KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10895 Kohtuasi X

) § 132 lg-st 1² tuleneb täiturile ulatuslik kaalutlusõigus, mida kohtutäitur ei ole asja materjalidest nähtuvalt kohaselt teostanud. Selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaalutlusõigust on kohaselt teostatud, tuleb kohtutäituril arestimise ulatust põhjendada. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustas kohtutäiturit võlgniku kaebusi uuesti läbi vaatama, tehes pensionist kinnipidamise osas motiveeritud otsuse. 2 2-21-10895 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. 5.
2. Kaebuse väidete kohaselt puudub pensionist kinnipidamise aktide tühistamiseks igasugune seaduslik alus. Kohtutäitur on kindlaks teinud, et võlgnik ei oma mitte mingit sellist vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Täitemenetlust on alustatud 14.01.2014 ning kohtutäituri kontole ei ole võlgnik tasunud mitte midagi, samuti pole toimunud mitte ühtegi laekumist arveldusarvete arestimise tulemusena. Võlgnikule oli tagatud toimetulek minimaalselt vajalikus määras.
3. Võlgnik määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.
4. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kui seadus kehtestab kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati (vt Riigikohtu 20.03.
7. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 21.3).

§ 132

lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamisel tuleb kohtutäituril hinnata, millises ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku penisoni arestimine õiglane ja põhjendatud.

§ 132

lg 1² sõnastuses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab kohtutäiturile kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega (vt Riigikohtu 05.06.

1. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 18.2). Kolleegiumi hinnangul selliseid põhjendusi kinnipidamise aktidest ega kohtutäituri otsusest ei nähtu.
2. Määruskaebusest saab järeldada, et kohtutäituri arvates on praegusel juhul võlgniku riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud, sest alates täitemenetluse alustamisest (14.01.2014) ei ole võlgnevuse katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole võlgnikul muud vara, millele sissenõude pööramine oleks võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei näita need asjaolud midagi täpsemat võlgniku majandusliku seisundi kohta, mh selle kohta, millises ulatuses riiklikule pensionile sissenõude pööramine on õiglane. Samuti ei võimalda viidatud asjaolud otsustada selle üle, millises määras tuleks võlgniku pensionile sissenõue pöörata. Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. Kohtutäituril tulnuks hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tulnuks mh seda, kas pensioni

§ 132

lg 1² järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 19.3). Seejuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et otsuse põhjendamata jätmist ei õigusta asjaolu, et teises täitemenetluses on teine kohtutäitur juba võlgniku riikliku pensioni arestinud. 3 2-21-10895

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. 11.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb seega ka määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). 12.

§ 218lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 4