Obsah (5)

§ 121§ 44§ 45§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2109 Logman Invest AS kaebus Tarbijakaitse

) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega tuleb esmalt välja selgitada, kas kaebajal on õigus, mida ta saaks halduskohtus vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse eest kaitsta.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 8. Kaebaja pöördus halduskohtusse sooviga tuvastada TTJA 17.08.2021 keeldumise õigusvastasus ja kohustada TTJA-d uuesti otsustama riikliku järelevalve meetmete rakendamine Paldiski tuulepargi suhtes. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et kaebaja kaitseb seeläbi oma õigusi (

§ 44

lg 1) ja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

TTJA kirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita eraldiseisvalt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, mille rahuldamise eelduseks on TTJA kirja õigusvastasuse tuvastamine. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu tegemist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingut tegema ja see puudutab isiku õigusi. Minu hinnangul ei ole TTJA Paldiski tuulepargi suhtes riikliku järelevalve menetluse alustamisest keeldumisega riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus TTJA kohustamiseks otsustada riikliku järelevalve meetmete rakendamise üle. Põhjendan oma seisukohta alljärgnevalt.

1. Kaebaja leiab, et tal on õigus taotleda riikliku järelevalve teostamist olukorras, kus riigi julgeolek on igapäevaselt võimalikus ohus. Kaebaja märgib õigesti, et riigi julgeolek on üldine avalik huvi, mis kaitseb mh kaebaja huve. Kaebaja selgituse kohaselt kavandab ta arendust Pakri poolsaarel ning on igapäevaselt aktiivselt ettevõtluses tegelevaks isikuks, olles Tallinnas tegutsevate Bekkeri ja Meeruse sadamate omanik. Kaebaja põhjendab oma kaebeõigust ka sellega, et kui vastab tõele KaM väide, et mistahes ulatuses riigikaitselistele süsteemidele negatiivne mõju on riigi julgeoleku ohuks, millega ohustatakse igapäevaselt ka kaebaja ettevõtlusvabaduse õigust, siis on selle tulemusel ohustatud nii igapäevaselt tegutsevate sadamate töö kui kaebaja Bekkericity arendus. Eelkirjeldatud ettevõtlusvabaduse riives näeb kaebaja võimalikku mõju oma majandustegevusele ja selle tulemustele. Samuti rikutakse kaebaja hinnangul olukorras, kus riik väidetava julgeoleku ohu tõttu asjakohaseid korrakaitsemeetmeid ei rakenda, kaebaja põhiseaduslikku õigust riigi kaitsele õiguste tagamisel (põhiseaduse § 13).
2. Riikliku järelevalve menetluse algatamata jätmise või avaldaja soovitud meetme võtmata jätmise vaidlustamise kohta on kohtupraktikas leitud, et üksnes puudutatud isik, s.o isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Nõustun TTJA-ga, et praeguses asjas puudub spetsiaalselt kaebaja õigusi kaitsev õigusnorm. Kaebaja taotles, et TTJA algataks riikliku järelevalve Paldiski tuulepargi nõuetekohasuse üle ehitusseadustiku § 130 lg 3 alusel, selgitades, et ehitise ohutusega on hõlmatud ka ehitise ohutus mõjudega riigikaitselistele süsteemidele
3. Igapäevast olulist negatiivset mõju riigikaitselistele süsteemidele põhjenduseks tuues esineb kaebaja arvates korrarikkumine tulenevalt korrakaitseseaduse § 5 lg-st 1, mille kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva 1 Kaebuse lisa 13, punkt 2.4 ja kaebuse punkt
4. 2 õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Kaebaja märgib, et selliseks kahjustatavaks õigushüveks on riigi julgeolek ning praeguses asjas taotletava riikliku järelevalve teostamise eesmärgiks on tagada justnimelt riigi julgeolek
5. Kaebaja on seisukohal, et riigi julgeoleku mittetagamise korral on ilmselgelt ohustatud kogu kaebaja ettevõtlus, tuletades sellest oma subjektiivse õiguse riive. Ma ei nõustu kaebaja sellise tõlgendusega, kuna sellisel juhul annaks avaliku korra kaitsmisele tuginemine kaebeõiguse igale inimesele. Sellist eesmärki riiklik järelevalve aga endas ei kätke. Samuti märgin, et TTJA toob oma seisukohas õigesti välja, et avaliku korra kaitse KorS tähenduses võib küll hõlmata ka riigi julgeoleku kaitset, kuid sellekohane riiklik tegevus toimub siiski vaid avalikes huvides. See omakorda tähendab, et riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel riigi julgeoleku kaitsmise kaalutlusel on tegemist avaliku korra kaitsega, mitte isiku, praegusel juhul kaebaja, subjektiivsete õiguste kaitsega.
6. Lisaks põhjendab kaebaja oma kaebeõigust isikute ebavõrdse kohtlemise ning põhjendamatu konkurentsieelise loomisega AS-le Enefit Green. Kaebaja huviks on Pakri poolsaarele püstitada kolm tuulikut, kuid KaM on järjepidevalt seisukohal, et mistahes negatiivne mõju Ämari radarile peab olema välistatud. Kaebaja põhjendatud huviks on kaebuse kohaselt see, et riik kohtleks isikuid võrdselt ning kui kaebajal keeldutakse kolmest tuulikust koosneva tuulepargi rajamise kooskõlastamisest põhjendusel, et seeläbi oleks riigi julgeolek ohus, siis peab võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes olema keelatud samas piirkonnas kordades suuremate mõjudega tuulepargi käitamine. Kaebaja leiab, et kui riigi julgeoleku argumenti kohaldatakse valikuliselt, siis on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega, millega rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust ning antakse AS-le Enefit Green põhjendamatu konkurentsieelis. Praeguses asjas ei ole kaebaja selgituse kohaselt eesmärgiks mitte tuulikute püstitamine Selja kinnistule, vaid riigi poolt isikute võrdne kohtlemine ja põhjendamatu konkurentsieelise võimaldamine. Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kaebaja ei pea leppima olukorraga, kus turul võimaldatakse temaga konkureerida ettevõtjal, kes seaduses sätestatud nõuetele ei vasta (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-15-1445 ja nr 3-15-2937). Vastavad õigused on ka isikul, kes kavandab vastavale turule sisenemist, mida aga tulenevalt isikute ebavõrdsest kohtlemisest ei võimaldata. Nimelt on kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2021 otsus asjas nr 3-18-2280, p 13) leitud, et kui esineb konkurentsi kahjustamine, siis võib see rikkuda kõigi teiste asjaomasel kaubaturul tegutsevate või sellele turule siseneda soovivate ettevõtjate õigusi, sõltumata nende majandustegevuse efektiivsusest või kapitali kaasamise võimest. Kaebaja märgib, et olukorras, kus ühel isikul võimaldatakse tuuleparki käitada ning kordades väiksema mõjuga tuulepargi puhul seda ei võimaldata, on tegemist põhjendamatu konkurentsieelise loomisega.
7. Minu hinnangul ei tulene kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ka väidetavast konkurentsi kahjustamisest. Jään oma varasema seisukoha juurde ning leian, et täiendavate tuulikute ehitamist Pakri poolsaarele takistab KaM-i 28.12.2020 Paldiski Selja kinnistu detailplaneeringu mittekooskõlastamine, mille kaebaja on juba vaidlustanud Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-21-
8. Nimetatud haldusasjas esitatud kaebuses leiab kaebaja, et KaM pidi mõjude hindamisel välja selgitama Ämari radari mõjude aktsepteeritava määra lähtuvalt olemasoleva 26 tuuliku mõjudest kui radari töövõimele lubatavatest mõjudest ning viima läbi analüüsi, kas olemasoleva 26 tuulikuga on Ämari radari lubatud mõjude piir ületatud ning et ühe tuuliku mõjude lisandumine ei ole võimalik. Seega on juba haldusasjas nr 3-21-204 vaidlustatud KaM-i väidetav õigusvastane tegevus ja seeläbi kaudselt ka kaebaja ebavõrdne kohtlemine ning kaebajal on praeguses kaebuses kirjeldatud eesmärki võimalik saavutada juba toimuvas kohtumenetluses haldusasjas nr 3-21-
9. Lisaks märgin, et isegi kui TTJA alustaks järelevalvemenetlust ning kohaldaks selle tulemusena meetmeid juba olemasoleva Paldiski tuulepargi suhtes, siis ei aitaks see kaebajat kuidagi lähemale tema eesmärgile, milleks on soov ehitada Pakri poolsaarele kolm uut tuulikut. Kaebaja ei ole 2 Kaebuse lisa 13, punkt 2.5 ja kaebuse punkt
10. 3 võimaliku riikliku järelevalve menetluse adressaat ning selle tulemus ei anna kaebajale õigust püstitada Pakri poolsaarele oma tuulikud. Rõhutan, et tuulikute ehitamist takistab detailplaneeringu kinnitamata jätmine KaM kooskõlastuse puudumise tõttu ning selle üle käib juba halduskohtus eraldi menetlus.
11. Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebajal puudub ilmselgelt õigus, mille kaitseks on kohtusse pöördutud ning tagastan kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

14.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 15. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot.

§ 104

lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna tagastan kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu riigilõiv kaebajale tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4