Obsah (4)

§ 76§ 199§ 68§ 75

1-22-1140 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-1140 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk In

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § § 387 maakohus määras:

1. Jätta Andrei Vassiljev elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Andrei Vassiljevilt menetluskuluna riigituludesse 203,64 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99922700008792 selgitusse märkida: „1-22-1140 menetluskulud“. 1 1-22-1140 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kasuks 203,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt süüdimõistetu Andrei Vassiljevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andrei Vassiljevile ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 09.03.2022 otsusega tunnistas Harju Maakohus Andrei Vassiljevi süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Vassiljevi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev karistusaja hulka, kandmata karistus loeti 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva, mille kandmise alguseks loeti 10.01.2022.a. Kohtuotsus jõustus 25.03.

2. Viru Vangla esitas 06.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta A. Vassiljevi tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Vassiljevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Vassiljevile katseaeg ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 08.01.
3. A. Vassiljevi võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega, kohustada teda täitma kohustusi:

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske narkootikumide tarvitamise ning mõtlemise ja käitumise valdkonnas;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisest.

1. Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta A. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
2. 17.10.2022 kohtuistungil avaldas A. Vassiljev, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta asub elama XXX ja olemas on ka töökoht mööblivabrikus T OÜ-s, kus saab vanglast vabanemisel edasi töötada, lisaks käib kursustel. A. Vassiljevi sõnul on olemas kõik tingimused vabanemiseks ja kui vaja, siis võib olla ka kauem elektroonilise valvega. Samuti on A. Vassiljev nõus kriminaalhooldaja pakutavate kohustustega. Leiab, et saab hakkama kohustusega mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, selgitades, et viimati puutus narkootikumidega kokku
3. aastal ning praegu sellega probleeme ei ole. Olemasoleval 2 1-22-1140 töökohal on kohustused mööbli pakendamine, kuid kuna sai laaduri juhiloa, siis on võimalik, et saab töötada ka laadurina. Tunnistab hasartmängusõltuvust ja märkis, et kui kinni ei istunud, siis blokeeris kõik kasiinod, kus käis, et teda sinna ei lastaks. Enda sõnul ei ole kasiinos käimise armastaja ja tema eesmärk on hoopis õppida, töötada, endaga tegeleda ja autokooli minna. A. Vassiljevi sõnul on ta kriminaalhoolduse all olnud 18-aastasena ja see läks tal normaalselt, käis seal nagu peab. Enne vahistamist elas vennaga üürikorteris Maardus, kuid otsustas elukohta muuta, sest leidis töö ja olemas on korter. Maardus ei taha elada, sest tahab muuta suhtlusringi. A. Vassiljevi sõnul suudab ta tagada, et peale vanglast vabanemist ei pane toime uut kuritegu, nentides, et see hakkab olema raske, aga tahab sellega hakkama saada, sest on 35-aastat vana ning tegi vea ja seda mitte ühe korra Tahab endale tõestada, et kõik läheb normaalseks.
4. Kaitsja Igor Belugin toetas A. Vassiljevi ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja sõnul A. Vassiljev nõustus isegi elektroonilise valvega ja täiendavate kohustustega, mida võivad olla kohtu poolt temale kohustuseks pandud. Kaitsja selgitas, et Viru vangla iseloomustuse järgi A. Vassiljevil oli varem kriminaalne suhtlusring, aga isegi seda A. Vassiljev võttis arvesse ja otsustas muuta oma elukohta ja asuda elama XXX, kus ta varem ei elanud. Kaitsja sõnul tänaseks A. Vassiljev leidis ise enda jaoks alalise elukoha ja töökoha, ta on Töötukassas arvel ka. Kaitsja märkis, et A. Vassiljev juba küllaltki pikaajaliselt töötab viibides avavanglas, käib vabaduses linnas ja tal on pole selles osas mingeid rikkumisi, millele viitab asjaolu, et tal vanglas distsiplinaarkaristusi pole. Kaitsja arvamusel see asjaolu viitab sellele, et saab uskuda A. Vassiljevit. Võttes arvesse kõik head asjaolud, millised kajastatud Viru vangla iseloomustuses saab kaitsja hinnangul väita, et A. Vassiljev siiski tegi põhjalikke pingutusi, et tal oleks võimalus ennetähtaegselt karistusest vabaneda. Kaitsja sõnul Viru vangla ja prokuratuur ei nõustunud vabastamisega ainult seetõttu, et nende arvamusel on alust arvata, et vähemalt kahe aasta jooksul on suur oht uue kuriteo sooritamisel. Kaitsja arvates kohtuistungil A. Vassiljev seletas, et võttes arvesse see asjaolu ja oma poolt lubab teha kõik tema võimalustes, mida aitab temal välistada uue kuriteo sooritamist. Seega kaitsja arvab, et kui võtta arvesse kõik head asjaolud, mis on kajastatud iseloomustuses siis tuleb A. Vassiljev vabastada vangistusest ja anda talle võimalust tõendada, et saab enda sõna kinni pidada. Lisaks palus kaitsja arvestades A. Vassiljevi majandusliku olukorda kas täielikult või osaliselt jätta tasutaotluses toodud summa riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et A. Vassiljev ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
6. A. Vassiljev kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 1 p-st 1.

Nimelt teise astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesolevaks ajaks on A. Vassiljev temale mõistetud karistusest (2 aastat vangistust) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et A. Vassiljevi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka J OÜ tegevjuht andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil XXX. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 1-22-1140
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
3. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 11. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osundatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, pd 20-21.)

1. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral saaks asuda elama ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve alla soovib A. Vassiljev elama asuda aadressile XXX. Kindel elukoht on ka käitumiskontrolli kohaldamise eeldus. Kohus hindab positiivseks, et isikul on vabanemisel elukoht, ent arvestades A. Vassiljevi isikut, ei ole ühiselamu parim elukoha valik enda senise elukäigu muutmiseks, sest see pakub elukohta kitsikusse sattunud inimestele.
2. Kohus märgib, et A. Vassiljev on tõepoolest ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku osa oma karistusest, paigutatud juulikuu lõpust avavanglasse (kuigi 03.10.2022 paigutati kinnipeetav ajutiselt kinnisesse vanglasse, kuna isiku suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlust väljapool vanglat marsruudi rikkumise suhtes) ning töötab väljaspool vanglat alates septembrist ettevõttes T OÜ-s tähtajatu töölepinguga. Ta on läbinud vanglas vestlused sõltuvuste kohta, täitnud töökohustust, omandanud täiendkoolitusel tunnistuse ja on arvel Töötukassas. Lisaks on teda lubatud lühiajalisele väljasõidule ja ta on asunud läbima vanglas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“.
3. Positiivsete tegurite kõrval tuleb pöörata siiski tähelepanu ka negatiivsetele. Nimelt vabaduses oli A. Vassiljevil suuri probleeme nii narkosõltuvuse, hasartmängude kui ka majandusliku toimetulekuga. Töötamise registri andmetel viimase aasta jooksul isik vahetas kolmel korral töökohta, töösuhted olid lühiajalised ning suurem osa aastast oli isik tegevuseta. Kokku isik töötas 2021 aastal 4 kuud, ülejäänud aja oli tegevuseta. Kinnipeetaval puuduvad pikaajalised töökogemused kindlal ametil või oskused, mis aitaksid kaasa uue töökoha leidmisele. Saab aru töötamise vajalikkusest, kuid ei ole piisavalt kohusetundlik. Tõsi, hetkel kantav vangistus erineb varasematest selle poolest, et A. Vassiljev on saanud selle kestel avavanglas töötada: see on kahtlemata positiivne, sest on juurutanud A. Vassiljevi töövilumust. 4 1-22-1140
4. Maakohus möönab siiski, et A. Vassiljevi varasemale elukäigule antava hinnangu põhjal võib süüdlaselt oodata uusi kuritegusid. Nimelt on tal ka praegusel ajal mitmeid kehtivaid karistusi. Tegemist on juba A. Vassiljevi seitsmenda vangistusega. Seega pole varasemad vangistused uusi kuritegusid ära hoidnud. A. Vassiljev pani toime varavastaseid kuritegusid. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib ahvatleda teda käituma ebaseaduslikult. Iseenesest on positiivne, et A. Vassiljevil on töökoht, mis talle meeldib ja tähtajatu leping, sest praegune kuritegu, süstemaatiline vargus, on sooritatud hõlptulu eesmärgil. A. Vassiljevi kuritegude toimepanemist soodustas narkootikumide tarvitamine, hasartmängusõltuvus ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Samas aga vangla iseloomustuse kohaselt käitub ta impulsiivselt ning ei leia oma probleemidele sobilikke lahendusi. Praegune kuritegu on süstemaatiline vargus, et müügituluga käia kasiinos mängimas. Näiteks nähtub iseloomustusest, et A. Vassiljevi seisukoht, et kui ei varasta eraisikult, siis vargus pole nii tõsine. Kinnipeetav on suutnud vabaduses viibida kõige pikemalt aasta, teistel kordadel 7 kuud või ainult mõned päevad, mil isik on võetud uuesti vahi alla. Isik õigustab oma tegusid, võrreldes neid teiste raskemate kuritegudega ning naerab varguste üle, pisendades kuritegusid. Kinnipeetaval on kriminaalne suhtlusringkond, kellele ta müüs varastatud kaupa. Majanduslike raskuste tõusetumisel suureneb ka risk uute kuritegude toimepanemiseks.
5. Ehkki A. Vassiljevil on varasemalt diagnoositud narkootikumide sõltuvus ja ta praeguseks ei ole tarvitanud juba kolm aastat, leiab kohus, et oht tagasilanguseks ei ole kadunud. XXX A. Vassiljev alustas narkootikumide tarvitamist 22-aastaselt ning on tarvitanud erinevaid aineid (amfetamiin, fentanüül). Kuigi toimunud istungil avaldas A. Vassiljev, et viimane kokkupuude oli tal narkootikumide
6. aastal, siis vangla iseloomustuse järgi tarvitas ta narkootikume viimati
7. aastal ning tarvitas igal nädalavahetusel amfetamiini süstimise teel. Narkootikumide tarvitamine kätkeb uue kuriteo ohtu, sest vangla iseloomustuse järgi kinnipeetav tunnistab, et tarbimine, varastamine ja mängimine lõi suletud ringi, millest on raske lahti saada. Tulevikus soovib elada normaalselt, selleks tal on vaja pidevalt töötada. Kinnipeetava riskifaktorid on: igavus, töötus, võlad. Kinnipeetav on kaalutlemise faasis muutuste ringi järgi. Sel põhjusel leiab kohus, et ei saa tõsikindlalt öelda, et A. Vassiljev suudab narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Kahtlemata on positiivne vanglas sõltuvusprobleemidega tegelemine, ent tagasi vanasse mustrisse langemist ei saa käesoleval hetkel välistada.
8. Kuigi 03.10.2022 paigutati kinnipeetav ajutiselt kinnisesse vanglasse, kuna isiku suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlust väljapool vanglat marsruudi rikkumise suhtes, siis on võimalik, et pärast distsiplinaarmenetlust paigutatakse kinnipeetav uuesti avavanglasse. Kohus leiab, et arvestades A. Vassiljevi varasemat elukäiku ning tema isikut, on põhjendatud karistuse kandmise jätkamine vanglas. Uuesti avavanglasse paigutamise korral saaks A. Vassiljev mõnevõrra vabamates tingimuses jätkata õiguskuuleka käitumise kinnistamist, võimalusel täita töötasust maksmata nõudeid, mida iseloomustusest märgitu kohaselt on üle 17 000 euro ning jätkata endale meelepärase töö tegemist tööharjumust süvendades, kuivõrd isiku peamiseks sissetulekuks enne vangistust oli kuritegelik eluviis.
9. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos A. Vassiljevi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, 5 1-22-1140 et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu A. Vassiljev tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. A. Vassiljevi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus süüdimõistetu A. Vassiljevi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
3. A. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaadi abi I. Belugin. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 203,64 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on täies summas põhjendatud ja kinnitab riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 203,64 eurot.
4. Kaitsja palus kaitsjatasu osaliselt või täielikult jätta riigi kanda. Kaitsja osalemine ennenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Kohtuistungil ei toodud välja asjaolusid, miks oleks põhjendatud menetluskulu või selle osa riigi kanda jätmine. Võlakohustuste olemasolu ei ole selliseks asjaoluks, mis päädiks menetluskulu riigi kanda jätmisega. Kõnealune menetluskulu kuulub seega A. Vassiljevilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel.
5. Samas KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et A. Vassiljevil on K-Raha andmetel võlgnevusi 17 249,28 eurot, peab kohus põhjendatuks võimaldada A. Vassiljevil tasuda tekkinud menetluskulud summas 203,64 eurot 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Olga Dorogan Kohtunik 6