Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5989 (20261000584) Kohtulahend Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsus Jürmo Schne

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat, millest ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva, sellest koheselt ärakandmisele 1 kuu 27 päeva vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta 10 kuud jäetud tingimisi kohaldamata 2-aastase katseajaga Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Jürmo Schneider (isikukood: 38802076029; elukoht: xxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada

§ 74

lg 4 alusel Jürmo Schneiderile määratud katseaega 4 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. aprill
3. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
4. Jürmo Schneider on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-5989 Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 17.-19.07.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud 1 aasta 10 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Jürmo Schneiderile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Jürmo Schneider ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Jürmo Schneiderile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Jürmo Schneiderile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Jürmo Schneiderile katsejaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Jürmo Schneiderilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

1. Kriminaalhooldaja on 21.11.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Jürmo Schneideri kohta. Ettekandest nähtuvalt on Jürmo Schneider rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.12.2020 otsus nr. 1-20-5989 tuli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse täitmisele 06.01.
2. Esmakohtumine Jürmo Schneideriga toimus 12.01.2021, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, kokku on toimunud 21 registreerimist, registreerimiskohustust on isik täitnud korrektselt. J. Schneider vabanes talle mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt 17.03.
3. Riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames pöördus isik esmasele vastuvõtule 30.03.
4. Kohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist teha laboratoorne vereanalüüs alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks täitis isik 30.03.
5. CDT näit esmases vereanalüüsis oli 0,6%. Kokku on J. Schneider vereanalüüsi tulemused esitanud 8 korral. 02.08.2021 tehtud laboratoorses vereanalüüsis oli CDT näit 1,4%, mis on kõrgem referentsväärtusest, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. CDT näit oli normist kõrgem 27.09.2022 tehtud vereanalüüsis – 1,6%, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 15.04.2021 ning 19.04.2022 kinnitati J. Schneideri juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad erinevate tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. J. Schneider suunati osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. J. Schneideri puhul on see alkoholi kuritarvitamine. Programm toimus perioodil 26.04.-12.07.2021 ning isik läbis selle täies mahus. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 13 korral, ühel korral osutus tulemus positiivseks. 13.11.2022 teavitas PPA, et isikul tuvastati alkoholijoove. Kohus on mõistnud J. Schneideri süüdi, jätnud talle mõistetud karistuse osaliselt tingimisi kohaldamata ning andnud isikule võimaluse täites käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kanda 2 karistust vabaduses. J. Schneider on näidanud motivatsiooni täita korrektselt talle määratud kohustusi. Laboratoorse vereanalüüsi tulemustest võib järeldada, et isik ei ole suutnud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, kuid valdavalt on alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT näit olnud normi piires. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on J. Schneider teadaolevalt rikkunud ühel korral, mille järel on isik otsustanud uuesti pöörduda Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse, et enda alkoholiprobleemiga tegeleda. Vastuvõtu aeg on 29.11.
6. Ettekande koostaja hinnangul on käitumiskontrolli tähtaja pikendamine sobiv meede, et J. Schneider saaks spetsialistide abiga, Eluviisitreeningus omandatu meeldetuletamisega, regulaarse vereanalüüsi tegemise ja alkoholi tarvitamise kontrollile allumisega muuta enda alkoholi tarbimisharjumusi. Tulenevalt eeltoodust teen ettepaneku pikendada J. Schneiderile määratud käitumiskontrolli tähtaega 4 kuu võrra. KOHTU PÕHJENDUSED
7. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsusega on Jürmo Scheider süüdi mõistetud

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 17.-19.07.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud 1 aasta 10 3 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Jürmo Schneiderile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Jürmo Schneider ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Jürmo Schneiderile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Jürmo Schneiderile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Jürmo Schneiderile katsejaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.

§ 75

lg 4 alusel määrati süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Jürmo Schneiderilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 5. Kriminaalhooldusametniku Vesta Goldingu poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Jürmo Schneider on rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 13.11.

1. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli 13.11.2022 kohaselt on indikaatorvahend Alcovisor Quant 6020 abil Jürmo Schneideril fikseeritud positiivne näit 1,25 mg/l (tl 71). Nimetatud rikkumise kohta on Jürmo Schneider oma 14.11.2022 antud kirjalikus seletuses märkinud, et tarvitas alkoholi seoses isadepäeva tähistamisega (tl 70). Riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames pöördus isik esmasele vastuvõtule 30.03.
2. Vereanalüüsi tulemused on Jürmo Schneider kokku esitanud 8 korral. 02.08.2021 tehtud laboratoorses vereanalüüsis oli CDT näit 1,4%, mis on kõrgem referentsväärtusest. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega09.09.2021, mille Jürmo Schneider on allkirjastanud (tl 67). Jürmo Schneideri poolt 27.09.2022 tehtud vereanalüüsis CDT näit oli normist kõrgem – 1,6% (tl 66). Rikkumise kohta antud kirjalikus seletuses on Jürmo Schneider märkinud, et CDT näi on normist kõrgem seoses sellega, et tähistas isa sünnipäeva (tl 69). Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega, mille Jürmo Schneider on allkirjastanud 11.10.2022 (tl 68). Jürmo Schneiderit iseloomustab positiivselt, et ta on katseajal perioodil 26.
3. – 12.07.2021 täies mahus läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kohus leiab, et võttes arvesse süüdimõistetu poolt katseajal toime pandud rikkumist ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb Jürmo Schneideri katseaega pikendada.
4. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Jürmo Schneider on rikkunud katseajal määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud pikendada

§ 74

lg 4 alusel Jürmo Schneiderile määratud katseaega 4 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. aprill
3. Määruse edastamine ja edasikaebe kord. 4 Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5