KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1132

) § 367 lg 1 alusel edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada. Kostja palub teha uue otsuse, milles arvestada kostja tasaarvestamise avaldust. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus jättis ebaõigesti kõikide tõenditega arvestamata ning tegi otsuse ilma kohtulike vaidlusteta. Kohus keskendus sellele, et hagejapoolne tarne toimus kahe kokkulepitud nädala jooksul, kuid ei arvestanud seda, et kahe tarnepäeva asemel tarniti kaup viie päeva jooksul ning see põhjustas kostjale lisakulu. Tarnete sisu erines samuti kokkulepitust, mis põhjustas kostjale tööde ümberkorraldamist. Kohus arvestas üksnes hageja väidetega ning hageja ei pidanudki oma väiteid tõendama. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu otsus tuleb

§ 646

koosmõjus § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause alusel tühistada apellatsioonkaebuse väidete põhjal. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 4

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. 7. Maakohus menetles tsiviilasja

§ 405

alusel lihtmenetluses.

§ 405

lg 2 järgi tagab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Kohaldades lihtmenetluses

§ 405lg 1 p 7, võib kohus loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist.

See tähendab, et menetlusosalist ei pea ilmtingimata tema taotlusel ära kuulama kohtuistungil, vaid kohtul on paindlikkus kujundada menetlust kas suulises või kirjalikus vormis vastavalt vaidluse sisule. Seda tehes peab kohus olema veendunud, et pooltele on tagatud võrdne võimalus seisukohti ja tõendeid esitada ning vastaspoole väidetele vastata.

1. Kostja märkis oma 04.07.2022 vastuses hagile, et esineb alus tasaarvestuse avalduse tegemiseks ning võimalik, et ta seda edasises menetluses ka teeb. Kohus andis pooltele võimaluse esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad hiljemalt 25.07.
2. Kostja esitas tähtaegselt täiendava seisukoha, milles tõi esile loetelu talle tekkinud lisakulude kohta. Kostja leidis, et kulud kuuluvad tasaarvestamisele ning ta palub kohtul neid arvesse võtta. Maakohus tegi 04.08.2022 otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestamise aluseks olev kahju hüvitamise nõue on tõendamata.
3. Maakohus jättis asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392.

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Lisaks peab kohus lähtuvalt

§ 392

lg 1 p-st 4 välja selgitama tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kuna maakohus määras pärast kostja vastuse esitamist pooltele koheselt tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks, siis esitaski kostja 25.07.2022 oma vastuses andmed kahjunõude suuruse ja selle kujunemise aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei võimaldanud hagejal enne otsuse tegemist kostja väidete osas seisukohta esitada. Sellega rikkus maakohus

§ 656lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oli juba enne kulude väljatoomist varasemalt asjaoludele ja nende tõendatusele vastu vaielnud, tulnuks kohtul kostjale selgitada oma väidete tõendamise kohustust (§ 351). Selle asemel heitis maakohus kostjale tema nõude tõendamatust alles kohtuotsuses ette. Riigikohus on märkinud, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt RKTKo 3-2-1-41-15 p 19). Sellele viitab ka

§ 347

lg 5, mis piirab kohtu kohustust advokaadiga esindatud menetlusosalisele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgede selgitamisel. Praegusel juhul 5

§-st 646 võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

§ 656

lg 2 teise lause kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu rikkumised on olulised, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik tuvastatavate asjaolude suure mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus läbi viima nõuetekohase eelmenetluse, võttes arvesse käesolevas otsuses välja toodud selgitusi

§ 405lg 1 p 7 kohaldamise kohta.

Eelmenetluse raames tuleb välja selgitada kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevad asjaolud ning anda kostjale võimalus esitada asjaolude tõendamiseks tõendid. Hagejale tuleb anda võimalus kostja väidete ja tõendite osas seisukohtade esitamiseks. 11.

§ 646

kohaldamisel ei pea ringkonnakohtus küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse osas vastust ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018 nr 2-13-56825, p 11). 12.

§ 173

lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6