Obsah (7)

§ 424§ 121§ 68§ 69§ 65§ 56§ 57

1-21-8400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-8400 (21231501914) Koht

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav Dmitri Berjozkin isikukood: 38505093722; elukoht: xxxx, sissekirjutus xxxx/asukoht: xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: K OÜ; kehtivaid kriminaalkaristusi 3, millest viimane: Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega nr 1-213769

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud, mis

§ 69lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 22.07.

1. Kahtlustatavana peeti kinni 22.08.
2. Tõkend Tõkend vahistamine alates 23.08.2021 Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
3. Tunnistada Dmitri Berjoškin süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 1 1-21-8400 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 65lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o.

06.07.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-3769 mõistetud ärakandmata osa, s.o. 1 aasta ja 4 kuu võrra ning kohtuotsuste kogumis lugeda Dmitri Berjoškinile liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 10 kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Dmitri Berjoškini eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Dmitri Berjoškinile mõistetud tähtajalise vangistuse algust lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. alates 22.08.

2. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel tulenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
3. Asitõend – 1 CD ja 1 DVD plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
4. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Berjoškinilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja G. Kulli kaitsjatasu 1070,40 eurot, joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 44 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot, kokku 2095,40 eurot.
5. Kaitsja K. Nersesjani kaitsjatasu summas 64,80 eurot jätta riigi kanda.
6. KrMS § 180 lg 3
7. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub tasumisele igakuiselt summa 174,61 eurot ning
8. kuul summa 174,69 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700014838 ja selgitus „Dmitri Berjoškin, kriminaalasi 1-21-8400, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Kohtuotsuse koopia anda süüdistatavale, kaitsjale, prokuratuurile ja otsus saata teadmiseks Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. SÜÜDISTUS Dmitri Berjozkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega nr 1-17-4128

§-i 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 2 1-21-8400 22.08.2021 kella 01.06 paiku Harjumaal Maardu linnas Xxxx juures, liikudes Kallasmaa tänava suunas, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholi joobeseisundis (etanoolisisaldus ühes grammis veres 1,81 milligrammi, laiendmääramatusega ±0,06mg/g, k=2). Sellise tegevusega rikkus Dmitri Berjozkin liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Dmitri Berjozkin toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 06.12.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Dmitri Berjoškinile

§ 424lg 2 järgi.

1. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 11.04.2022 ja 12.04.2022, Dmitri Berjoškin ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kuna tema ei olnud roolis.
2. Prokurör taotles Dmitri Berjoškini süüditunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat, mida suurendada Viru Maakohtu 06.07.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 3 aastat ja 4 kuud. Karistuse kandmise alguseks taotles prokurör lugeda D. Berjoškini kahtlustatavana kinnipidamise aja. Samuti esitas prokurör seisukohad asitõendite ja menetluskulude osas, pidades menetluskulude ajatamist võimalikuks 12 kuu peale.

1. Kaitsja Gennadi Kull taotles oma kaitsealuse õigeks mõistmist leides, et käesolevas kriminaalasjas ei ole D. Berjoškini süü tõendamist leidnud, olulised tõendid on jäetud kogumata, samuti on tunnistajate ütlused ebausutavad, mistõttu tuleb kohaldada KrMS § 7 lõikes 3 sätestatut ning tõlgendada kõrvaldamata kahtlused D. Berjoškini süüdiolekus tema kasuks. Sellest tulenevalt taotles kaitsja oma kaitsealuse õigeks mõistmist. Alternatiivselt taotles kaitsja kergema karistuse mõistmist, mida taotles prokurör, juhtides tähelepanu sellele, et eelmine joobes juhtimise episood leidis aset aastal 2016, mis vähendab oluliselt D. Berjoškini süüd (kaitsja tugines siinkohal 11.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kriminaalasjas 119-13) 3 1-21-8400 I MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Käesolevas jaotises põhjendab kohus oma seisukohti kuriteo faktiliste asjaolude, uuritud tõendite ja süüdistatava süü küsimuse osas, seejärel põhjendab kohus süüdistatavale mõistetud karistust (II), võtab seisukoha menetluskulude (III) ning lõpuks asitõendite osas (IV).
3. Kohtuistungi käigus kuulati üle tunnistajad S. P., A. N. ning J. E., uuriti kirjalikke tõendeid ning samuti andis kohtus ütlusi süüdistatav Dmitri Berjoškin. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et Dmitri Berjoškini süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning ka õigesti kvalifitseeritud. 7.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis ning

§ 424lg 2 vastutuse, kui see on toime pandud korduvalt.

Seega tuleb esmalt tuvastada, kas süüdistatava juhtis mootorsõidukit süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning kas tal oli alkoholijoove, mis toob kaasa vastutuse

§ 424lg 1 järgi.

Alles seejärel saab asuda hindama seda, kas see on toime pandud korduvalt (juriidiline retsidiivsus).

1. D. Berjoškin peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 22.08.2021 kell 01:07 Maardus aadressil Kallasmaa 20 (tl 21-23) ning tal tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt samal päeval kell 01:10 alkoholijoove 0,93 mg/l väljahingatavas õhus. Samuti nähtuvad indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et isikul on alkoholilõhn suust ning kirjeldatud on ka joobeseisundile viitavad tunnused. Selle kohaselt esines D. Berjoškinil silmade punetus, pupillid väikesed, kõne selge, esineb kergeid häireid aja-, isiku ja kohataju ning koordinatsiooni osas. Käitumise osas esines D. Berjoškinil rahutust ning unisust (tl 24 ja pöördel). 22.08.2021 on koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on D. Berjoškin 22.08.2021 kell 01:07 kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel sõiduauto xxxx, reg nr xxxx juhtimiselt, kuivõrd ta on joobes (alkoholi lõhn suust) ning tal puudub juhtimisõigus (tl 34). 22.08.2021 koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtub, et K OÜ-le kuuluv sõiduauto xxxx on teisaldatud aadressilt Kallasmaa 20 aadressile Rahumäe tee 6, Tallinn, kuivõrd sõiduki juht D. Berjoškin oli alkoholijoobes ning samuti on aktis märgitud sõidukil esinevad vigastused (tl 35). Õiendist, kuhu on toodud andmed Transpordiameti ja EMTA andmed nähtub, et D. Berjoškinil puudub juhtimisõigus ning hõbedat värvi sõiduk xxxx reg nr xxxx kuulub OÜ-le K (reg nr xxxx) (tl 36).
2. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 25) nähtub, et D. Berjoškin keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ning ta toimetati 22.08.2021 kell 02:10 Wismari Haiglasse vereproovi andmisele (tl 26). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt on D. Berjoškinilt võetud vereproov 22.08.2021 kell 02:10 ning samuti on selles kirjeldatud isiku terviseseisundit, millest nähtub isikul alkoholilõhn suust ning häiritud kõnnak. Uuringuakti nr 1248T kohaselt tuvastati D. Berjoškinil alkoholisisaldus veres 1,81 ±0,06mg/g, mis teeb lõplikuks näiduks 1,75 mg/g (tl 27). Vereproovi võtmist ega uuringuakti tulemusi süüdistatav ega kaitsja vaidlustanud ei ole.
3. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et D. Berjoškin viibis sõidukis Xxxx, reg nr-ga xxxx ning ta peeti 22.08.2021 kinni Maardus Kallasmaa 20 juures kinni. Samuti tuvastati tal alkoholisisaldus veres lõpliku tulemiga 1,75 mg/g. Nimetatud asjaolude üle pole olnud ka kohtumenetluse käigus vaidlust, kuivõrd D. Berjoškin ega kaitsja pole väitnud, et D. Berjoškin nimetatud ajal ja kohas, samuti nimetatud sõidukis poleks viibinud või et ta poleks olnud 4 1-21-8400 alkoholijoobes. Käesoleva asja keskne vaidlus on selles, kas sõidukit Xxxx reg nr-ga xxxx juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas D. Berjoškin või oli roolis D. Berjoškini tuttav D. S. nimeline naisterahvas.
4. Tunnistaja S. P. andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Ida-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna veerandkohaga nädalavahetustel, kuna õpib xxxx. Süüdistatavat on näinud seoses tööga. Nimelt said nad paarilise S. R. B. 21.08.2021 õhtul väljakutse Maardusse, et Maardu linnas võib olla üks auto, millega sõidab juhtimisõiguseta ja joobes juht. Nad reageerisid väljakutsele ning otsisid seda autot Maardus mingi aja, kuid ei leidnud. Natukene hiljem asus ka teine, koeraga patrull otsima. Baari juures viibivalt turvameestelt said teada, et kahtlase stiiliga hall Xxxx sõidab Maardus ringi ning selle info alusel nad seda sõidukit otsisid. Nemad seda autot ei leidnud, kuid teine patrull, kes liitus hiljem leidis ja peatas selle sõiduki umbes kella 1-1:15 paiku aadressil Kallasmaa 20, millest andsid nad läbi eetri teada. Peale seda liikusid nad sinna aadressile. Hoovis oli teine patrullauto ja ka see hall sõiduk, mida nad otsisid. Kui nad kohale jõudsid, siis läksid sõiduki juurde, kus roolis oli naisterahvas ja süüdistatav istus kõrvalistmel. Süüdistatav oli väga joobes ja tunnistaja ei saanudki aru, mida süüdistatav rääkis. Samuti oli naisterahvas joobes, aga temal nad vist joovet ei mõõtnud, ei mäleta. Naisterahvas oli umbes 30-35 aastane ja heledate juuste ja riietega. Tunnistaja märkis, et kui nad tulid selle sõiduki juurde, siis teine patrull ütles, et nad nägid, et selle sõiduki juht oli meesterahvas. Seejärel nad mõõtsid süüdistataval indikaatorvahendiga joovet, millel oli positiivne näit, peale mida läksid nad jaoskonda, et kontrollida joovet tõendusliku alkomeetriga. Jaoskonnas alguses nõustus süüdistatav puhuma, aga pärast keeldus, mistõttu viisid ta Wismari haiglasse verd võtma. Seal andis süüdistatav proovi, peale mida toimetasid nad ta kinnipidamiskeskusesse ja tegid kinnipidamise protokolli. Tunnistaja kasutas ka vormikaamerat, aga kui ta käis uurija juures, siis avastati, et salvestised olid juba serverist kustunud, tema teada säilivad salvestised serveris vist 1-2 kuud.
5. Tunnistaja A. N. andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Põhja Prefektuuris, operatiivkeskuse koerte grupis, on koerajuht ning igapäevasteks töökohustuseks on patrullimine ja koeraga töö. Teenindavad väljakutseid ja reageerivad ka iga vahetus joobes juhtidele. Tunnistaja selgitas, et 21.08.2021 natuke enne südaööd said nad paarilise J. E.ga Maardusse väljakutse, et Maardus sõidab joobes juht väikese Xxxxga, vist Xxxxuga. Kohtuistungil tunnistaja sõiduki numbrit ei mäletanud, kuivõrd vahetuse jooksul käib läbi nii palju numbreid ning need ei seisa meeles, kuid meenutades kinnitas tunnistaja, et sõiduk oli Xxxx reg nr xxxx. Väljakutse said nad Xxxx, kus asub ühiselamu ning kuhu nad saavad tihti väljakutseid ning teada oli, et sõiduk alustas sealt sõitu Maardu linna. Nad kohe alguses seda sõidukit ei näinud, kuid paar korda kaugelt nägid sõitmas sarnast piruka kujuga (rahvakeeles kasutatav sõna) autot suure kiirusega, kuid kuna nad ei jõudnud talle järgi, siis nad ei olnud kindlad, et oli sama sõiduk. Nad sõitsid ringi ja otsisid, kuid lõpuks jäid seisma ühte tee ääres olevasse parklasse, kuna sõitmisest polnud kasu ja nad otsustasid oodata, võib olla tuleb see sõiduk sinna, kuna tiirutas seal ringi. Nad seisid parklas sõidutee suhtes risti. Mingi hetk tema paariline nägi, et suurel kiirusel tuleb nendest paremalt poolt liikudes suunaga vasakule auto ja teatas sellest ka temale. Tunnistaja, kes oli kõrvalistuja kohal nägi ka autot, mille kiirus oli suhteliselt suur. Nad otsustasid sõiduki peatada, lülitasid sinise ja punase vilkuri peatumisemärguandeks sisse ja sõitsid autole teele ette, aga ei takistanud tervenisti teed, vaid 5 1-21-8400 sõidukil oli ruumi mööda sõita. Nad lootsid, et sõiduk jääb seisma. Teele välja sõites tuvastas ta auto numbri ning siis tunnistaja nägi väga täpselt, kuna oli autole suht lähedal, et autos oli kaks inimest, roolis oli meesterahvas ja kõrval naisterahvas. Autot nägid nad umbes 30 meetri kauguselt, seejärel numbrit ning isikuid autos 5-10 meetri kauguselt. Auto möödudes oli kaugus 1-2 meetrit, kuna nemad sõitsid mikrobussiga. Kuna umbes südaööl said nad väljakutse ja nad otsisid ka teda umbes tund aega, siis sõiduki märkamine võis olla kella ühe paiku juba 22.08.
6. Ta tänava nimesid ei mäleta, kuna neil on sündmusi nii palju ja tal lihtsalt ei ole meeles. Peale mäluvärskendamist kinnitas tunnistaja, et nad märkasid sõidukit Xxxx juures Kallasmaa tänava suunas sõitmas. Vastates kaitsja küsimusele selgitas tunnistaja, et kuna selle auto sõidustiil oli nii kahtlane, siis isegi juhul, kui sõiduki number ei klapiks, nad kontrolliks seda autot kindlasti, sest kiirus oli tunduvalt suurem, kui oli lubatud.
7. Kuna sõiduk ei peatunud ja sõitis edasi, siis nad sõitsid talle järgi. See ei olnud pikk maa, umbes kilomeeter kuniks auto sõitis hoovidesse ja jõudis lõpuks tupikusse, kust enam edasi sõita ei saanud. Aadressi, kus sõiduk seisma jäi ta samuti ei mäleta, kuid peale mäluvärskendamist kinnitas tunnistaja, et tegemist oli Kallasmaa 20 hooviga. Kuna Xxxx enam edasi liikuda ei saanud, kuid neil oli väike kahtlus, et isik võib jooksu panna, võttis ta salongist koera juhuks, kui juht peaks jooksma, siis saab kohe koera kasutada. Nad hüppasid autost välja, tema paariline esimesena ja siis kohe tema koos koeraga. Paariline läks juhi poolt ja tema sekund hiljem kõrvalistuja poolt koos koeraga ja siis ta kohe juba kuulis, kuidas tema paariline karjus talle, et nad vahetavad kohti. Tema konkreetselt seda vahetuse momenti ei näinud, aga sel momendil, kui tema tuli olid meesterahva jalad veel juhi istmel ning naisterahvas istus juhi kohapeal. See naisterahvas istus aga kuidagi väga imelikult ja oli selline tunne, et ta ei saanudki aru, kuidas ta sinna sattus. Tal jalad olid kuidagi nagu istme peal koos meesterahvaga. Seejärel ta avas ukse, võttis meesterahval füüsiliselt kinni. Meesterahvas vastupanu ei osutanud ning isik tuli ise välja, aga tema võttis ta välja. Tegi seda põhjusel, et vältida isiku põgenemist ja teha olukord ohutuks, kuna nad olid kahekesi ja ei teadnud, mis põhjusel nad peatumismärguandele ei reageerinud ning võib olla on isikul relv. Isikul oli silmaga nähtav alkoholi joove, tugev alkoholi lõhn suus ning korralikud koordinatsioonihäired. Autos olnud naisterahvas oli ka joobes. Mäletab seda, et naisterahvas oli väga õhukeselt riides ja oli paljajalu, tema jäi autosse. Pärast andsid nad naisterahvale tema jalanõud, mis oli kõrvalistme all. Mõne hetke pärast jõudis neile appi ka teine patrull, kes oli samuti seotud selle väljakutsega ja kellele nad andsid eetrikaudu sõiduki märkamisest teada, samuti nägi teine patrull nende asukohta. Ta ei mäleta kas isiku andmeid kontrollisid nemad või tegi seda teine patrull. Samuti ei mäletanud ta seda, kas isikul joovet kontrollisid nemad või teine patrull, kuna tegemist on jälle rutiinse tegevusega, aga kindlasti see tehti. Usub, et seda tegi teine patrull, kuna temal oli koer käes ja tema ei saanudki füüsiliselt enne teha, kui koera pole ära pannud. Kuna patrull juba jõudis kohale, siis tavaliselt nemad teevad neid toiminguid, aga see on tavaliselt nii. Nemad andsid isiku patrullile üle ja edasi ta ei tea, mis nad temaga tegid. Tema koos paarilisega jäid ootama tõstukit, mis viis sõiduki politsei parklasse. Vastates süüdistatava küsimusele selgitas tunnistaja, et neil on sõidukis videoregistraator, aga tema ei ole IT tehnik ja sellega nemad ei tegele. Ta ei tea, kas see töötas või mitte, nemad seda välja ei lülitanud.
8. Kaitsja esitas A. N.u ristküsitlemise käigus vastuväite prokuratuuri poolt KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajale tõendamiseseme asjaoluside meenutamise osas. Kaitsja avaldas, et 6 1-21-8400 ristküsitlus ei tohi põhineda sellel, et iga sõna meenutatakse, mis oli kirjas kohtueelses menetluses antud ütluses, aga seda prokurör kaitsja hinnangul tegi. Kohus avaldas oma seisukoha kaitsja vastuväitele ka juba kohtuistungil, kuid peab vajalikuks seda ka otsuses kajastada. Nimelt oli kaitsja vastuväide ja arusaam tunnistaja A. N.u ristküsitlusel KrMS § 288 lg 9 p 3 osas ekslik. Prokurör ei taotlenud meenutada ütluste sisu ega seda valdavas ulatuses, vaid konkreetselt kuupäeva, sõiduki numbri ja tänava nimede osas. Seega oli kaitsja etteheide ja arusaam tunnistajale tõendamiseseme asjaolude meenutamisel ekslik, kuna selliselt on just KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel võimalik tunnistajale anda võimalus tõendamiseseme asjaolusid meenutada. Nagu tunnistaja A. N. ka ise ülekuulamise käigus korduvalt avaldas, on neil kui politseiametnikel igapäevaselt palju väljakutseid erinevates asukohtades ning numbrite, kuupäevade ja tänavanimede puhul on tegemist selliste andmetega, mis ilmselgelt igapäevaselt sarnaseid tööülesandeid täitval tunnistajal ununevad või ei püsi meeles. Lisaks oli sündmusest möödas 8 kuud.
9. Samuti avaldas kaitsja A. N.u ristküsitlusel vastuväite selles, et tunnistaja andis ütlusi asjaolude kohta, mida ta kohtueelses menetluses ei ole andnud. Kohus leiab, et ka selles on kaitsja arusaam ekslik. Nagu ka kohtuistungil prokurör selgitas, ei tulene seadusest, et tunnistaja võib anda ütlusi ainult selles osas, milles ta on andnud ütlusi kohtueelses menetluses või et tunnistajat ei tohi küsitleda laiemalt. Kui tunnistaja teab tõendamiseseme asjaolusid, siis tuleb tunnistaja ristküsitlusel välja selgitada kõik asjaolud, millest tunnistaja on teadlik ning mis on olulised kriminaalasja lahendamisel. Lisaks sõltub kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamine ka uurija suutlikkusest tunnistaja ülekuulamise käigus välja selgitada kõik olulised asjaolud. Samuti võimaldab KrMS § 68 lg 1 anda tunnistajal ütlusi omakäeliselt, mis võib viia olukorrani, kus tunnistaja paneb kirja enda arvates olulised asjaolud, kuid ei pruugi kirja panna seda, mis on oluline hiljem kriminaalasja lahendamisel. Kuivõrd kohtul ei ole tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluse protokolli, siis pole kohtule ka teada, kas tunnistaja andis ütlusi omakäeliselt või kuulati ta üle uurija vahendusel. Sellest sõltumata on aga ristküsitlusel võimalik, et tunnistaja avaldab ka ütlusi asjaolude kohta, mida ta kohtueelses menetluses avaldanud ei ole. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kohtumenetluses on võimalik taotleda ülekuulata ka selliseid tunnistajaid, keda pole kohtueelses menetluses üldse ülekuulatud.
10. Tunnistaja J. E. andis ütlusi, et Põhja Prefektuuris, koeraüksuses, koera juht ning igapäevased tööülesand on koera treenimine ja patrulleerimine Harjumaa piirkonnas teenindades kõiki väljakutseid, mis antakse. Tööülesannete tõttu on kokku puutunud ka süüdistatava Dmitri Berjoškiniga. 21.08.2022 kuskil kesköö paiku said nad paarilise A. N.uga väljakutse Xxxx, kust alustas sõitu joobes juht, korraldus anti kontrollida piirkonda. Tema oli juhi kohal ja sõidukiks oli xxxx buss. Nad olid Lasnamäel ja sõitsid Maardusse. Ta auto numbrit ei mäleta, samuti ei mäleta auto marki, kuid tegemist oli kas valget või heledat värvi nö piruka autoga. Koheselt nad joobes juhti ei tabanud, kuigi korra nägid, aga siis kaotasid silmist. Nad patrulleerisid seal piirkonnas ja otsisid mõnda aega, aga siis jäid Keemikute tänaval Maxima juures parklasse teega risti seisma ning siis märkasid samade tundemärgituga autot (kaubiku moodi pirukas) ja number oli ka sama, mis korrapidaja neile andis. Auto tuli Ringi tänava poolt nende sõiduki suhtes paremalt ehk kõrvalistuja poolt lähenes neile. Ta pani sinise ja punase vilkuri tööle ja andsid peatumismärguande ning sõitis natukene nö küljega tema poole, kuid 7 1-21-8400 sõiduk sõitis edasi. Juht ei reageerinud, kuigi ta nägi neid, sest mööda sõites juht keeras pead, ta vaatas korraks nende poole. Juht nägi, et neil olid vilkurid sees ja talle oli see arusaadav, et talle on antud peatumismärguanne, kuid jätkas liikumist. Sõidukis oli 2 isikut, roolis oli meesterahvas ja naisterahvas oli kõrval.
11. Tunnistajale tundus, et alguses juht lisas kiirust, aga mingi hetk kiirus langes. Nad sõitsid autol järgi umbes kilomeeter, kuid juht sõitis hoovidesse tupikusse ja jäi seisma aadressil Kallasmaa
12. Nende auto jäi seisma selle sõiduki taha. Tema jooksis kohe autost välja juhi ukse juurde ja nägi, kuidas meesterahvas hüppas naise kõrvale käsipiduri poole, lükkas naist kõrvale ja tõstis siis naisterahva kõrvalistmelt üle enda oma ehk juhi koha peale. Naisterahvas istus natuke küljega rooli suhtes ja jalad olid veel tükk aeg mehe peal, sest ta ei saanud ümber käigukasti neid jalgu sinna rooli alla. Koheselt tuli ka tema paariline, aga hetk hiljem kuna paariline võttis ka koera. A. N. tuli kõrvalistuja poolt. Tema valvas naist, aga A. N. tegeles juhiga. See toimus umbes kella ühe paiku. Kuna nad ütlesid eetris, et oli mittepeatumine, siis teine patrull tuli neile päris kiiresti appi ja tegeles edasi. Autos olev naisterahvas oli joobes ja ei saanud üldse aru, kus on ja mida teeb. Ka meesterahvas oli silmnähtavalt joobes. Naisterahvas oli väga õhukeselt riides, kuigi väljas oli külm. Tal olid jalas lühikesed püksid ja plätud, mille nad pärast talle jalga andsid, kuna need olid kõrvalistuja istme juures. Juhi kohal istus naisterahvas paljajalu. Ta ei suutnud midagi neile selgitada, vaevu rääkis. Meesterahva osas ta ei oska öelda, kas ta selgitas midagi või ei, kuna A. N. tegeles temaga. Teine patrull jõudis umbes 5 minutiga. Sel ajal kui teine patrull jõudis oli naine sõidukis, aga meesterahvas oli autost väljas. Teine patrull asus tegelema meesterahvaga, nemad ootasid tõstukit ja saatsid naisterahva koju. Tunnistaja selgitas, et
13. augustil said nad ka väljakutse, et Xxxx juurest asus sõitma joobes kahtlusega juht sama sõidukiga, heledat värvi pirukas autoga, millele nad reageerisid ja otsisid sõidukit, aga ei leidnud.
14. Vastuseks kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et nägi auto lähenedes ka auto numbrit, kuid isegi kui ei oleks näinud, siis nad oleksid ikkagi kontrollinud, kuna oli kahtlase sõidustiiliga ja silmaga oli näha, et ületab kiirust ja oli ebakindla sõidustiiliga. Samuti selgitas tunnistaja kaitsjale, et ta ei küsinud naisterahva käest, kes oli roolis, kuna tema jaoks oli selge, kes oli juht, kuna ta nägi nii meesterahvast sõitmas kui ka kohti vahetamas. Vastates süüdistatava küsimustele selgitas tunnistaja, et rinnakaamerat tema ei kasuta, aga autos on videoregistraator. Tema selle töötamist ei kontrolli, kuna see ei ole tema kontrollida. Kohtu küsimustele vastates täpsustas tunnistaja, et videoregistraatorid lähevad kohe tööle, mida näeb sisekontroll ja kui vaja, siis võtavad lindistused välja. Nemad neid sisse/välja ei lülita, see on kõigi autodega nii. Tema teada lindistavad kaamerad ka siis kui auto on pargitud.
15. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et sõiduk Xxxx, halli värvi, reg nr xxxx on firma sõiduk, kus ta töötab ja nad käivad sellega tööl. 21.08.2021 õhtul olles viibinud sõbranna D. juures, otsustas ta minna koju aadressile Xxxx, et võtta telefon, kuna ülemus pidi helistama, kas ning kuhu on vaja järgmisel päeval tööle minna. Auto seisis pargituna Xxxx. Nad läksid D. jalgsi tema elukoha juurde, D. Berjoškin käis korteris, võttis telefoni ja tuli uuesti välja, kus ootas teda D.. D. tegi ettepaneku minna sõitma, aga kuna D. Berjoškinil juhtimisõigust pole ja ta oli ka veidi joonud, samuti oli tegemist tööautoga, siis ta keeldus. D. lubas ise sõita. Seda, kas D.l on juhtimisõigus, seda süüdistatav ei uurinud, kuna see polnud tema probleem. D. 8 1-21-8400 Berjoškin läks uuesti korterisse ja võttis korteri tumba pealt auto võtme, see oli enne 12 südaööl. Korteris elavad veel tema töökaaslased, kuna tegemist on tööandja korteriga. Ajal, kui ta võtmed võttis, siis teised juba magasid. Jõudes alla istus D. rooli ja tema kõrvalistmele ja nad sõitsid Maardu karjääri ujuma. Olid seal umbes 40 minutit ning tarvitasid ka alkoholi. Peale seda hakkasid tagasi sõitma D. juurde. D. oli taas roolis. Kuna aga autot ei tohi seal parkida, siis nad pidid auto tagasi viima ning ta ütles D.le, et kuna tema sõitis, siis peab ta ka tagasi sõitma. Nad sõitsid Selveri juurest mööda, siis Maximast mööda, siis nad nägid, et parklas sõidukil pandi vilkurid tööle ja neile sõideti järgi. Seda ta nägi siis, kui mööda sõitsid, ta vaatas üle vasaku õla läbi salongi taha. Palus D.l tee ääres mitte seisma jääda, kuna muidu viiakse auto ära ja poistel pole millegagi tööle minna. Käskis D.l sõita Kallasmaa 20 hoovi ja seal peatuda. Sõitsid umbes kilomeeter, kui seisma jäid. Peatudes tahtis D. temaga kohad vahetada, aga ta polnud nõus. Politseinik (tunnistaja J. E.) jooksis autost välja nende auto esiklaasi juurde näoga nende poole ja võttis oma ametirelva välja. Nad istusid sõidukis seni kuni teine patrull tuli kohale. Siis teise patrulli mees tuli ja tegi kõrvalistuja ukse lahti ja ütles, et tule välja, mida ta ka tegi. Politseinik ütles talle, et paneb käed raudu, kui vastu hakkab. Peale seda palus politseinik teda keerata auto suunas ja panna käed katusele ning hakkas teda läbi otsima ning võttis dokumendi. Tema ei ole autot juhtinud ega kohti vahetanud.
16. D. Berjoškini ütlused kattuvad suures osas tunnistajate ütlustega välja arvatud selles, et sõidukit Xxxx juhtis tema. Kohus leiab, et selles osas tulevad D. Berjoškini ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja jätta, kuivõrd need ei kattu teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Samuti on nad eluliselt ebausutavad. Nimelt andis D. Berjoškin ütlusi selle kohta, et ta ei uurinud ja teda ei huvitanud, kas D. S.l on üldse juhtimisõigus, samuti oli ta kohe D. S. ettepanekuga nõus autoga sõitma minema ja läks koheselt ka võtmeid tooma. Lisaks oli tegemist D. Berjoškini tööandja sõidukiga, mille osas ta muidu väga muret tundis, aga mitte selles, et sellega asub sõitma D. S., kelle juhtimisõiguse osas tal igasugune huvi puudus. Samuti pole D. Berjoškini ütlused usaldusväärsed selles, et D. S. sõitis paljajalu, kuna „sussid“ jäid vaibale kinni. Asjaolu, et D. S. plätud leiti kõrvalistuja istme alt viitavad just sellele, et D. S. istus kõrvalistuja kohal, mis omakorda kinnitavad tunnistajate J. E. ja A. N.u ütlusi, et roolis oli D. Berjoškin ja peatudes tõstis ta D. S. kõrvalistuja kohalt juhi kohale.
17. Seega nähtub tunnistajate A. N.u ja J. E. ütlustest, et 22.08.2021, kui sõiduk Xxxx reg nrga xxxx neile lähenes ja seejärel neist möödus, et sõiduki roolis oli D. Berjoškin ja kõrval istus naisterahvas ehk D. S.. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et nägid juhti möödumisel väga lähedalt, kuna juht vaatas nende poole, kui nad olid peatumismärguandeks vilkurid tööle pannud ja sõidukile teele ette sõitnud. Samuti andis tunnistaja J. E. ütlusi, et kui neil sõiduk õnnestus Kallasmaa 20 juures kätte saada, siis ta jooksis kohe Xxxx juhiukse juurde ja nägi kuidas D. Berjoškin ja D. S. kohad vahetasid. Nii J. E. kui A. N. andsid ütlusi ka selle kohta, kuidas D. S. oli juhi kohal küljega ning jalad olid D. Berjoškiniga risti. Lisaks oli D. S. juhiistmel paljajalu ning tema plätud olid kõrvalistuja istme all, mille nad pärast D. S.le andsid. Selle kohta, et D. Berjoškin D. S.ga kohad vahetasid, andis ütlusi ka tunnistaja S. P., kuigi ta ise seda ei näinud, vaid selle info andsid saabudes talle kohe J. E. ja A. N., kes D. Berjoškini sõiduki kätte said. Tunnistajate poolt öeldut kinnitab ka see, et indikaatorvahendiga mõõdeti joovet just D. Berjoškinil ja tema viidi ka edasi jaoskonda, vereproovi andmisele ning teostati edasisi toiminguid, mistõttu puudus ka igasugune vajadus kontrollida joovet D. S.l. 9 1-21-8400
18. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole mingit alust kahelda. Tunnistajate ütlused on omavahel haakuvad ning langevad kokku ka teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka 30.09.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 28-33), kus on vaadeldud kahte kõnesalvestust häirekeskusesse. Sellest nähtub, et 21.08.2021 kell 23:45 helistab meesterahvas häirekeskusesse ja teatab, et Maardus Kallasmaa ühiselamu hoovist sõidab välja joobes ja juhiloata meesterahvas (vene keeles räägitakse meessoost isikust - kohtu märkus) hõbedat värvi sõidukiga Xxxx reg nr xxxx. Sõiduk ei ole selle mehe oma, vaid firma oma, kus ta töötab. Samuti märgib helistaja, et meesterahvas sõidab pidevalt purjus peaga ja ta ei näe seda esimest päeva. Siinjuures on oluline märkida, et D. Berjoškin käis toas võtmeid võtmas enne kella 12 öösel ehk veel 21.08.2021 ja kõne häirekeskusesse tehti 21.08.2021 kell 23:
19. Helistaja juttu sama isiku joobes juhtimise osas kinnitab ka 21.08.2021 kell 02.07 tehtud kõne, kus samalt numbrilt helistatakse häirekeskusesse ja teatakse joobes juhist Dmitrist ja sõiduki nr on xxxx ja tähed vist xxxx, täpselt ei mäleta. Ka tunnistaja J. E. andis ütlusi, et päev varem said nad samuti võimaliku joobes juhi väljakutse selle sõiduki kohta Maardusse, aga siis nad ei leidnud seda autot. Seega kinnitavad nii tunnistajate ütlused, kui ka häirekeskusesse tehtud kõne, mille peale tunnistajad ka reageerisid, et 22.08.2021 juhtis sõidukit Xxxx just D. Berjoškin.
20. Kaitsja tõi vaidlustes välja, et tunnistajad J. E. ja A. N. ei saanud pimedas ja tänavavalgustuses, mis peegeldab sõidukiklaasile näha ei sõiduki numbrit ega ka sõidukis olnud isikuid. Kohtu hinnangul on kaitsja selline etteheide kohatu ja põhjendamatu. Kaitsja ei viidanud seejuures ühelegi tõendile või teaduslikule uuringule, millel tema selline väide põhineb. Kaitsjal oli võimalus taotleda nii kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kui ka kohtumenetluses uurimiseksperimenti, kuid seda kaitsja vajalikuks ei pidanud. Samuti kinnitasid nii J. E. kui A. N., et isegi kui nad ei oleks numbrit näinud, oleksid nad selle sõiduki peatanud, kuna tal oli kahtlane sõidustiil ja ületas kiirust.
21. Samuti heitis kaitsja prokuratuurile ja uurimisasutusele ette tegemata tööd, kuivõrd puuduvad nii patrullmasinate kui ka rinnakaamera salvestused. Tunnistaja S. P.i ütluste kohaselt temal rinnakaamera töötas, aga kui ta uurija juures käis, siis selgus, et salvestised olid kustunud. Tunnistajad J. E. ja A. N. andsid ütlusi, et nemad sõidukite kaameratega ei tegele, vaid need peaks töötama kogu aeg. Tõepoolest pole kohtule esitatud kaamerasalvestusi, aga samas ei ole kaitsja kohtule esitanud ka mingit päringut ega selle vastust politseilt, kus oleks näha, mis põhjusel kaamerasalvestisi ei ole. Kuivõrd kaamerate puhul on tegemist siiski tehniliste abivahenditega, mille salvestised on ühendatud PPA serveriga, siis võib nende puhul esineda tehnilisi tõrkeid.
22. Kaitsja heitis ette sedagi, et kohtueelses menetluses oli ülekuulamata D. S.. Kohus märgib siinkohal, et kaitsjal oli võimalus kohtueelse menetluse lõppedes taotleda prokuratuuril täiendavate tõendite kogumist, sh kuulata üle D. S.. Samuti oli kaitsjal võimalik taotleda D. S. ülekuulamist ka kohtuistungil, kuid seda kaitsja vajalikuks ei pidanud. Seega leiab kohus, et kaitsja selline etteheide ning sellele tuginemine on alusetu.
23. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eelkirjeldatud tõenditega tõendamist leidnud, et Dmitri Berjoškin juhtis 22.08.2021 kella 01.06 paiku Harjumaal Maardu linnas Xxxx juures, liikudes Kallasmaa tänava suunas, mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholi 10 1-21-8400 joobeseisundis (etanoolisisaldus ühes grammis veres 1,81 milligrammi, laiendmääramatusega ±0,06mg/g, k=2). Sellega rikkus Dmitri Berjoškin LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul tuvastati Dmitri Berjoškini veres 1,81 milligrammi, laiendmääramatusega ±0,06mg/g ehk lõpliku tulemina vähemalt 1,75mg/g. Seega on kogutud tõenditega tõendamist leidnud nii Dmitri Berjoškini mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Dmitri Berjoškin juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

27. Dmitri Berjoškini

§ 424

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Dmitri Berjoškin andis kohtus ütlusi, et enne karjääri ujuma minekut oli ta joogine ja samuti jõid nad D. S.ga alkoholi karjääris olles. Seega pidi Dmitri Berjoškin aru saama, et peale alkoholi joomist sõidukit juhtima asudes on ta joobeseisundis, kuid sellest hoolimata otsustas ta autoga sõitma minna. Sellest järeldab kohus, et Dmitri Berjoškin käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, s.t Dmitri Berjoškin sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 28.

424 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohtule esitatud karistusregistri (tl 38-40) ning 15.05.2017 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusest nr 1-17-4128 (tl 41-45) nähtub, et Dmitri Berjoškin mõisteti 15.05.2017 kohtuotsusega süüdi

§ 424järgi, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

29. Seega on tõendamist leidnud, et Dmitri Berjoškin pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. II KARISTUSE MÕISTMINE 30. Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 424

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni 4-aastase vangistusega. 11 1-21-8400

1. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 1,75 mg/g. Samuti on nii kohtule esitatud Transpordiameti õiendi kui ka Dmitri Berjoškini enda ütlustega tõendamist leidnud, et Dmitri Berjoškinil puudub juhtimisõigus ja tal pole seda kunagi olnudki. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis, korduvalt ja ilma juhtimisõiguseta, samuti tööandja autoga näitab kohtu hinnangul isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et isiku süü on keskmine.
2. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtu hinnangul ei esine D. Berjoškini suhtes ühtegi

§ 57lõikes 1 nimetatud karistust kergendavat asjaolu.

Ka ei tuvastanud kohus

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga nõustub kohus kaitsjaga selles, et Dmitri Berjoškini eelmine joobes juhtimise episood oli toime pandud 01.12.2016, mis on 4,5 aastat enne käesoleva kriminaalasja esemeks olevat tegu. Tänaseks on sellest möödunud veelgi rohkem aega. Seega leiab kohus, et nimetatud asjaolu saab

§ 57lg 2 alusel arvestada süüd kergendava asjaoluna.

1. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine ohtlike juhtide kõrvaldamisest liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Dmitri Berjoškini isikut ja preventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, mida aga tuleb vähendada seoses kergendava asjaolu esinemisega. Sellest tulenevalt tuleb Dmitri Berjoškinit karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
2. Nii karistusregistri väljavõttest, kui ka 06.07.2021 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusest (tl 63-65) nähtub, et Dmitri Berjoškinit karistati

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aastat ja 6 kuud,

68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud. Ärakandmata vangistus asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga 480 tundi ja tähtajaks määrati 2 aastat.

Otsus jõustus 22.07.2021. Kohtueelsest ettekandest (tl 66-69) selgub, et Dmitri Berjoškini pani käesoleva kuriteo toime enne kriminaalhooldusele jõudmist, mistõttu ei ole tal ka ühtegi tundi eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tundidest tehtud.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69

lg 6 sätestatud vahekorras ehk ümberpööratult, mis tähendab ühe üldkasuliku töötunni võrdumist ühe päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Dmitri Berjoškin pani kuriteo toime peale 06.07.2021 kohtuotsuse jõustumist. Siinkohal ei ole määrav asjaolu, et Dmitri Berjoškin ei jõudnud veel kriminaalhooldusele, vaid see, et uus kuritegu oli toime pandud kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega tuleb Dmitri Berjoškinile tulenevalt

§-st 69 lg 7 kohaldada liitkaristus

§ 65lg 2 sätete alusel.

12 1-21-8400

1. Eeltoodu alusel tuleb Dmitri Berjoškinile mõistetud karistusele liita Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.07.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Sellest tulenevalt moodustub Dmitri Berjoškinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 2 aastat ja 10 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda Dmitri Berjoškini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. alates 22.08.
2. III MENETLUSKULUD
3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja K. Nersesjani kaitsjatasu 64,80 eurot (tl 78-81), kaitsja G. Kulli kaitsjatasu 1070,40 eurot (tl 82-105, 108-109), joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 44 eurot (tl 26-27) ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot.
4. Dmitri Berjoškinile oli vahistamise taotluse läbivaatamiseks prokuratuuri poolt taotletud riigi õigusabi korras kaitsja määramine. Vahistamise istungil Dmitri Berjoškin aga loobus kaitsja osavõtust. Seetõttu tuleb kaitsja K. Nersesjani kaitsjatasu summas 64,80 eurot jätta riigi kanda, mis teeb Dmitri Berjoškinilt väljamõistetavateks menetluskuludeks kokku 2095,40 eurot.
5. Arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et Dmitri Berjoškin viibib vangistuses esinevad kohtu hinnangul küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. IV ASITÕENDID
6. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.
7. 1 CD plaat ja 1 DVD plaat, mis asuvad toimiku juures (tl 33) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 13