← Eesti

1-22-5947/10

Obsah (6)§ 238§ 130§ 180§ 173§ 175§ 179

1-22-5947 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 04.10.2022, Tallinn 1-2

§-st 2561, § 2564 lg-st 4, § 2565 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2, § 233 lg-test 1, 3; § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311 ja 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Renee Kirs KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Renee Kirsle vähendatud karistuseks neli kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning mõistetud neljakuulise vangistuse alguseks lugeda 02.10.
  2. 4.

§ 130

lg 41 alusel, s.o mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks valida tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni mõistetud vangistuse ärakandmiseni ja Renee Kirs võtta vahi alla kohtusaalist 04.10.2022. 5.

§ 180

lg 1, § 2565 lg 2, § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Renee Kirsilt välja riigieelarve tuludesse ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast ½, s.o 490,50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul võrdsete ositi tehtavate maksetena. Seega tuleb Renee Kirsil ühes kuus tasuda vähemalt 40,87 eurot, arvestusega et kaheteistkümnenda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses. 1-22-5947 Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele (EE351010052031000004 SEB Pank AS, EE522200221013264447 Swedbank AS, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS). Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

  1. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  2. Otsuse koopia anda süüdistatavale ja prokurörile, Politsei- ja Piirivalveametile ning otsus saata täitmiseks Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 26.10.2022 alates kella 12st. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 26.10.2022 alates kella 12st. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Renee Kirs, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja keda on selle eest viimati karistatud 17.06.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-3803 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel (tegu toime pandud 16.06.2022) ja 02.08.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4562 KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 31.07.2022) ning olles vabanenud karistuse kandmisest 30.09.2022, uuesti 02.10.2022 kella 09.57 ajal Tallinnas xxx xx asuvas XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses X, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe tšillikastme Hot Pepper maksumusega 1,75 eurot, ühed juhtmetega mikrofoniga kõrvaklapid maksumusega 6,99 eurot, ühe paki kõva juustu Džiugas Piquant 18 maksumusega 3,99 eurot ja ühe paki Soola Atlandi lõhefileed maksumusega 3,99 eurot, kaupa kogumaksumusega 16,12 eurot. Renee Kirs peitis kaubad omale kaasasolnud seljakotti ja läbis kassad ning turvaväravad jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Renee Kirsi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega oma tahtliku tegevusega Renee Kirs pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 1-22-5947 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  2. Kohus on seisukohal, et Renee Kirsile etteheidetav kuritegu on tõendatud. Kohus toob esile tõendamist leidnud asjaolud ja annab süüdistatava tegevusele õigusliku hinnangu. Tuvastatud asjaolud
  3. Tunnistaja S. A. /tl 3, 4-5/ nägi töökoha kaameratest, kuidas üks mees ladus poes kaupa oma seljakotti. Seljakott oli ostukärus. See ostja kandis halli nokamütsi, rohelist jopet, teksaseid ja botaseid. Ees olid tal päikeseprillid. Kell 09.57 läbis isik kassa nr 5, kuid kauba eest ei tasunud. Tunnistaja toimetas isiku turvaruumi. Mees võttis ise tasumata kauba kotist välja. Kaubaks oli tšillikaste, juust, lõhefilee ja ese mikrofoniga. Kokku oli kaupa 16,12 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati poele.
  4. Tunnistaja S. A. ütlused haakuvad asitõendi – kaupluse turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokollis /tl 7-17, CD toimikus/ fikseerituga. Nii nähtub vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist, et 02.10.2022 kell 09.47 sisenes Tallinnas xxx xx asuvasse kauplusesse X mees. Mees kandis halli nokamütsi, tumedat jopet, siniseid teksaseid ja botaseid. Ees olid tal toonitud klaasidega prillid, kaasas musta värvi seljakott. Mees võttis riiulitelt kaupa, pani osa kaupa ostukorvis asuvasse kotti, osa asetas tagasi riiulitele. Kella 09.57 ajal kõndis mees ostukäruga, milles kaubaga kott, kassast mööda. Kauba eest mees kassas ei tasunud. Mees läbis ka turvaväravad. Turvatöötaja pidas mehe kinni ja mindi turvaruumi.
  5. Seda, et tunnistaja S. A. nähtud ja asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud mees, kes peeti Tallinnas xxx xx asuvas kaupluses X kinni, oli Renee Kirs, saab järeldada 02.10.2022 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis /tl 19-22, 25-28/ toodud isikuandmetest ja rõivakirjeldusest.
  6. XXX OÜ avaldus, kassatšekk ja kinnipeetu üleandmise leht /tl 1, 2, 18/ tõendavad süüdistuses nimetatud esemete kuuluvust XXX OÜ-le, kauba maksumust, seisukorda ning süüdistatava kinnipidamist.
  7. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Renee Kirs end etteheidetud kuriteos süüdi. Ta ei taotlenud enese kohtus ülekuulamist. Renee Kirs rääkis 03.10.2022 kahtlustatavana /tl 29/, et võttis kahtlustuses näidatud ajal ja kohas - 02.10.2022 kella 09.57 ajal Tallinnas xxx xx asuvas XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses X - tšillikastme, juustu, juhtmega kõrvaklapid ja lõhefilee enda tarbeks. Poe turvatöötaja pidas ta kinni ja need esemed võeti Renee Kirsilt ära. Renee Kirsi sõnul on tema igakuine sissetulek 500 eurot. Tal on invaliidsus xxx tõttu ja ta on töövõimetu. Aeg-ajalt ööbib ta poja juures xxx. Kohtuistungil süüdistatavana Renee Kirs märkis, et saab pensioni, aga vanglas oleku ajal selle maksmine katkestatakse. Sellest tulenevalt palus menetluskulude ajatamist. Viimases sõnas soovis tingimisi vangistust, sest see motiveeriks teda ja annaks võimaluse minna rehabilitatsioonikeskusesse.
  8. . Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 30/ näitab, et pärast Renee Kirsi 02.10.2022 kinnipidamist tuvastati tal samal päeval kell 11.55 alkoholijoove 0,66 mg/l. Renee Kirsi koordinatsioonis ja reaktsioonikiiruses olid kerged häired. Renee Kirsi aja-, isiku- ja kohataju oli selge ning ta mäletas viimase 24 tunni sündmuseid.
  9. 17.06.2022 Harju Maakohtu otsus nr 1-22-3803 ja 02.08.2022 Harju Maakohtu otsus nr 122-4562, samuti karistusregistri väljavõte /tl 36-47, 48-54, 55-60/ näitavad, et Renee Kirsi on enne 02.10.2022 korduvalt mõistetud süüdi ning karistatud varguste toimepanemise eest. Ainuüksi
  10. aastal on teda varguste toimepanemise eest karistatud kolmel korral Viimatised varguse katsed, mille eest ta kandis vangistust, pani Renee Kirs toime 16.06.2022 ja 31.07.
  11. Varasemad kohtuotsused näitavad, et ka siis oli tegemist poevargustega.
  12. Kohus loeb esiletoodud tõenditega tõendatuks, et Renee Kirs tahtlikult püüdis 02.10.2022 kella 09.57 ajal Tallinnas xxx xx asuvas kaupluses X võtta ära XXX OÜ-le kuuluvaid tooteid. Need tooted olid: tšillikaste maksumusega 1,75 eurot, kõrvaklapid maksumusega 6,99 eurot, juustupakk 3 1-22-5947 maksumusega 3,99 eurot ja lõhefilee pakk maksumusega 3,99 eurot. Renee Kirs peitis kauplusest võetud kaubad omale seljakotti, ei tasunud võetud kauba eest ja lahkus müügisaalist. Ta peeti pärast turvaväravate läbimist koheselt turvatöötaja poolt kinni ning võetud kaup tagastati kauplusele. Kohus loeb ka tõendatuks, et Renee Kirs on
  13. aastal mitmel korral pannud toime poevarguseid. Õiguslik hinnang Renee Kirsi teole
  14. Kohtu hinnangul vastab Renee Kirsi tegu varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
  15. Kauplustest võetud kaubad olid süüdistatavale võõrad, need ei olnud tema omandis. Kaubad olid enne süüdistatava tegevust kannatanu valduses. Renee Kirs võttis müügisaalis kaubad ja peitis need endale kotti. Edasi väljus ta kaupadega müügisaalist, ei tasunud nende eest. Selline tegevus annab alust järelduseks, et Renee Kirs sai väga hästi aru, et võtab võõrast kaupa ning tema tegevus on lubamatu. Süüdistatava tegevus poes näitab, et tal oli soov omastada ebaseaduslikult talle võõraid vallasasju. Renee Kirs peeti kaubaga kinni vahetult pärast müügisaalist lahkumist. Seega ei jõudnud ta võetud kaubale uut valdust kehtestada, st tema tegevus jäi katestaadiumi.
  16. Renee Kirsi tegevus kõnealuse vargusekatse toimepanemisel on süstemaatiline, sest ta on
  17. aastal mitmel korral süüdi mõistetud varguste süstemaatilises toimepanemises. Viimased vargused pani ta toime 16.06.2022 ja 31.07.
  18. Ka siis oli tegemist kauplustest toitukaupade ja tarbekaupade võtmisega. Arvestades Renee Kirsi toime pandud varguste sagedust, võetud kaupade sarnasust, saab tõdeda, et varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks.
  19. Kohtu hinnangul on Renee Kirs pannud talle etteheidetava varguse toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Sellele viitab tema tegevus poes – asjade kotti peitmine ning seejärel võetu eest maksmata müügisaalist lahkumine. Järelikult oli tal eesmärk sellisel kombel poele kuuluv kaup endale võtta ja ta pidas oma tegevust selleks piisavaks.
  20. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  21. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et Renee Kirsile etteheidetav tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Nende sätete järgi on kuriteona karistatav katse võtta ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. KARISTUSE MÕISTMINE
  22. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
  23. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  24. Karistuse liigi valimisel arvestab kohus, et karistusregistri andmetel on Renee Kirsi enne käesolevas kriminaalasjas tuvastatud varguse toimepanemist karistatud varguste toimepanemise eest kaheksal korral vangistusega. Teda on korduvalt karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Rahatrahvid on tasumata. Varasemad samasuguste tegude eest mõistetud vangistused ei ole pannud Renee Kirsi oma eluviisi muutma. Viimase vangistuse kandmiselt vabanes Renee Kirs 30.09.
  25. Uuesti tabati ta varguselt kahe päeva möödudes – 02.10.
  26. Kohus ei pea sellises olukorras võimalikuks kohaldada Renee Kirsile rahalist karistust, sest see ilmselgelt ei teeniks karistuse mõistmise eesmärke. Rahaline karistus ei avaldaks talle ka mingit mõju, sest Renee Kirs ei tasu varasemaidki rahatrahve. Seega kuulub kohaldamisele rangem karistusliik – vangistus.
  27. Karistuse määra valikul arvestab kohus järgmist. Tegemist oli ühe vargusekatse episoodiga. Varastatud esemeid ja nende kogust arvestades on ilmne, et praegusel juhul püüdis Renee Kirs kaupa varastada enda tarbeks. Varastada püütud esemete väärtus oli väike ning varalist kahju 4 1-22-5947 kannatanule ei tekkinud. Kohtueelses menetluses avaldas ta kahtlustatavana ülekuulamistel toimepandu üle kahetsust. Samas kohtuistungil ta ütles, et raha oli tal küll, ta lihtsalt vihkab rikkureid ja on kaasaegne Robin Hood. Selliseid selgitusi arvestades ei saa kohtu hinnangul kahtlustatavana avaldatud kahetsust pidada puhtast südamest tulevaks, vaid sooviks saavutada vahelejäämisest tingituna leebem kohtlemine. Renee Kirs oli vargusekatse toimepanemisel alkoholijoobes. Positiivsena võib esile tuua selle, et Renee Kirs tunnetab alkoholisõltuvuse probleemi, sest rääkis soovist minna rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtu hinnangul on eelnevat arvestades Renee Kirsi süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel sanktsiooni keskmisest märkimisväärselt väiksem.
  28. Kohtu hinnangul ei ole alust Renee Kirsi mõistetud vangistusest tingimisi vabastada ega ka seda asendada üldkasuliku tööga. Nimelt mingeid erandlikke asjaolusid käesolevas asjas tuvastamist leidnud kuriteo toimepanemisel ei esinenud. Renee Kirs on varem varavastaste kriminaal- ja väärtegude toimepanemise eest karistatud isik, mingeid järeldusi ta varasematest karistustest ei ole teinud, jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist. Renee Kirsi elustiili arvestades ei ole kohtul veendumust, et ta täidaks kriminaalhooldustingimusi ja määratavaid lisakohustusi. Mõjutamaks Renee Kirsi seadusekuulekusele, tuleb tema suhtes kohaldada reaalset vangistust.
  29. Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis

§ 238lg 2 alusel tuleb Renee Kirsile mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. 22. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb vangistusaja algust arvata tema kahtlustatavana kinnipidamisest 02.10.

  1. TÕKEND
  2. Arvestades Renee Kirsi elustiili, kindla elukoha puudumist (ööbib vaid aeg-ajalt poja juures), kohtuistungil avaldatud suurt soovi jääda vabadusse, ei ole kohtul ei veendumust, et Renee Kirs võiks ilmuda karistuse vabatahtlikule täitmisele. On suur oht, et vabadusse pääsemisel võib Renee Kirs toime panna uue varavastase kuriteo. Seetõttu kohus vahistab Renee Kirsi kohtusaalis kohtuotsuse täitmise tagamiseks

§ 130lg 41 alusel.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. MENETLUSKULUD 24.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 173lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

25. Renee Kirsi menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 175

lg 1 p 9 tähenduses.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära, mille suurus

  1. aastal on 981 eurot.
  2. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis

§ 175lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb R.

Kirsil riigituludesse välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost pool, s.o 490,50 eurot. 27. Kuna Renee Kirs ei tööta, on enda sõnul töövõimetu tervislikel põhjustel, siis esineb kohtu arvates piisav alus võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul. Seega tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu lõpuks tasuda vähemalt 40,87 eurot, arvestusega et kaheteistkümnenda kuu lõpuks on tasutud menetluskulud täies ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.