Obsah (9)

§ 199§ 213§ 64§ 346§ 349§ 65§ 68§ 56§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3444 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidl

§ 199

lg 2 p 6,7,8,9 ja

§ 213

lg 2 p 1,4 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 4 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati S.V süüdi

§ 346

ja

§ 349

järgi ning

§ 64lg 1 ning Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300 eurot.

§ 64

lg 2 alusel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 4 kuud ning rahaline karistus 300 eurot, millest viimane viiakse täide iseseisvalt.

§ 65

lg 2, § 64 lg 1 ja § 76 lg 8 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata 7 kuud ja 3 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 11 kuud 3 päeva.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega mõistetud rahaline karistus, millise tasumata osa asendati Harju Maakohtu 14.01.2016 määrusega vangistusega 4 kuud ja 13 päeva täies ulatuses ning

§ 64

lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis tähtajaline vangistus 3 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o summas 300 eurot, mis kuulus täide viimisele iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 kuud ja 11 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2015 ja lõpeb 15.09.

2. Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 14.03.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, sest isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ei ole isegi kinnipidamisasutuses suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.
4. Maakohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud erinevaid resotsialiseerumist toetavaid tegevusi. Lisaks nähtub, et isikul on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis aitab vähendada isiku tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ning narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning täidetud on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad, kuid käesoleval juhul puudub maakohtul veendumus, et kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus vähendaks kinnipeetava puhul uute kuritegude toimepanemise riski, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt oli kinnipeetaval ka enne vangistust olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus.
5. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning vanglas kannab isik karistust juba kolmandat korda. Kinnipeetav on olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata jätkas isik õigusrikkumiste toimepanemist. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine viitab, et isiku suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isiku suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid.

1. Maakohus on seisukohal, et S.V ei saa käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest risk, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo on väga suur. Maakohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohus leiab, et S.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.V kaitsja advokaat A. Liskmann-Getsu, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist.
3. Selguse mõttes peab kaitsja vajalikuks märkida, et S.V distsiplinaarkaristused on aset leidnud Tallinna Vanglas viibimise ajal. Viru Vanglas viibimise ajal kinnipeetaval karistusi ei ole ja tundub, et Viru Vanglas karistust kandes on isiku käitumine paranenud.
4. Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta S.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 11.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vanglagi S.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja esitas kohtule eeluurimise prokuröri U. Paali kirjavahetuse, kus kaitsja küsis asja menetlevalt prokurörilt, kas ta on nõus toetama S.V ennetähtaegset vabastamist ja abiprokurör U. Paal teatab, et toetab vabastamist, kui S.V täidab vabastamiseks sätestatud nõudeid. Kaitsja leiab, et tegemist on vastuoluga. Kohtule on esitanud seisukoha abiprokurör E. Pustak, kes on väljendanud oma seisukohta selliselt, et ei toeta S.V ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht on väga formaalne, sest prokurör ei ole suhelnud kinnipeetavaga. Samas prokurör, kes suhtles isikuga protsessi ajal ning kes kinnipeetavat rohkem tunneb, toetab tema vabastamist. Abiprokurör U. Paal toetab S.V vabastamist juhul, kui S.V täidab vabastamiseks sätestatud nõuded. Kaitsja seisukoht on, et tegemist on riikluse põhimõtte rikkumisega – prokuratuuril on riigis süüdistusfunktsioon ja juhul kui prokuratuur leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud, tuleks isik vangistusest vabastada.
5. Kaitsja leiab, et kinnipeetava võib vangistusest vabastada, kuna tal on olemas elukoht ja perekond ning alkoholi ja narkootikume ta ei tarvita. Samuti ei ole S.V vangistuse ajal suhelnud vabaduses olevate kriminaalse taustaga isikutega ja tal puudub igasugune kavatsus teha seda ka edaspidi. Isikul on kontrollitud korter, elektrooniline valve on tehniliselt võimalik (sh on olemas S.V nõusolek) ning olemas on garantiikiri firmast, kuhu ta tööle võetakse. Tähtis on ka asjaolu, et isikule pakutakse töökohal 3 kuud väljaõpet. Vaatamata sellele, et isikul on 40 % töövõimetus (mis on kõrge töövõimetus), isik ikkagi töötab. Isik on vanglas kogu aeg midagi teinud, seetõttu ta ka Tallinna Vanglas õppis. Kinnipeetaval on perekond ning suhted perega on head.
6. Kaitsja on seisukohal, et vangistusest vabastamise otsustamisel tuleks iga konkreetset juhtumit individualiseerida ning mitte piirduda üldiste formuleeringutega. Juhul, kui isik olles kinnipidamisasutuses näidanud ühiskonnale ja riigile, et see karistus on teda mõjutanud ning tema on teinud sellest vastavaid järeldusi, tuleb sellele vastavalt ka reageerida. Karistuse eesmärk ei ole isiku piinamine või solvamine. Inimesed ju muutuvad kogu elu jooksul ja ühele isikule ühest karistusest piisab, teisele aga positiivseks muutmiseks oleks vaja neid mitu. S.V on tunnistanud, et Viru Vanglas viibides on tema maailmapilt muutunud ja tagasi karistusasutusse sattuda ta ei soovi. S.V tahab olla koos oma poja ja perekonnaga ning on mõistnud, et nendest lahusoldud aega ta kunagi tagasi ei saa. Arvestades ülaltoodut ning samuti asjaolu, et S.V vabastamist toetas abiprokurör U. Paal ja et vabaduses teda ootab 9,5 a poeg, kelle eest hoolitseda ja pere ning töökoht, kaitsja palub S.V vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohtu järeldused
7. Ka ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku, maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, ei vabasta S.V vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega.
8. Käesoleval hetkel välistavad S.V vabastamise süüdlase varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetava varasem elukäik annab tunnistust sellest, et kriminaalne käitumine on muutunud S.V elustiiliks. S.V on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning käesoleval ajal kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Samuti on S.V varasemalt korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on mitmel korral rikkunud katseaja tingimusi, pannes toime uusi kuritegusid. Seega saab öelda, et S.V on üritatud õiguskuulekale teele suunata väga eriliigiliste mõjutusvahenditega (vangistus, kriminaalhooldusele allutamine, üldkasuliku töö määramine, ennetähtaegne vabastamine), kuid süüdlane ei ole talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti omab S.V kinnipidamiskohas kahte kehtivat distsiplinaarrikkumist. Sealjuures ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsised need rikkumised olid ning missuguses konkreetses kinnipidamiskohas need toime on pandud, sest vabaduses tuleb pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. S.V varasemat elukäiku arvesse võttes saab öelda, et ta on suuteline vaid range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituma ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole osutunud piisavaks, et välistada S.V poolt uute kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul usaldus, et nüüdseks on S.V ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.
9. Ringkonnakohus loeb positiivseks, et S.V on säilitanud suhted oma perekonnaga ja soovib neid aidata ning omab vabaduses kindlalt elu- ja töökohta. Toodud põhjused ei garanteeri aga automaatselt kinnipeetava vabastamist, sest lähedaste toetusest olenemata on isik korduvalt pannud toime kuritegusid. Samuti väärib tunnustust, et S.V osaleb kinnipidamiskohas tööhõives ning osaleb vestlustel eesmärgiga analüüsida kuritegeliku käitumise põhjuseid ja tagajärgi. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks ning sellisel juhul võib tal avaneda võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega järgmisel korral.
10. Vastab tõele, et S.V kriminaalasja menetlenud prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, kuid siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et toodud seisukoht ei ole kohtule siduv. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustab eranditult kohus, lähtudes

§ 76lg-s 4 toodud asjaoludest ning kujundab otsustuse oma siseveendumuse järgi.

Loomulikult omavad vangla ja prokuratuuri seisukohad teatavat mõju, kuid kohus kujundab oma arvamuse kõiki asjaolusid kogumis arvestades. Praegusel juhul põhjendas maakohus arusaadavalt, miks ei ole S.V vabastamine põhjendatud. 16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14.03.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk