M. isikukood XXX, elukoht XXX Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-21-3628 kriminaalmenetlus M. M. süüdistuses KarS § 3891 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi
2.
M. tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is, märkides ära viitenumbri 99922900001094 ning selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
M. kaitsja tasust 1160,60 eurot riigi kanda. 3.
M. tasuma 350 (kolmsada viiskümmend) eurot riigituludesse 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kindel summa riigituludesse tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is, märkides ära viitenumbri 99922900001104 ning selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. 4.
lg 6 kohaselt kuulub menetlus kohustuse täitmata jätmisel prokuröri taotlusel uuendamisele. 5. Määrus edastada M. M., tema kaitsjale ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord
p 10 kohaselt ei ole käesolev kohtumäärus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasjas süüdistatakse M. M. selles, et tema osutas vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi R. O., P.-M. P. ja XXX OÜ poolt XXX linnas XXX OÜ käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Selleks leidis M. M. XXX. aasta kevadel-suvel käibemaksupettuse toimepanemiseks kasutatavad ettevõtted XXX OÜ ja XXX OÜ ning värbas äriühingute juhatuse liikmeks T. N.. T. N. avas M. M. korraldusel XXX pangas OÜ-de nimel arveldusarved ning edastas pangast saadud PIN kalkulaatori ja koodikaardi M. M., kes omakorda edastas need M. V.. Samuti käis T. N. M. M. juhendamisel Maksu- ja Tolliametis. Pärast seda, kui lõppes vajadus XXX OÜ kasutamiseks käibemaksupettuse toimepanemiseks, otsis M. M. äriühingule uue juhatuse liikme ja osaniku ning organiseeris äriühingu juhatuse liikme ja osaniku muutmiseks vajalike toimingute tegemise. Lisaks oli M. M. ülesandeks vajadusel T. N. juhendamine ja temale korralduste andmine. Näilikku XXX- ja XXX ahelasse kuuluvad ettevõtted XXX OÜ ja XXX OÜ esitasid XXX OÜ-le näilikke arveid XXX ja XXX müügi kohta ning kajastasid neid arveid enda raamatupidamises. Eelnimetatud tegevus võimaldas P.-M. P. ja R. O. esitada ajavahemikul XXX. - XXX raamatupidaja M. J. vahendusel maksukohustuse vähendamise eesmärgil XXX OÜ huvides maksuhaldurile maksustamisperioodide XXX aprill kuni XXX juuli kohta XXX OÜ käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid. Selleks andsid nad XXX OÜ raamatupidajale korralduse kajastada näilikel arvetel märgitud käibemaksusummad XXX OÜ käibedeklaratsioonides sisendkäibe-maksuna. Selle tegevuse tulemusel jäi riigile laekumata 223 266,03 eurot käibemaksu. Sel viisil suurendasid P.-M. P. ja R. O. XXX OÜ käibedeklaratsioonides deklareeritavat sisendkäibemaksu 223 266,03 euro võrra tehes seda eesmärgiga vähendada samas summas alusetult äriühingu käibemaksukohustust. Seega pani M. M. toime KarS § 3891 lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega varjatakse maksukohustust ja jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. Prokurör esitas 23.11.2022. a Tartu Maakohtule nii prokuröri, M. M. kui ka kaitsja allkirjastatud taotluse kriminaalasjas nr 1-21-3628
M. M. on ise avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks
KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja kriminaalasja materjalid, leiab, et prokuröri taotlus menetluse lõpetamiseks
Kohus leiab, et prokuröri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus M. M. suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub taotluses toodud motiividega.
lg 5 sätestab, et kohus võib prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–2031 sätestatud alustel.
lõikest 1 tuleneb, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist teise astme kuriteoga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt osutas M. M. vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi R. O., P.-M. P. ja OÜ XXX poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et M. M. kaasaaitamisteo puhul oli tegemist ühekordse teoga, mitte pikemaajalise korduva käitumismustriga. M. M. teopanus kaasaaitajana seisnes üksnes variisikute leidmises, misjärel teo tegelikud täideviijad panid toime edasisi tegevusi M. M. sõltumatutel asjaoludel. Seega täitis süüdistatav episoodilist rolli konkreetse ülesande. Kohus nõustub ka sellega, et kuivõrd M. M. ei olnud kuriteo täideviija ega organisaator, siis ka need asjaolud vähendavad tema süü suurust. Märkimist väärib asjaolu, kuritegu pandi toime enam kui 10 aastat tagasi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et M. M. oleks jätkanud kuritegelikku eluviisi, seega võib pidada kaasaaitamistegu juhusikku laadi ühekordseks süüteoks. Uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole, seega on M. M. näol tegemist viimasel ajal seaduskuuleka isikuga. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusest nähtub, et M. M. XXX käesoleval ajal ei ole kiita. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et arvestades M. M. senist elukäiku ja XXX ning talle etteheidetava teo iseloomu, saab eeldada süüdistatava õiguskuuleka käitumise jätkumist ka tulevikus. Kohus leiab, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja M. M. karistamine vajalik. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ning seda, et tegemist on teise astme süüteoga ning ühekordse teoga, M. M. süü ei ole suur, süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning M. M. on võtnud endale kohustuse hüvitada osaliselt kriminaalmenetluses tekkinud kulud ja tasuda kindel summa riigituludesse, puudub kohtu hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus kriminaalasjas nr 1-21-3628 kuulub M. M. osas lõpetamisele. 3
lg 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Prokurör taotleb kohtult, et süüdistatav kohustub tasuma riigituludesse 350 eurot 6 kuu jooksul ning hüvitama osaliselt kaitsja õigusabi tasu summas 250 eurot 6 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et taotletud kohustused ning nende täitmise tähtaeg on põhjendatud järgnevatel põhjustel. Kriminaalmenetluse kuludeks on
lg 1 p 4 alusel tekkinud riigi õigusabikulud summas kokku 1410,60 eurot (kohtueelses menetluses 205,20 eurot, kohtumenetluses 670,20+ 259,20+276 eurot (seoses uue riigi õigusabi määramisega lisanduvad täiendavad kulud kohtus)). Taotluse kohaselt käib menetluskulude tasumine täies mahus 6 kuu jooksul M. M. ilmselgelt üle jõu. M. M. enda kinnituse kohaselt jääb tal igakuiselt elamiseks vaba raha XXX eurot ja tema väljavaated täiendavate sissetulekute hankimiseks on oluliselt piiratud XXX. Arvestades M. M. enda kinnitust ja kriminaalasjas kogutud teavet, siis pole lähiajal ka ette näha tema XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel on M. M. 2022. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot. Seega on põhjendatud M. M. suhtes tekkinud menetluskulude tasumise jätmine osaliselt riigi kanda. Selleks, et M. M. suudaks täita kohustused 6 kuu jooksul nõuetekohaselt, oleks põhjendatud menetluskulu tasumise kohustuse määramine summas 250 eurot, mis peaks olema talle jõukohane. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, käib menetluskulude täies mahus ja korraga hüvitamine ilmselgelt M. M. üle jõu. Seetõttu on põhjendatud, et M. M. hüvitab menetluskuludest 250 eurot ning tasub riigi tuludesse 350 eurot kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
lg 3 alusel jätab kohus kaitsja tasust 1160,60 eurot riigi kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.