KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2465 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esineb põgenemisoht (

§ 68p-d 1 ja 6).

1) Aserbaidžaani kodanik X (sündinud xx xx xxxx) saabus Schengeni alale 10.08.2022 Ukraina-Poola piiri kaudu. Seejärel suundus ta Norra Kuningriiki, kus esitas 18.08.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, millest loobus 19.10.

1. Isik saadeti Norrast 25.10.2022 välja ning ta lahkus lennukiga Poola, kuid ei lahkunud Schengeni alalt. Selle asemel saabus ta bussiga Eestisse. Isik pöördus 11.11.2022 PPA Pinna teenindusse, kus esitas viisa taotluse töötamiseks ettevõttes Shaurma Tallinn OÜ. Kuna isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks, siis tema viisa taotlust vastu ei võetud. PPA pidas isiku 18.11.2022 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 koosmõjus Dublini III määrusega art 28 lg-ga 2, 3-22-2465 kuna PPA-le ei olnud teada milline on tema staatus Norras, st kas varjupaigamenetlus jätkub või on lõppenud. PPA-le saabus samal päeval Norra ametivõimudelt PPA päringule vastus, milles teatati, et isiku varjupaigamenetlus on lõppenud ning isik on 25.10.2022 Norrast välja saadetud. Sellest tulenevalt pidas PPA isiku kinni uutel asjaoludel 19.11.2022 kl 17.
2. Isik kinnitas PPA-le, et talle anti lahkumiseks seitse päeva ning ta lendas Norrast Poola, plaanides sealt edasi Ukrainasse minna, kuid siis otsustas ikkagi Schengenist mitte lahkuda ja bussiga Eestisse saabuda. PPA koostas ebaseaduslikult Eestis viibivale isikule 20.11.2022 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052262310 koos viie aastase sissesõidukeeluga Schengeni alale. 2) PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. X ei ole pärast Norrast väljasaatmist Schengenist lahkunud, vaid selle asemel saabus ta ebaseaduslikult Eestisse, kus tal puudub viibimisõigus (

§ 68p 1).

Arvestades, et X otsustas Norra poolt tehtud väljasaatmise otsuse täitmata jätta ja asus liikmesriikide vahel ebaseaduslikult reisima, on PPA hinnangul isik oma käitumisega väga selgelt mõista andnud, et ta ei soovi täita talle määratud lahkumiskohustust (

§ 68p 6).

3) Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega ning see ei hõlma endas ainuüksi võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. PPA on kaalunud, et käesoleval juhul ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka

§s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik saadetakse esimesel võimalusel Aserbaidžaani. Hetkel ei oska PPA täpsemalt öelda, kui kaua see aega võtab, ent kui isik osutab koostööd, siis toimub väljasaatmine kiiremini. Eelduslikult saadetakse isik Aserbaidžaani läbi Türgi (Istanbuli) ning PPA-l tuleb selleks hankida transiidiluba. PPA selgitas isikul täiendavalt, et kinnipidamiskeskuses on olemas arst, kelle poole saab isik vajadusel pöörduda, samuti on tal võimalik kinnipidamiskeskuse ametnikelt taotleda telefoni teel lähedastega suhtlemist ja vajalike esemete toomist.
2. X selgitas kohtule, et tal ei olnud plaanis teha midagi ebaseaduslikku. Isik tuli Eestisse sooviga Eestis töötada. Samuti pöördus ta PPA teenindusbüroosse selleks, et seadustada enda viibimine Eestis. Isik kinnitab, et ta on teadlik sellest, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on Norras lõppenud, kuna ta ise loobus sellest, ent ta ei mäleta, kas Norra ametivõimud selgitasid talle seda, kas ta võis jääda Schengeni alale või mitte. Esialgu planeeris isik minna Ukrainasse, aga kuna ta suhtles Eestis elava sõbraga, kes pakkus talle tööd, siis ta tuli Eestisse. Kinnipidamiskeskuses viibimine on isikule ebamugav. Isik sooviks kuni väljasaatmiseni olla paremates tingimustes. Isik selgitas, et ta on valmis lahkuma Eestist Aserbaidžaani. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Xle on 20.11.2022 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kehtestatud 5-aastane Schengeni alale sisenemise keeld (mida on Xl võimalik soovi korral vaidlustada). 2

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p-d 1 ja 6).

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1).

§ 68

p 1 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1). Sama paragrahvi p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

6. Kohus leiab, et praegu osundavad isiku põgenemise ohule nii

§ 68p-des 1 ja 6 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis.

Vaidlust ei ole selles, et 18.08.2022 taotles isik Norras rahvusvahelist kaitset, millest ta 19.10.2022 loobus ning 25.10.2022 saadeti ta Norrast välja. Isik on täiendavalt PPA-le selgitanud, et talle anti lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks aega 7 päeva (vt 20.11.2022 küsitluse protokolli). X ei mäletanud käesolevas asjas 21.11.2022 toimunud kohtuistungil, kas Norra ametivõimude poolt selgitati talle Schengeni alalt lahkumise kohustust. Kohtu hinnangul saab seda siiski pidada tõenäoliseks (PPA poolt oleks kohtu hinnangul põhjendatud seda täiendavalt kontrollida). Seejuures peab välismaalane ka ise huvituma sellest, millised eeldused kehtivad ühest riigist teise liikumisel. Vastava asjaolu vastu huvi tundes ei saanud Xl tekkida veendumust, et Norrast välja saatmise järgselt võib ta vabalt liikuda Schengeni alal ühest riigist teise, sh Norrast Poolasse ja sealt edasi Eestisse töötamise eesmärgil. Kohtule ei ole kokkuvõttes usutav, et isik ei mõistnud Norra poolt tehtud lahkumisettekirjutuse / väljasaatmise taustana, et ta peab Schengeni alalt lahkuma. Isik, teades oma ebaseaduslikust viibimisest Schengeni alal, otsustas pärast Norrast väljasaatmist jääda siiski Schengeni alale (isik liikus pärast Norra Kuningriigist väljasaatmist Poola ja seejärel bussiga Eestisse, kuigi algse plaani kohaselt pidi ta enda sõnul liikuma Norrast Poola ja sealt edasi Ukrainasse). Seega ei ole isik lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (

§ 68p 1).

Isiku varasem käitumine viitab sellele, et ta ei pruugi ka PPA 20.11.2022 tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks täita (

§ 68p 6).

Kuigi 21.11.2022 kohtuistungil väitis isik, et ta on valmis lahkuma Eestist Aserbaidžaani, siis ei anna see kohtu arvates piisavalt kindlust sellest, et ta vabaduses olles on PPA-le kättesaadav väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isik on 20.11.2022 PPA-le ka väitnud, et jääks võimalusel Eestisse ning 18.11.2022 haldusasjas nr 3-22-2457 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tal ei ole Aserbaidžaanis kedagi ning ta sooviks jääda Eestisse. Sealjuures Eestisse tuli isik põhjusel, et siin oli pakkunud tema sõber talle töökohta. Seega ka praegusel juhul ei ole välistatud, et isik võib sõltumata talle määratud lahkumiskohustusest edasi liikuda hoopis mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud on PPA seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla enam PPA-le kättesaadav, et viia väljasaatmine lõpuni ning põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka

§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 3

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 21.01.2023 (kaasa arvatud). Kohus lisab, et arvestades, et isikul on olemas kehtiv pass, siis tõenäoliselt ei võta isiku väljasaatmine tema päritoluriiki siiski kaks kuud. Ka PPA on 21.11.2022 kohtuistungil selgitanud, et isik saadetakse välja esimesel võimalusel.
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

10. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4