lg 1, § 121 lg 2 p 2,3 järgi lühimenetluses Marika Reintop Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON K.P (isikukood XXX , elukoht: xxxx, kodakondsus: määratlemata, algharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub, karistatus: kriminaalkorras karistatud, 19.08.2016 Harju Maakohtu otsusega
järgi karistati vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka.
lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistus 3 kuud 28 päeva tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta; kehtivaid väärteokaristusi 14, tõkend: puudub) Eva Tibar Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 306, kohus o t s u s t a s: 1. Mõista K.P süüdi
lg 2 p 2,3 järgi (27.11.2014, 16.01.2016 episoodid) ja karistada vangistusega 3(kolm) kuud. 2. Mõista K.P süüdi
3.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.P ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2(kaks) kuud vangistust. 5.
lg 1, § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 19.08.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7089 mõistetud karistusega (4 kuud – eelvangistus 2 päeva, s.o 3 kuud 28 päeva) ja mõista lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 kuud 28 päeva. 1 1-17-1151 6. Mõista K.P süüdi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.P ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2(kaks) kuud vangistust. 8.
lg 2 alusel suurendada K.P´ile mõistetud karistust 2(kaks) kuud vangistust varasema 19.08.2016 Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr 1-16-7089 ärakandmata osa võrra, mis on 3 kuud 28 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva. 9.
lg 1,2,3,4 asendada K.P ´ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 178 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 10. K.P peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 11. Määrata K.P kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 12.
MS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna: kaitsetasu 192 eurot, sundraha 705 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: CD-plaadid (3 tk) on pakitud ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi puudub. Edasikaebamise kord 2 1-17-1151 Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt; lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest; lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast; lg 4 kohaselt apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud; lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest; lg 6 kohaselt kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates; lg 7 kohaselt Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.