) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada T.H KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (saja) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista T.H’ilt 34,50 eurot alaealise V Ž ’i ema M G ’i kasuks tsiviilhagi katteks. Nimetatud summa kanda M G ’i arveldusarvele nr xxxx AS-is xxxx.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.H’ilt menetluskuluna sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista T.H ’ilt menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista T.H’ilt menetluskuluna kaitsjatasu 19,20 (üheksateist eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse adv. Janar Urres poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: 2 N T elas xxxx asuvas korteris. 26.01.2013 viibisid tema korteris tema vend V Ž , O K , J Š , P S , J S , kes kõik tarvitasid koos alkoholi. Õhtul tuli sinna korterisse ka T.H, kes tahtis J Š kokku saada. Mingil hetkel läksid T.H , P S ja J S korterist välja trepikotta suitsetama, kuid T.H välisjalanõud jäid N. T korterisse. Sel ajal kui T.H ja J ning P S olid trepikojas, pani V Ž oma õe N T soovitusel korteriukse lukku ja T.H enam korterisse sisse ei saanud. Ta hakkas uksele koputama ja nõudis, et teda korterisse sisse lastaks, kuid ust ikkagi ei avatud. T.H tahtis oma jalanõud N. T korterist kätte saada ja hakkas lõpuks jalgadega vastu korteri ust taguma, mille tulemusena lõhkus ära ukselingi. Lõpuks N.T avas ukse ja nägi siis, et T.H on ilma jalanõudeta. Samal ajal tuli alkoholijoobes V Ž ja hakkas T.H-ga pahandama, et viimane ukselingi ära lõhkus. T.H käskis V. Ž vait olla ja lõi V. Ž peaga näkku. Saadud löögist hakkas V. Ž ninast verd jooksma, talle kutsuti kiirabi ning anti saatekiri Põhja -Eesti Regionaalhaiglasse, kus tuvastati ninaluude murd. N. T ukselingi lõhkumise osas tsiviilhagi esitada ei soovi. Alaealise V. Ž ema M G esitas tsiviilhagi summas 34,50 eurot (ravimid – 9.50 €, sõidupiletid Tallinna ja tagasi – 10 €, Tallinnas linnasisese transpordi sõidukulu – 5 €, arstivisiiditasud – 10 €). T.H tunnistab toimepandut, kahetseb ja teatas telefonitsi, et soovib antud kriminaalasjas käskmenetlust. II Süüdistuste sisu: Käesolevas kriminaalasjas on T.H-le esitatud süüdistus selles, et tema 26.01.2013 kella 20.30 ajal xxxx asuva kortermaja trepikojas vastastikuse sõnavahetuse käigus lõi alaealisele V Ž ühe korra peaga näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse – ninaluumurru. Seega T.H lüües teist inimest ja tekitades valu ning tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek: Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb tunnistada T.H süüdi KarS § 121 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 320 eurot, milline juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates aprillist 2013 igakuuliselt vähemalt 32 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.01.2014.a. IV Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. 3 Kriminaalasi ning süüdistusakt T.H süüdistustes saabusid kohtusse 01.04.2013. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 28.03.2013. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt
§-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu V Ž ütluste, patsiendikaardi nr 2013005456 koopiaga, kannatanu M G hagiavaldusega kuriteoga tekitatud kahjude kohta, tunnistaja N T ütlustega, tunnistaja J S ütlustega, kahtlustatava T.H ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus T.H käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava T.H karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus, KarS §-is 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava T.H puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on alaealise kannatanu ema M G esitanud tsiviilhagi summas 34,50 eurot, s.o ravimid summas 9.50 eurot, sõidupiletid Tallinna ja tagasi summas 10 eurot, Tallinnas linnasisese transpordi sõidukulu summas 5 eurot, arstivisiiditasud summas 10 eurot. Tuvastatud on, et kannatanutele M G ja V Ž põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava T.H käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt T.H ’ile VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas 4 Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 480 eurot,
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot ning
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 19,20 eurot.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.