Obsah (9)

§ 384§ 7§ 45§ 270§ 339§ 338§ 341§ 337§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 23. november 2022 Kriminaalasja number 1-21-2669 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Vassili Savka süüdistuses

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. I. Asjaolud

1. Viru Maakohus andis Vassili Savka üldmenetluses kohtu alla karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi. Vassili Savkat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsusega asjas nr 1-2126/01 süüdi mõistetud KrK § 101 p 3, 8 järgi, pani 01.10.2020 kell 11.29 Viru Vanglas toime kehalise väärkohtlemise – lõi Viru Vangla tootmishoone metallitsehhis ühel korral parema käega vastu kannatanu T.V. i vasaku rinnanäärme all olevat piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi mõõtmetega 7,5 x 5 cm. II. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohus tunnistas Vassili Savka süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsusega eluaegse vangistuse karistuse kandmise algusega 27.07.
3. Maakohus mõistis Vassili Savkalt menetluskuludena välja sundraha 981 eurot ja õigusabikulud 1238,70 eurot.
4. Esmalt tõi maakohus välja, et vaidlust ei ole selle üle, et nii kannatanu T.V. kui ka süüdistatav Vassili Savka kandsid 01.10.2020 karistust Viru Vanglas ning töötasid metallitsehhis. Kannatanu tööülesannete hulka kuulus valminud saunaahjudele uste paigaldamine, süüdistatav tegeles tunnistaja R.B. i ütluste kohaselt laotöödega. 01.10.2020 hommikul tekkis valmistoodangu üle konflikt kannatanu ja kinnipeetav I.O. i vahel, kes kutsus olukorda lahendama süüdistatava. Järgnev konflikt toimuski kannatanu ja süüdistatava vahel. Selle füüsilise kontakti toimumise osas puudub samuti vaidlus.
5. Kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda. Süüdistatava ütluste kohaselt tõukas ta kannatanut õla piirkonda. Tunnistaja I.O. tunnistas, et hoopis kannatanu tõukas süüdistatavat ning tunnistaja L.P. i ütluste kohaselt oli kaamerasalvestiselt tema arvates näha, kuidas süüdistatav tõukas kannatanut. Maakohus leidis, et selliste erinevate ütluste puhul tuleb pöörduda videosalvestise poole. Asitõendi vaatlusprotokollist on üheselt arusaadav, et kell 11.29.14 võttis süüdistatav paremas käes oleva ukseraami vasakusse kätte, hoidis paremat kätt kõverdatud asendis ja sooritas liikumise pealt löögi kannatanule vasakule poolele, mille tagajärjel kannatanu taganes.
6. Viru Vangla terviseseisundi kontrolli andmetest nähtub, et 01.10.2020 kell 12.40 toodi kannatanu meditsiiniosakonda tervisekahjustuste fikseerimiseks ja tuvastati vasakul rinnanäärmepiirkonnas punetav ala mõõtmetega 8 x 6 cm. Korduskontrollis 05.10.2020 kell 16.30 tuvastati kannatanul vasakul rinnanäärmepiirkonnas tumedat värvi hematoom mõõtmetega 7,5 x 5 cm. Nimetatud hematoom on selgelt nähtav ka kannatanust tehtud fotol.
7. Need tõendid viitavad üheselt sellele, et süüdistatav lõi kannatanut, kellel tuvastatud punetus 2 ja hilisem hematoomi asukoht ja suurus vastavad nende tekitamise mehhanismile, teise isiku poolt käega löömisele. Tõendatud on süüdistatava poolt kannatanule tervisekahjustuse. Arvestades veel 05.10.2020 selgelt nähtavat tumepunast hematoomi, oli süüdistatava löök tugev. Saades ootamatult küljelt tugeva löögi, tekitas see kindlasti kannatanule valu.
8. Maakohus leidis, et tõendist ei nähtu kannatanupoolset füüsilise konflikti provotseerimist. Süüdistatava ütluste kohaselt ei nõustunud tema kannatanu järeldusega I.O. i poolt valmistatud saunaahju kvaliteedi osas, sama kinnitas tunnistaja I.O. . Eelviidatud kaamerasalvestiselt nähtub, et kannatanu käis küll mitu korda süüdistatava ja tunnistaja juures ahjusuud mõõtmas, kuid jätkas vahepeal teiste tööülesannete täitmist. Süüdistatava ütlusi tõukamise kohta ja tunnistaja I.O. i ütlusi selles, et kannatanu tõukas süüdistatavat, ei pidanud kohus usaldusväärseteks. Salvestiselt ei nähtu, et kannatanu oleks teinud süüdistatava suhtes kätega mingeid ohustavaid liigutusi või visanud tööriistadega. Ta oli löögi saamise hetkel süüdistatava poole küljega. Süüdistatava tõukamist kannatanu poolt ei kinnita ka süüdistatav. Samuti ei nõustunud maakohus kaitsjaga, et tunnistaja L.P. i ütlused kinnitavad, et kannatanu võis ise endale duši all vigastuse tekitada. Selliseid tõendeid pole esitatud ja see pole ka eluliselt usutav.
9. Maakohus leidis, et Vassili Savka pani kuriteo toime kavatsetult.
10. Kuna karistusregistri väljavõtte ja Tallinna Linnakohtu 05.03.2003 otsuse kohaselt on süüdistatav varem karistatud muuhulgas KrK § 101 p 3, 5, 8 järgi, on kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. III. Apellatsioon ja prokuratuuri seisukoht
11. Viru Maakohtu 27.07.
12. a otsuse peale esitas apellatsiooni Vassili Savka kaitsja, kes palub nimetatud otsus tühistada, mõista Vassili Savka õigeks ning jätta menetluskulud riigi kanda.
13. Apellant leiab, et maakohus ei ole tõendeid hinnanud objektiivselt ja erapooletult. Kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et tegu oleks pandud toime tahtlikult või kui esimest jaatada, siis ei ole võimalik tuvastada õigusvastasust. Vassili Savka ei ole kunagi eitanud, et tema ja kannatanu vahel leidis aset füüsiline konflikt. Videosalvestiselt on üheselt tuvastatav süüdistatava tegu. Sealt on näha, et toimus füüsiline kokkupuude kannatanu ja süüdistatava vahel, millele eelnes sõnaline kontakt. Sealt ei nähtu, et Vassili Savka oleks löönud sellise intensiivsusega, et kannatanule oleks saanud tekkida selline vigastus, nagu on kahe tunnistaja poolt fotografeeritud. Videosalvestise pinnalt ei ole võimalik teha mingit tõsikindlat järeldust süüdistatava tahtluse kohta.
14. Kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ja neile ei saa tugineda. Need ei kattu süüdistatava omadega. Kannatanut ei saanud kohtus üle kuulata. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa aga tugineda ainult avaldatud ütlustele, kui neid ei saa kinnitada teiste tõenditega. Videosalvestise pinnalt ei saa lugeda kannatanu juttu ega ka tunnistaja Jaska juttu usaldusväärseks. Seega on kohtul kohustus tugineda in dubio pro reo põhimõttele ja tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks.
15. Kui kohus siiski leiab, et tegu oli tahtlik ja täidetud on subjektiivne koosseis, esinevad süüdistatava teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Ka videosalvestiselt nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli sõnaline konflikt, millele järgnes füüsiline kokkupuude. Tegemist on 3 nn provotseeritud hädakaitsega, kus kannatanu ise on loonud olukorra, et süüdistatav teda ründaks. Ei ole teada, mida kannatanu ütles, kuid teiste tunnistajate ja ka süüdistatava enda ütlustest tuleneb, et kannatanu ise kutsus esile süüdistatava ärritumise, kui tahtis, et süüdistatav kinnitaks tema sõnu ja ütleks, et tunnistaja I.O. i töö ei vasta nõuetele.
16. Maakohus on jätnud vastuolud tähelepanuta ja on andnud neile hinnangu lähtudes süüdistusest. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna kohtul on kohustus tulenevalt

§ 7lg-st 3 tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks.

1. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.
2. a määrusega võeti kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 03.10.
4. Prokurör esitas 03.10.2022 seisukoha, milles palub jätta kaitsja esitatud apellatsiooni täies ulatuses rahuldamata ja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud Vassili Savkalt välja mõista. Prokurör nõustub Viru Maakohtu kohtuotsuses (lk 6-10) toodud põhjendustega, et Vassili Savka on täitnud KarS § 121 lg 2 p 3 kuriteokoosseisu, tema süü on tõendatud kohtus uuritud tõenditega. Apellatsioonis esitatud argumendid Vassili Savka õigeksmõistmise kohta esitas kaitsja juba kohtuistungil ning prokurör ja kohus on nende kohta oma arvamuse avaldanud, midagi uut lisatud ei ole. IV. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
6. juuli
7. a otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saata kriminaalasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kohtuotsuse kuulutamiseks.
8. Maakohtu 27.07.2022 istungi protokollist nähtub, et kohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa ilma kaitsja advokaat Gerda-Johanna Aasmaa osavõtuta.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik, välja arvatud teatud juhtudel kokkuleppemenetluses ja lühimenetluses, samuti neil juhtudel kiirmenetluses.

§ 270

lg 2 näeb ette, et juhul kui kaitsja jääb kohtuistungile ilmumata, tuleb kohtuistung edasi lükata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. oktoobri
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-75-13 asunud järgmisele seisukohale: „Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna, aga ka kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku arutamise muudest etappidest muuhulgas sellegi tõttu, et tulenevalt

§-st 307 võidakse kohtulik uurimine kohtuotsuse tegemisel uuendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.2). /…/ Prokuröri ja kaitsja osas seadus erandit kohtuotsuse kuulutamisel osalemisest üldmenetluses ette ei näe.“ (p 16)
3. Kuna Viru Maakohus arutas Vassili Savka kriminaalasja üldmenetluses, oli kaitsjal kohustus osaleda ka kohtuotsuse kuulutamisel. Kohtuotsuse kuulutamisel ilma kaitsja osaluseta rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 1 p 3 mõttes.

§ 338

p 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339

lg 1 p 3 järgi, tuleb kohtuotsus

§ 341

lg 1 kohaselt tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab 4 üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks (

§ 341lg 4).

Kuna käesolevas asjas puudutab menetlusnormide rikkumine ainult kohtuotsuse kuulutamist, peab ringkonnakohus võimalikuks saata kriminaalasi

§ 341lg 4 alusel tagasi samale asja arutanud kohtukoosseisule.

Maakohtul tuleb silmas pidada ka

§ 341

lg 4 kolmandat lauset, mis sätestab, et sõltumata ringkonnakohtu määruses märgitust, teeb maakohus kriminaalasja uuesti arutades täiendavalt menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Näiteks võib maakohtul tekkida vajadus lahendada täiendavalt tekkida võivate menetluskulude küsimus ja korrigeerida süüdistatava karistuse kandmise algusaega. 20. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 2 p-st 2, § 339 lg 1 p-st 4 ning § 341 lg-test 1 ja 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. juuli
2. a otsuse Vassili Savka karistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning saadab kriminaalasja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks.
3. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks apellatsioonimetluses. Taotluse kohaselt on kaitsja töömaht käesoleva kriminaalasja teise astme kohtumenetluses olnud 4 tundi 45 minutit, tasu suuruseks on 308,40 eurot (sh käibemaks 51,40 eurot). Taotluse andmetel kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit, apellatsiooniteate koostamiseks 02.08.2022 15 minutit, kliendiga suhtlemiseks 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 180 minutit.
4. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja poolt esitatud apellatsioon ei ole mahukas, kordab valdavas osas samu seisukohti, mis on esitatud kaitsekõnes maakohtu istungil. Sealjuures sisaldab nii kaitsekõne kui apellatsioon viidet kellelegi tunnistaja J. ale, keda käesolevas asjas ei ole üle kuulatud. Sellise apellatsiooni koostamiseks ei kulu 3 töötundi vaid maksimaalselt 1,5 tundi. Arvestades eeltoodut vähendab ringkonnakohus kaitsjale makstava tasu suurust 1,5 tunni võrra. Seega on põhjendatud tasu suuruseks 195 minuti eest (285-90=195) 175,50 eurot, millele lisandub käibemaks 35,10 eurot, kokku 210,60 eurot.
5. Kuivõrd ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 4 ettenähtud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 5