Obsah (4)

§ 115§ 82§ 103§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-131331 Tsiviilasi X ava

-ist ja TsÜS-ist. 12. Avaldaja nõue ei ole kvalifitseeritav kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudena. Ühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine. Juhul, kui ühistu rikub seadusest või põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Avaldaja on ühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt RKTKo 3-2-1-6-17, p 11). Samas osundas Riigikohus, et korteriomaniku nõuded on kvalifitseeritavad lepingulisteks nõueteks. Seega tuleb avaldaja ja puudutatud isiku võlasuhte raames tekkivate nõuete aegumisele kohaldada eelkõige TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatut, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

1. Vastavalt TsÜS 147 lg 2 algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeldades avaldaja väidete õigsust, oli avaldaja enda nõudest teadlik vähemalt aprillis 2017 ja avaldaja nõue on aegunud.
2. Avaldaja poolt on ka kõik kahjunõude eeldused tõendamata. Nõue ei ole selge, kuna avaldaja ei ole välja toonud ja tõendanud, millised tööd (tööde spetsifikatsioon) olid kahjude likvideerimiseks vajalikud, kuidas vajalikud tööd määratleti ega tõendanud, et kantud kulude puhul oli tegemist vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega.
3. Avaldaja nõue põhineb hallituskahjustuste likvideerimisel. 5000 euro puhul on tegemist ülepaisutatud summaga. Puudutatud isik ei pea hüvitama kulusid, mis on võrreldavad korteri kapitaalremondi kuluga või kulusid, mis on kantud hallituse likvideerimiseks vajalikele kuludele täiendavalt. Endist olukorda on võimalik taastada ehk hallituskahjustused kõrvaldada erinevate jaemüügis olevate lahustega, mille maksumus jääb ca kümnest eurost paarikümne euroni. Avaldaja esitatud töövõtulepingu osapoolteks on märgitud X ja Vurrel OÜ, lepingu sõlmimise kuupäevaks on fikseeritud 27.09.
4. Kahju suuruse tõendamisel antud leping tähendust ei oma. Vaba turu tingimustes võivad pooled mistahes summades kokku leppida, kuid see ei tähenda, et puudutatud isik peab selles ulatuses avaldaja nõudeid täitma. Avaldaja ei ole Vurrel OÜ hinnapakkumist ja sellega võrreldavaid pakkumisi esitanud, seega ei ole ka teada, kas lepingu hind vastas turuhindadele või mitte. Puudutatud isik vaidlustab töövõtulepingu usaldusvääruse. Avaldaja ei esitanud töövõtja poolt esitatud arveid, töö 3 üleandmise ja vastuvõtmise akti, lepingueelset kirjavahetust (nt hinnapakkumise küsimine ja hinnapakkumise edastamine), võimaldab järeldada, et leping on koostatud üksnes kohtumenetluse tarbeks.
5. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole rikkunud kaasomandi eseme korrashoidmise kohustust. Avaldaja poolt on meelevaldne väita, et niiskus- või hallituskahjustused tekkisid renoveerimistööde tõttu. Kui niiskus ei pääse ruumist välja, kogunebki see kondenseerumise teel külmadele pindadele (nt akende ümbrus) ja sellel ei ole elamu renoveerimisega mingit seost. Avaldaja oleks korteriomanikuna saanud õhuvoolu liikuvusele ruumides suuremat tähelepanu pöörata ja seda võimalusel parandada.
6. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et niiskus- või hallituskahjud on sõltuvuses elamu renoveerimisega. Avaldaja küll oletab, millistel põhjustel võis hallitus tekkida, kuid enda väiteid avaldaja ei tõenda. Tõendamata on, et kahjud tekkisid ühistu hooletuse või mingi ehitustehnoloogilise probleemi tõttu või seetõttu, et ehitusprojekti ei järgitud ja see asjaolu tingis kahju. Seejuures ei ole avaldaja isegi seda väidet, et ehitusprojekti ei järgitud, tõendanud. Samuti on tõendamata tellingutega seonduva seos väidetud kahjuga. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
7. Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku vastusega, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada.
8. Avaldaja esitas Tallinn, Valdeku tn 118 korteriühistu vastu avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks seoses avaldaja omandis olevale Valdeku tn 118-xx korteriomandile elamu fassaadi remondi käigus tekkinud niiskuskahjustusega. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja
9. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
10. Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et avaldaja on Valdeku tn 118-xx korteriomandi omanik ja puudutatud isik on Valdeku tn 118 elamut majandav korteriühistu. Avaldaja on esitanud nõude mõista puudutatud isikult välja 5000 eurot seoses elamu remonditööde käigus avaldaja korteriomandile tekkinud niiskuskahjustustega. Puudutatud isik vaidleb esitatud nõudele vastu.
11. Kohus märgib, et avalduse kohaselt on avaldajale tekkinud kahju, kuna avaldaja korteriomandi raames asuvad seinad (aknapõsed) on saanud elamu fassaadiremondi tagajärjel kahjustada. Kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lõikega 4 on hoone seinad kaasomandi ese. Riigikohus on lahendis nr 2-18-13649 p-s 17 asunud seisukohale, et korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115jt alusel.

22. Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et avaldaja nõue on aegunud, mistõttu kohus analüüsib esmalt, kas avaldaja on esitanud oma nõude seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-6-17 p-s 11 väljendatust on korteriomaniku ja korteriühistu vaheline õigussuhe seadusest tulenev võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 3 p 6 mõttes, mistõttu kohaldub aegumise puhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mis 4 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-16 p-s 23 selgitanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik

§ 82

lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib

§ 82

lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-168-10, p 13).
3. Antud juhul ilmneb esitatud asjaoludest, et kahju tekitati
4. aasta aprillis, kuid avaldaja on alles 09.10.2017 saanud raporti hallituse tekke põhjuste väljaselgitamise osas ning 12.10.2017 seisuga on avaldaja võtnud vastu kahju kõrvaldamise tööd ning tasunud 5000 eurot, mille hüvitamist avaldaja puudutatud isikult nõuab. Kohus leiab kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-16 väljendatud seisukohaga, et mõistlikult vajalik aega kahju tekitamisest selle hüvitamiseks hakkas kulgema pärast hallituse tekke ülevaatuse akti saamist ning kahju kõrvaldamise maksumuse selgumist 27.09.2017 töövõtulepingu alusel. Kohus on seisukohal, et seni, kuni avaldajale ei olnud teada, kui palju kahju kõrvaldamine maksab, ei olnud avaldajal võimalik puudutatud isikule ka konkreetses summas nõuet esitada. Võttes arvesse, et avaldaja on puudutatud isiku suhtes esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.08.2020, on kohus seisukohal, et avaldaja nõue ei ole aegunud ning kuulub sisuliselt läbi vaatamisele.
5. Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649 p-s 17 punktis 13 rõhutanud, et avaldaja võib nõuda

§ 115

lg 1 ja § 127 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): puudutatud isik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1); avaldajale on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kohus on 22.03.2021 e-kirjas avaldajale selgitanud, et kõigi eeltoodud asjaolude esinemise tõendamise kohustus on avaldajal. 25. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud eelviidatud eelduste esinemist. Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isik on kohustust rikkunud (

§ 115lg 1).

Kohus leiab, et puudutatud isiku kohustused tulenesid lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 2-18-13649 p-s 17 väljendatust KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-st 2, mille kohaselt on korteriühistul kohustus valitseda korteriomandite kaasomandi eset, s.o hoida kaasomandi eset kahjustuste eest. Antud asjas ilmneb, et 17.08.2016 sõlmiti puudutatud isiku ja ehitaja esindaja vahel ehitustööde töövõtuleping Valdeku tn 118 korterelamu renoveerimiseks (dtl 174-183). Renoveerimisel kasutatud ehitusprojekti punktist 4.4.

1. tuleneb, et ehitustööde ajal tuleb tellingud katta kilede ja/või võrkudega, et vältida tööde teostamise ajal vihmavee ja otsese päikesekiirguse sattumist seinale. Tellingute kohale tuli rajada katus, et vältida vihmavee sattumist tööfrondile (dtl 201). Avaldaja esitatud fotodest (https://photos.app.goo.gl/u7T7kUmS9ZfxNMJp9) nähtub, et 2017-2017 talvel ei olnud tellingud kaetud kile ega võrguga, samuti polnud tellingute kohale rajatud katust, mis oleks takistanud vihmavee ja niiskuse seinale ja tööfrondile sattumist. Täiendavalt on ehitusprojekti punktis 4.4.
2. sätestatud tingimus (dtl 201), et fassaaditöödel tuleb jälgida, et ööpäevane õhutemperatuur ei langeks töid teostataval frondil alla +5 kraadi. Võttes arvesse, et avaldaja esitatud fotodelt ilmneb, et töid on teostatud ka ajal, kui lumi oli maas, on ilmne, et temperatuur oli alla punktis 4.4.1 sätestatud tingimuse. 5
3. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude ja tõenditega on tõendatud, et puudutatud isik on oma kohustust kaasomandi eseme korrashoidmiseks rikkunud, kuna puudutatud isik ei ole Valdeku tn 118 korterelamu renoveerimisel nõudnud ehitustöid teostanud ettevõttelt 17.08.2016 lepingus sätestatud tingimuste täitmist, millest tulenevalt on ülemäärane vesi ja niiskus pääsenud elamu fassaadile ligi. Samuti ilmneb Ehituskonsult Grupp asjatundja poolt koostatud ülevaatuse akti (dtl 64-68) punktist 3.3, et projektis ettenähtud sõlmele (Joonis nr. S-05), ei paigaldatud väljastpoolt auru läbilaskvat kilet (Folieband Outside) ega ka seestpoolt auru läbilaksvat kilet (Folieband Inside). Fassaadi poolt aknaraami ja aknapale vahele on pandud metallprofiil. Punktis 3.
4. on leitud, et värskeõhuklappidele paigaldatud restid on valed, kuna sees olev klapp on pidevalt kinni ja ei lase värskel õhul ruumidesse tulla. Seega ei ole puudutatud isik nõudnud ehitustööde teostajalt nõuetekohaste tööde teostamist, mis tagaks ruumides piisava õhutuse. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, kuna just puudutatud isikul kui 17.08.2016 lepingu osapoolel oli kohustus nõuda lepingus sätestatud tingimuste täitmist ning kõigi tööde teostamist viisil, et need vastaksid vähemalt keskmisele kvaliteedile, samuti ei ole puudutatud isik toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1).

27. Avaldaja on tõendanud ka kahju tekkimist (

§ 127lg 1, § 128).

Nimelt ilmneb Valdeku tn 118 korterelamu renoveerimistöid teostanud ettevõtte Konvil OÜ projektijuhi 07.07.2017 e-kirjast (dtl 63), et 28.06.2017 oli avaldajale kuuluvas korteri nr xx ülevaatus ning ülevaatuse käigus tuli välja, et korteri aknapõsed hakkasid hallitama. Otsustati, et taastamise käigus likvideeritakse tekkinud kahju. Täiendavalt on Ehituskonsult Grupp asjatundja poolt toimunud avaldaja korteris 18.09.2017 läbivaatus hallituse tekke põhjuste väljaselgitamiseks. Ülevaatuse akti (dtl 64-68) punktis 3.2 on tuvastatud hallituse teke elutoa aknapaledel. Täiendavalt on punktis 3.3 tuvastatud, et projektis ettenähtud sõlmele (Joonis nr. S-05), ei paigaldatud väljastpoolt auru läbilaskvat kilet (Folieband Outside) ega ka seestpoolt auru läbilaksvat kilet (Folieband Inside). Fassaadi poolt aknaraami ja aknapale vahele on pandud metallprofiil. Punktis 3.

1. on leitud, et värskeõhuklappidele paigaldatud restid on valed kuna sees olev klapp on pidevalt kinni ja ei lase värskel õhul ruumidesse tulla. Kokkuvõttes on punktis 4.1 asutud seisukohale, et hallituse tekkimise põhjus on puudulik ventilatsioon ruumides, kuna puudub värskeõhu juurdepääs läbi värskeõhuklappide. Hallituse teke aknapaledel viitab sellele, et aknaperimeetril teostatud hermetiseerimise tööd on teostatud ebakvaliteetselt – lindi puudumine, montaaživahu puudulik paigaldus.
2. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et avaldajale kuuluvas korteris tekkis seoses elamu mittenõuetekohaste remonditöödega aknapaledele hallitus. Avaldaja on esitanud tõendina 27.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu Vurrel OÜ-ga (dtl 69-73), mille alusel avaldaja laskis tekkinud puudused kõrvaldada. Töövõtulepingust nähtuvalt teostas töövõtja järgmised tööd: kaitse kiled ja nende paigaldus 280 eurot, hallituse tõrje 500 eurot, aknapalede demontaaž 800 eurot, aknapalede ehitus 1117 eurot, ehitusjäätmete utiliseerimine 170 eurot, aknapalede viimistlus 848 eurot, aknalauad 132 eurot, aknalaudade paigaldus 180 eurot, materjalid 973 eurot; kokku summas 5000 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on eelviidatud tõenditega tõendanud kahju tekkimise ja selle suuruse, samuti on kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

29. Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt toime pandud rikkumise ja avaldajal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4), kuna olukorras, kus puudutud isik oleks täitnud oma kohustust ning nõudnud, et renoveerimistöid teostanud ettevõtte oleks järginud kõiki lepingus sätestatud tingimusi ning teostanud remonttöid nõuetekohaselt, ei oleks avaldaja elutoa aknapõskedele hallitust tekkinud ning avaldaja ei oleks pidanud laskma teha töid hallituse 6 kõrvaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 5000 eurot.

1. Seoses puudutatud isiku esitatud vastuväidetega märgib kohus järgmist. Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et avaldaja nõue on ebaselge, kuna ei ole aru saada, millistest asjaoludest tulenevalt on avaldajal tekkinud kahju just 5000 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja nõude kujunemine ja alus on selged, kuna avaldaja on esitanud tõendina 27.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu Vurrel OÜ-ga (dtl 69-73), millest ilmneb, millistele elementidele on vastav summa kulunud. Kohus leiab, et avaldaja väide, mille kohaselt oleks piisanud hallituse eemaldamiseks üksnes käsimüügis saadavatest vahenditest, mille hind on paarkümmend eurot, ei ole põhjendatud, kuna avaldajal oli õigus kasutada vahendeid, mis olid tarvilikud niiskusja hallituskahjude täielikuks eemaldamiseks ning samuti vajalike viimistlustööde läbiviimiseks. Kohus märgib, et avaldaja andis ka puudutatud isikule endale võimaluse organiseerida tekkinud kahjustuste likvideerimine, kuid puudutatud isik seda teha ei soovinud, mistõttu avaldajal oli õigus kasutada selleks enda äranägemise järgi valitud ettevõtet. Seoses puudutatud isiku väitega, et Vurrel OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping ei ole usaldusväärne tõend ning tuleks tähelepanuta jätta, on kohus seisukohal, et kohtul puudub alus lugeda kõnealune dokument ebausaldusväärseks. Nimelt on töövõtuleping mõlema osapoole allkirjastatud ning puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist ei ole Vurrel OÜ esindaja Q allkirjaga. Asjaolu, et Q on mõne teise dokumendi allkirjastamisel andnud veidi erineva allkirja, ei tõenda, et 27.09.2017 töövõtulepingul olev allkiri on võltsitud. Juhul, kui puudutatud isik soovis vaidlustada töövõtulepingule antud allkirjade ehtsuse, oleks puudutatud saanud esitada taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks, kuid seda puudutatud isik teinud ei ole. Samuti ei väära dokumendi asjakohasust väide, et äriregistri andmete kohaselt oli Vurrel OÜ põhitegevusala sanitaarseadmete ja ehitusmaterjalide hulgimüük. Kohus märgib, et ehitusmaterjalide müügiga tegeleval ettevõttel ei ole keelatud muuhulgas osutada ka remonttööde läbiviimise teenust. Eeltoodus tulenevalt on kohus seisukohal, et Vurrel OÜ-ga sõlmitud leping on asjakohane ja usaldusväärne tõend ning kohtul puudub alus selle tähelepanuta jätmiseks.
2. Puudutatud isik on täiendavaid väitnud, et avaldaja korterisse tekkis hallitus avaldaja enda tegevusetuse tagajärjel, kuna avaldaja ei taganud korteris piisavat tuulutust ja õhtuvahetust. Kohus leiab, et kõnealune väide on ümber lükatud Ehituskonsult Grupp asjatundja poolt koostatud ülevaatuse aktiga (dtl 64-68), mille punktis 3.3 on tuvastatud, et projektis ettenähtud sõlmele (Joonis nr. S-05) ei paigaldatud väljastpoolt auru läbilaskvat kilet (Folieband Outside) ega ka seestpoolt auru läbilaksvat kilet (Folieband Inside). Fassaadi poolt aknaraami ja aknapale vahele on pandud metallprofiil. Punktis 3.
3. on leitud, et värskeõhuklappidele paigaldatud restid on valed, kuna sees olev klapp on pidevalt kinni ja ei lase värskel õhul ruumidesse tulla. Kokkuvõttes on punktis 4.1 asutud seisukohale, et hallituse tekkimise põhjus on puudulik ventilatsioon ruumides, kuna puudub värskeõhu juurdepääs läbi värskeõhuklappide. Hallituse teke aknapaledel viitab sellele, et aknaperimeetril teostatud hermetiseerimise tööd on teostatud ebakvaliteetselt – lindi puudumine, montaaživahu puudulik paigaldus. Kohus märgib, et eeltoodud tõendiga on tuvastamist leidnud, et hallituse põhjustasid elamu renoveerimisel puudulikult tehtud tööd, mitte avaldaja tegevus või tegevusetus. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited on seega põhjendamatud ning puudub alus avaldaja nõude rahuldamata jätmiseks.
4. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 järgi 5000 eurot. Menetluskulud
5. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus 7 leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna menetlus oli tingitud asjaolust, et puudutatud isik on jätnud alusetult avaldaja tehtud kulutused hüvitamata.
6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtulahendi tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 8