KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2590 Tsiv

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
2. Hageja on kostja isa. Tsiviilasjas 2-18-9993 tehtud kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ulatuses. Alates 01.01.2022 ei seo seadus enam elatise suurust miinimumpalgaga. Kostja vajaduste rahuldamiseks piisab elatisest kehtiva

§ 101lg 1 sätestatud määras, need ei ületa 486,88 eurot kuus.

Lapsevanemad peavad ülalpidamist andma võrdselt. Kostja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega. Hageja palub vähendada 07.01.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-9993 hagejalt väljamõistetud elatist, määrates, et alates 17.02.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so kuni xxxx) tasub hageja kostja ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus, mis suureneb igal aastal vastavalt Statistikaameti kodulehel eelneva kalendriaasta kohta avaldatud Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalgast arvutatud 3% võrra (so igaaastaselt

§ 101lg 3-5 alusel arvestatud summani).

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vajaduste täitmiseks kulub 600 eurot kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 07.01.2019 otsusega tsiviilasjas 2-18-9993 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis mh alates 01.10.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so kuni xxxx) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (otsus dtl 5-11).
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

1. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude 2 aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11).
2. Nähtuvalt 07.01.2019 otsusest on kohus selles lähtunud eeldusest, et kostja vajadused vastavad kahekordsele toonasele miinimumelatise määrale, täpsemalt vajadusi tuvastatud ei ole.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised: vajadus toit tervishoid meelelahutus eluase huviharidus lasteaed riided logopeed kokku eur/kuus 130 22 28 146 80 70 70 37,56 583,56

1. Hageja märkis kohtuistungil, et ei vaidle vastu mh kostja väidetud lasteaiakulule, mistõttu ei hinda kohus vastava tõendamiseks esitatud tõendit (dtl 112). Samuti võttis hageja omaks kostja väited igakuiste kulude kohta tervishoiule ja meelelahutusele. Kohus nõustub hagejaga, et toidukulu puhul tuleb arvestada, et lasteaias käiva lapse puhul on toidukulu väiksem, sest osad toidukorrad sööb laps lasteaias. Kostja on xxxx. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 3-6-aastaste laste keskmine kulu toidule 46 eurot lapse kohta (eeldusel, et laps käib lasteaias). Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 22,9%
2. Maksed poodides (dtl 129-136, 138142, 144-146) annavad teavet eeskätt tegelikult kantud kulutuste kohta, mis seondub vajaduse ulatuse hindamisega üksnes kaudselt. Võttes arvesse mh väidet, et kostjale lasteaia hommikusöök ei maitse, mistõttu ta sööb hommikust kodus, saab põhjendatud vajadus seoses toiduga olla kohtu hinnangul käesoleval ajal mitte enam kui 80 eurot kuus. Eluasemekulu osas selgitas kostja esindaja istungil, et sellest lapsele langeva osa 146 eurot kuus moodustab 80 eurot üür ja 66 eurot kommunaalkulud, korteris elatakse kolmekesi ning igakuiseid makseid (sh nii üür kui kommunaalid) tasutakse vahendaja arvele, kuna korteriomanik elab xxxx. Kulu tõendamiseks on esitatud väljavõte maksetest (dtl 127). Kohus tuvastab tõendilt, et sellel toodud viimase 12 kuu maksed kokku olid 4 470,08 eurot, so keskmiselt 372,51 eurot kuus, jagades selle elanike arvuga, on kostjale langevaks osaks keskmiselt 124,17 eurot kuus. Nähtuvalt maksetest MTÜ-le E (dtl 123) on tantsukooli kuutasu 39 eurot, 2022.a. veebruaris on makstud sellele täiendavalt 45 eurot ja märtsis 25 eurot. Kostja on välja toonud, et konkurssidel osalemise eest tuleb tasuda 20-50 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole igakuise kuluga. Arvestades konkursi keskmiseks tasuks 35 eurot ning aastas osalemise kahel konkursil, on kulu keskmiselt aastas 70 eurot, so 5,83 eurot kuus ja keskmine kogukulu huviharidusele ühes kuus 44,83 eurot. Kostja väide, et täiendavalt kulub tantsukleitide ja -jalatsite, kaunistuste ja meigi ostmisele ca 44 eurot igas kuus on tõendamata. Samuti ei saa nimetatud ulatuses igakuiste kulutuste tegemist xxxx lapse hobile pidada kohtu hinnangul lapse esmavajaduseks, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt. Kohus hindab põhjendatud vajaduseks seoses huviharidusega kokku, arvestades ka kulutusi kleitidele jms, 60 eurot kuus. Eelviidatud uuringus on kostja vanusegrupi laste igakuisteks vajadusteks seoses riietega hinnatud 68 eurot kuus. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, miks peaks kostja kulu olema 1 2 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 3 keskmisest madalam. Kohus leiab, et ka kostja välja toodud 70 eurot võib pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhistanud oma vajadust minna logopeedi vastuvõtule: seda soovitati lasteaiast häälduse parandamiseks seoses kakskeelses keskkonnas kasvamisega, kuid tegemist ei ole sellise häirega, millega seoses oleks võimalik teenusele saada perearsti saatekirjaga. Nähtuvalt kohtule esitatud väljavõtetest logopeed.ee veebilehelt (212-213, 215) maksab üks teraapia vastuvõtt ilma saatekirjata 40-50 eurot. Kostja väljatoodu kohaselt on vaja 10 vastuvõttu, st kulu kuus keskmiselt on 37,50 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised põhjendatud vajadused on kokkuvõtlikult järgmised: vajadus toit tervishoid meelelahutus eluase huviharidus lasteaed riided logopeed kokku eur/kuus 80 22 28 124,17 60 70 70 37,56 491,73 9.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vaidlus puudub, et lapsetoetus 60 eurot kuus laekub emale, sellest ülejääv osa lapse vajadustest on 431,73 eurot. Mõlemad pooled on leidnud, et ülalpidamiskohustus tuleb jagada lapsevanemate vahel võrdselt, st asjassepuutuvad ei ole tõendid seoses hageja majandusliku seisundiga (dtl 26-33, 34-49, 124, 170-199). Hageja ei ole ka väitnud, et ta annaks ülalpidamist mingil viisil vahetult, mistõttu ei ole asjassepuutuv ka kostja tõend ema hoolduslehtede kohta (dtl 125). Võttes arvesse kohtu poolt tuvastatud lapse igakuiseid vajadusi, on hagejale langev osa 215,87 eurot kuus. Tulenevalt

§ 101

lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa, mis perioodil 17.02.2022-31.03.2022 oli 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 on 225,64 eurot kuus. 10. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning vähendab varasema lahendiga väljamõistetud elatisemakseid alates hagi esitamisest (so 17.02.2022) kuni 31.03.2022 (k.a) 215,87 euroni kuus ning alates 01.04.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni

§ 101

lg 3-5 alusel arvestatud summani, so käesoleval ajal 225,64 eurot kuus, summa muutub iga aasta

1. aprillil.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4