← Eesti

1-21-8647/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-8647 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus Mark Raidmetsa mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Mark Raidmets (ik 37301066033) kaitsja advokaat Raul Tosmann, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega tunnistati Mark Raidmets süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati kuue kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel nelja kuu pikkuse vangistuseni. See karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega mõistetud 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Raidmets ei pane ühe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ette nähtud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
  11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  12. juulil 2022 maakohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata M. Raidmetsale lisakohustusena alkoholitarvitamise keeld. Ettekande kohaselt rikkus M. Raidmets korduvalt registreerimiskohustust. Politseilt saadud andmetel on teda mitmel korral kainenema toimetatud, sest viimane on enda elukohas olnud agressiivne.
  13. Tartu Maakohtu
  14. juuli
  15. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja M. Raidmetsal keelati lisakohustusena alkoholi tarvitada.
  16. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  17. oktoobril 2022 maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata M. Raidmetsale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikub M. Raidmets jätkuvalt registreerimiskohustust, ei ela kohtu määratud elukohas ja tarvitab hoolimata sellekohasest keelust alkoholi.
  18. Tartu Maakohtu
  19. novembri
  20. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja M. Raidmetsale tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
  21. Registreerimiskohustust on M. Raidmets rikkunud kuuel korral. Maakohtu hinnangul puuduvad M. Raidmetsal registreerimiskohustuse rikkumiseks mõjuvad põhjused. M. Raidmetsale anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses. Ühel korral on tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet juba arutatud ja kohus määras talle täiendava lisakohustuse. Kuna M. Raidmets väitis kohtuistungil, et ta sellekohast määrust kätte ei saanud, ei saa arvesse võtta ettekandes märgitud rikkumist alkoholi tarvitamise keelu kohta. Samas on neid rikkumisi võimalik arvestada iseloomustavate andmetena. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on M. Raidmets katseaja jooksul korduvalt tarvitanud alkoholi ja see on soodustanud registreerimiskohustuse rikkumisi. Näiteks viibis ta
  22. oktoobril 2022, mil tal oli registreerimine, kainenemisel. Toime pandud rikkumised on olnud tahtlikud ja on takistanud tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist. Maakohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse edasine jätkamine M. Raidmetsa suhtes ei ole otstarbekas ja ei täidaks oma eesmärki. Arvestades M. Raidmetsa kriminaalhoolduse kulgu ja isiku ütlusi kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta, puudub maakohtul veendumus, et M. Raidmets oleks edaspidiselt motiveeritud kriminaalhoolduskohustusi täitma ja sõltuvusravi läbima. MÄÄRUSKAEBUS
  23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Raidmetsa kaitsja advokaat R. Tosmann, kes taotleb selle tühistamist ja süüdimõistetule tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
  24. Ta ei ole rikkumisi tahtlikult toime pannud. Registreerimiskohustust rikkus tervisliku seisundi tõttu. Ta teavitas kriminaalhooldusametnikku, et tal on liikumisega probleeme, kuid vaatamata sellele oli ikkagi kohustatud ratastooli abil kriminaalhooldusosakonnas käima. Kaitsjale on täiesti arusaamatu, miks pidi liikumispuudega M. Raimets käima kaks korda kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ja seda seitsme kuu kestel. Seega pani M. Raidmets rikkumised toime mõjuval põhjusel. Selle tõendamiseks on määruskaebusele lisatud haigusloo väljavõte. Samuti aeti tihti tema kesknärvisüsteemi raske häire segamini alkoholijoobega. Lisaks ei saa alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele tuginedes temale tingimisi mõistetud karistust täitmisele pöörata, sest M. Raidmets ei ole seda kohtumäärust kätte saanud. Alkoholikeeldu ei saa kohaldada isikule, kes ei ole keelust teadlik. Viimaks märgib kaitsja sedagi, et kriminaalhooldusametnikul oli võimalik M. Raidmetsa kirjalikult hoiatada. Hoiatusi võib teha kahel korral ja alles kolmandale rikkumisele tuleb reageerida erakorralise ettekandega. Seega puudus ettekande esitamiseks alus. 2
  25. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  26. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult M. Raidmetsale tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
  27. Väide, et alkoholikeelu rikkumisi ei saa M. Raidmetsa puhul arvesse võtta, sest talle ei ole kätte toimetatud Tartu Maakohtu
  28. juuli
  29. a määrust, millega see talle lisakohustusena määrati, on ekslik. Nimelt tuginetakse kohtumääruse kättetoimetamisel analoogia korras kutse kättetoimetamisega seotud sätetele. Kõnealune kohtumäärus edastati posti teel M. Raidmetsa poolt avaldatud aadressile – XXX. Tegemist oli elukohaga, kus M. Raidmets oli kohtuotsuse alusel kohustatud elama. Kohtumääruse võttis antud aadressil allkirja alusel vastu M. Raidmetsa elukaaslane (tl 14). KrMS § 165 lg 2 teine lause näeb ette, et kui kutset ei olnud võimalik kutsutavale kätte toimetada, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu. Seega, kuna kohtumääruse võttis allkirja alusel vastu M. Raidmetsa elukaaslane, on see viimasele kätte toimetatud ja kõnealuseid rikkumisi on praegusel juhul võimalik igal juhul arvesse võtta.
  30. Ringkonnakohtu hinnangul on M. Raidmetsa kriminaalhooldus tervikuna ebaõnnestunud. Esimene erakorraline ettekanne esitati tema suhtes käesoleva aasta juulis, sest ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja kriminaalhooldusosakonna andmetel toimetati M. Raidmets korduvalt politsei poolt kainenema, sest ta oli agressiivne. Sellest tulenevalt taotleti talle lisakohustusena määrata alkoholitarvitamise keeld, milline taotlus kohtu poolt ka rahuldati. Sellest hoolimata jätkas M. Raidmets alkoholi tarvitamist, rikkus registreerimiskohustust ja ei olnud ametnikule kättesaadav. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kõige eeltoodu põhjal ilmselge, et M. Raidmets on suhtunud võimalusse kanda karistust tingimisi vabaduses ükskõikselt. Teda on kriminaalhooldusametniku poolt tegelikkuses ka korduvalt hoiatatud, viimati septembris, kuid sellest hoolimata jätkas M. Raidmets kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Seetõttu ei ole võimalik M. Raidmetsa puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. Talle on juba antud piisavalt võimalusi ja aega enda käitumise parandamiseks ja kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest järgimiseks, kuid tulutult. M. Raidmets tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
  31. Mis puudutab M. Raidmetsa tervisega seotud probleeme, siis ainuüksi neile tuginevalt ei ole võimalik jätta temale tingimisi määratud karistust täitmisele pööramata. Tema enda sõnul kasutas ta ratastooli abi käesoleva aasta märtsist kuni augusti-septembrini (vt tl 46). Arvestades ka M. Raidmetsa rikkumiste olemust ja seda, et politsei kinnitusel on M. Raidmetsaga olnud korduvaid kokkupuuteid, ei ole võimalik väita, et tegemist on isikuga, kellel on niivõrd tõsised terviseprobleemid, et ta ei suutnud sellest tingituna registreerimiskohustust täita.
  32. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  33. novembri
  34. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.