) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
Kohus võib
lg 2 järgi elatise välja 1 mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk on 1548 eurot. Sellest 3% on 46 eurot 44 senti.
lg 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsel on perehüvitiste seaduse § 17 lg 1 ja 3 järgi õigus sündimisest kuni 16aastaseks saamiseni saada lapsetoetust vähemalt 60 eurot.
sätestatud miinimumelatis on seega 225 eurot 64 senti [209,20 + 46,44 – (60 /2)]. Hageja märgib samas, et ta soovib elatist ka summas 240 eurot kuus. Hageja ei täpsustanud, kas hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas muutuva suurusena (st elatise summa määratakse kindlaks
Hageja nõue ei ole seega selge. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.