Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD 1. OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagiavalduse M. L. ja J. L. vastu ühisvara jagamise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt on M. L. suhtes alustatud täitemenetlused järgmiste hageja kasuks tehtud lahendite alusel: - 21.09.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-116302 summas 1925,90 eurot koos lisanduva viivisega; - 03.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17317 summas 10 979,23 eurot koos lisanduva viivisega. Täitemenetlustes ei ole laekumisi toimunud. 2
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, 3
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sama paragrahvi 3. lõige loetleb alused, millal kohus ei tee kostja ilmumata jäämisel tagaseljaotsust, st kui - kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; - kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; - kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Ühtegi loetletud eeldustest käesoleval juhul ei esine. Kohtuistungi toimumisest teavitati kostjaid kohtukutsega õigeaegselt (piisava ajavaruga), kutses selgitati ilmumata jätmise tagajärgi (vt lk 50, 51). Kumbki kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks, rääkimata selle põhistamisest. Vahetult enne kohtuistungit helistas istungisekretär M. L.le. M. L. väitis, et ei ole istungi toimumisest teadlik, mingisugused kirjad kostjatele tulid, kuid neile tuleb palju kirju, mille sisust nad aru ei saa. Kohus on seisukohal, et M. L. selgitust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jätmiseks (
Käesoleval juhul ei ole kostjad teavitanud kohut ka oma nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või kostjate osavõtuta. Seega aluseid, milliste esinemisel kohus tagaseljaotsust ei tee, käesoleval juhul ei esine. Kohus märgib, et kohtul oli alus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ka istungit pidamata
Kohus pidas siiski vajalikuks istungi pidamist, võimaldamaks pooltel nt kaaluda / arutada kompromissi võimalusi. Kostja ei ole reageerinud mingil viisil nende vastu esitatud nõudele – ei ole esitanud vastust ega vastuväiteid hagile, ei ilmunud asja arutamiseks korraldatud kohtuistungile. Kooskõlas
lg 1 loeb kohus, et kostjad on hagiavalduses esitatud faktilised väited omaks võtnud. 7.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga (
lg 1) ning õiguslikult põhjendatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 ja 2, perekonnaseaduse (PKS) § 25, § 26 lg 1, § 29 lg 1, § 33, § 37 lg 3, § 38, asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2. Menetluskulud 8. Vastavalt
Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad solidaarselt.
lg 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4 lk hagiavalduse koostamise eest on tasunõue 720 eurot kohtu hinnangul ülepaisutatud ega vasta toimingule eeldatavale ajakulule ega töömahule. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 3 tundi ning esindustasu suuruseks seega 3 x120 eurot ehk 360 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks 850 eurot (sh riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 360 eurot). 10. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.