Obsah (7)

§187§ 444§ 173§ 163§ 174§ 133§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-103242 Tsiviilasi I. R. hagi K

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. I. R. (hageja) esitas 31.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. S.´ilt (kostja, võlgnik) 429,99 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.05.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 08.06.2022 (täpsustatud 29.08.2022). Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 15.12.2021 sõlmitud laenulepingutest tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 150 eurot, lepingujärgsed intressid summas 65 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 214,99 eurot. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 04.10.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse summas 150 euro, intressi summas 65 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 150 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 64,99 (214,99 – 150) eurot. 2.

1. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 214,99 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 2 26.10.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul on põhivõla suuruseks 150 eurot ning hageja nõuab kostjalt viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 85 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 429,99 eurot (põhinõue 150 eurot + intress 65 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 214,99 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 365 eurot (põhinõue 150 eurot + intress 65 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 150 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 15% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kostja enda kanda. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 140 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 65 eurot ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 75 eurot. Seega kokku on hageja käesolevas tsiviilasjas maksnud riigilõivu summas kokku 140 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 429,99 eurot.

Hagilt hinnaga kuni 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 140 eurot.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2. Kuivõrd kohus jätab 85% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 119 eurot (140 x 85%).
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

3 /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4