kõrvalt ei tohiks välistada soodustingimustel vanaduspensioni õigust. Ei ole mõeldav, et hooldaja ei osutaks vastavasisulise palve saamisel teisele töötajale abi. Sellised töötajad, kes abi osutamisest keelduksid, vabastatakse töölt kiiresti.
30. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. SKA leiab, et kaebaja ei täitnud vaidlusalusel ajavahemikul täistööaja nõuet järgides määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XV p-s 3 sätestatud ülesandeid. Täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1108, p 11). Kaebaja ametinimetusest nähtuvalt täitis kaebaja nii hooldaja kui ka tegelusterapisti (kasvataja) ülesandeid. Hooldaja tööülesannete täitmine vastab määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XV p-le
31. Tegelusterapisti abi ametinimetust loeteludest ei leia ning see ametikoht ei anna õigust soodustingimustel pensionile. Haldusmenetluses esitatud tõendid ei võimalda täpselt kindlaks teha, millises ulatuses täitis kaebaja tegelusterapisti abi ülesandeid, kuid selge on, et tegelusterapisti puudumisel osalesid laste kasvatustöös ka hooldusõed. Kohtumenetluses antud tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja töö ainsaks sisuks ei olnud haigete hooldamine ja põetamine, vaid ta tegeles vajadusel ka tegelusterapisti abistamisega. Seega ei saa soodusstaaži hulka arvestada kaebaja töötamist tegelusterapisti abi - hooldusõena eelnimetatud ajavahemikul, sest kaebaja ei täitnud täistööaja ulatuses üksnes hooldusõe ülesandeid. KOHTU SEISUKOHT
32. Vaidluse all on, kas kaebaja täitis ajavahemikul
33. november 2001 kuni
34. veebruar 2007 Jämejala Psühhiaatriahaiglas ja hiljem SA-s Viljandi Haigla tegelusterapisti abi – hooldusõena täistööajaga töötades tööülesandeid, mis annab aluse nimetatud ajavahemiku arvestamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka või mitte. Kaebaja on seisukohal, et ta täitis täistööajaga loetelu nr 2 XV peatüki punktis 3 märgitud tööülesandeid ning eeltoodud ajavahemik on põhjendatud lugeda seetõttu soodusstaaži hulka. Vastustaja on seisukohal, et haldus- ja kohtumenetluses kogutud tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et kaebaja täitis täistööajaga hooldusõe tööülesandeid. Tõendid kinnitavad, et kaebaja täitis ka teisi tööülesandeid ning seega ei ole täistööajaga töötamise nõue täidetud, mistõttu ei saa asjakohast ajavahemikku ka soodusstaaži hulka arvata. 12.

§ 1

punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi 3 3-22-992 Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel.

§ 1

punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Loetelud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määrusega nr
4. Ekslik on kaebaja seisukoht, et tema puhul annab soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise 10 aastane tööstaaž. Nimetatud tööstaaž on kohaldatav üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel töötamise tingimustele loetelu nr 1 mõttes (

§ 1p 1).

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni mitte loetelus nr 1, vaid loetelus nr 2 sätestatud ametikohal töötamise eest ehk kohaldamisele kuulub

§ 1

p-s 2 sätestatud tingimused.

§ 1

p 2 näeb ette, et õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni on isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Seega on SKA õigesti lähtunud sellest, et soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse 25 aastase pensionistaaži olemasolu, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud peab isik olema töötanud loetelus nr 2 märgitud ametikohal vastavaid tööülesandeid täistööajaga täites.

1. Loetelus nr 2 märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et SKA-l ja kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga üksnes seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ja peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
2. Määrusega nr 206 kinnitatud loetelude nr 1 ja 2 koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning töötamise aja soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga.

§ 1

näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

§ 1

¹ kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö sisuks olid loeteludes nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Seega on töötatud ajavahemiku soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Seetõttu ei ole ka 4 3-22-992 töölepingutes kajastatud ametikoha nimetusel ainumääravat tähendust. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast ehk teisisõnu, kaebaja töötamist asjakohasel ajavahemikul saab lugeda soodusstaaži hulka siis, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses loetelu nr 2 peatükk XV punktis 3 märgitule. Kohtu hinnangul ei tähenda täistööajaga töötamise nõue siiski vältimatult seda, et väheulatuslike lisatööülesannete täitmine tähendab automaatselt, et isikul puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kui põhiülesannete kõrval pidi isik täitma samas töökeskkonnas üksnes väikeses ulatuses ka teisi tööülesandeid, mis olid otseselt või kaudselt seotud põhiülesannete täitmisega, siis saab ka nende ülesannete täitmise lugeda täistööaja hulka.

1. Kaebaja töötas ajavahemikul
2. august 1994 kuni
3. veebruar 2007 esmalt Jämejala Psühhiaatriahaiglas ja hiljem samas kohas asunud SA Viljandi Haigla psühhiaatriaosakonnas. SA Viljandi Haigla on selgitanud, et ajavahemikul
4. august 1994 kuni
5. mai 2005 töötas kaebaja tegelusterapisti abi-hooldusõena ning ajavahemikul
6. juuni 2005 kuni
7. veebruar 2007 hooldajana. Kaebaja töölepingutes viidatud ametijuhendeid ning „tegelusterapisti abihooldusõde“ ametinimetuse sisu selgitavad dokumendid ei ole säilinud, kuid SA Viljandi Haigla kinnitab, et tööülesandeks oli vahetult patsientide hooldamine ja põetamine (tl-d 25, 30, 33). Tööraamatus on kajastatud kaebaja ametinimetusena hooldusõde. SKA on haldusmenetluses pidanud võimalikuks arvata ajavahemiku
8. august 1994 kuni
9. oktoober 2001 soodusstaaži hulka, kuna kaebaja täitis hooldusõe ülesandeid. Ajavahemikku
10. november 2001 kuni
11. veebruar 2007 ei saa SKA hinnangul aga arvestada soodusstaaži hulka, sest kaebaja ametinimetus muutus ja selles kajastatud nimetus tegelusterapisti abi ei ole määruses nr 206 kehtestatud loetelus nimetatud ning kaebaja ei täitnud sellel ajavahemikul vaid hooldusõe ülesandeid. Seega seab SKA esikohale just ametikoha nimetuse ning asjaolu, et ajavahemikul
12. november 2001 kuni
13. november 2007 ei täitnud kaebaja täistööajaga üksnes hooldusõe ülesandeid.
14. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ametinimetus töölepingus
15. novembrist 2001 muutus. Haldusmenetluses esitatud materjali ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegeles tegelusterapist laste arendustegevusega ning hooldusõe põhiülesandeks oli patsientide hooldamine ja põetamine. SKA rõhub sellele, et põhiülesannete kõrval täitis kaebaja alates nimetatud kuupäevast ka tegelusterapisti abistamise ülesannet ning seega ei ole täistööaja nõue täidetud. Kohus sellega ei nõustu.
16. Kohus ei ole veendunud, et kaebaja ametikoha nimetuse muutumisega muutusid sisuliselt ka tema tööülesanded võrreldes ajavahemikuga
17. august 1994 kuni
18. oktoober 2001, mille SKA arvas soodusstaaži hulka. Haldus- ja kohtumenetluses esitatud materjal võimaldab järeldada, et patsientide hooldamine ja põetamine oli kaebaja põhiülesandeks. SA Viljandi Haigla selgitustest nähtub, et kaebaja täitis samaväärses ulatuses hooldajaülesandeid nii enne kui ka pärast töölepingu muutmist. Tunnistajate selgitused kinnitavad, et hooldajatele tegelusterapisti abi nimetuse lisamisega ei muutunud nende töö iseloom ning jätkuvalt tegeles kaebaja peamiselt patsientide hooldamise ja põetamisega. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita seega, et ametinimetuse muutumisega oleks kaebaja tööülesannete maht varasemaga võrreldes muutunud. Ainuüksi ametinimetuse sõnastuse muutmine ei tähenda, et muutusid ka tööülesanded. Ka varem võisid hooldusõena töötanud isikud vajaduse tekkimisel kasvatustegevusega (hilisem tegelusterapist) tegelevaid isikuid teatud toimingute tegemisel abistada. Lisaks viitab ametinimetuses kasutatud sõnastus tegelusterapisti abi sellele, et hooldajad ei tegelenud üldjuhul tegelusterapisti põhiülesannetega, vaid aitasid tegelusterapisti oma ülesannete täitmisel. Samuti tuleb arvestada, et tegelusterapisti abi (sisuliselt kasvataja abi) ja hooldajate tegevused on omavahel seotud ning nende täpne eristamine konkreetsel ajahetkel 5 3-22-992 raskesti tuvastatav. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita ka seda, et hooldusõele lisandunud tegelusterapisti abistamise ülesanded olid sedavõrd erinevad hooldusõe põhiülesannetest, et õigustatud oleks nende erinev kvalifitseerimine. Abistamine võis seisneda ka hooldamis- ja põetamistoimingutele sarnaste toimingute tegemises. Kohtu hinnangul on SKA liiga formaalselt lähtunud kaebaja ametikoha nimetuse grammatilisest sisust jättes piisavalt arvesse võtmata hooldatavate patsientide eripära ja töötajate tehtavate toimingute iseloomu ning seotuse. Seega on kohus seisukohal, et määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 osa XV punkti 3 mõttes ei ole nende ülesannete eristamine selles asjas põhjendatud.
19. Isegi kui pidada tegelusterapisti abi ülesandeid hooldusõe põhiülesannetega võrreldes märkimisväärselt erinevaks, ei oleks praegusel juhul kaebaja soovitud ajavahemiku soodusstaaži hulka arvamine lubamatu. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata kui suures osas oli tegelusterapisti ülesannete täitmine üldse põhiülesandena hooldaja tööd tegevale isikule ette nähtud ja millisel määral kaebaja seda tööpäeva kestel täitis. Arvestades, et kaebaja põhiülesannete (patsientide hooldamise ja igapäevaste toimingute tegemise abistamiseks tehtavad erinevad toimingud) ulatuse vähenemist kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid ega tunnistajate ütlused ei kinnita ning SA Viljandi Haigla selgitustest ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt abistas kaebaja tegelusterapisti üksnes juhul, kui põhiülesannete täitmine seda ajaliselt võimaldas, siis sai tegelusterapisti abistamise ülesannete täitmine moodustada tööajast väheolulise osa. Esitatud materjal ei võimalda ka tõsikindlalt väita, et tegelusterapisti abistamise ülesande täitmine ei võinud toimunud näiteks ületunnitööna kvalifitseeritava tegevusena. Kohtu hinnangul ei tähenda eelnevalt märgitud täistööajaga töötamise nõue seda, et väheulatuslike lisatööülesannete täitmine tähendaks automaatselt, et isikul puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Põhiülesannete kõrval üksnes väheses ulatuses teiste isikute abistamine nende tööülesannete täitmisel, mis vähemalt kaudselt oli seotud ka kaebaja põhiülesannete täitmisega ei tähenda, et täistööaja nõuet ei ole järgitud. Vastupidisel juhul välistaks ainuüksi mõne ajaliselt ebaolulise kõrvalülesande täitmine abi korras soodusstaaži kogumise võimaluse. See ei ühtiks soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiga, milleks on raskete töötingimustega töödel töötamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamine.
20. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus tuvastab, et Esta Johanson töötas ajavahemikul
21. november 2001 kuni
22. veebruar 2007 Jämejala Psühhiaatriahaiglas ja SA-s Viljandi Haigla ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse
23. juuli
24. a määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XV „Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused“ punktis 3 „Psühhiaatriahaiglate ja -osakondade hooldusõed ja sanitarid, väikelastekodude õed, hooldusõed, sanitarid ja hoidjad, kes vahetult põetavad ja hooldavad haigeid“ nimetatud ametikohale.
25. Kaebus oli riigilõivuvaba ja kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et menetlusosalised oleksid asja lahendamisega seonduvalt ka muid menetluskulusid kandnud. Kaebaja ja vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6