4-22-2452/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Menetlusalune isik Viru Maakohus

1. oktoober 2022 Jõhvi kohtumaja 4-22-2452 (2440,22,002115) Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses A L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.06.2022 otsusele väärteoasjas nr 2440,22,002115 A L, isikukood xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135, § 155, § 156, kohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi OTSUSTAS:
2. Jätta A L kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.06.2022 otsus väärteoasjas nr 2440,22,002115, millega A L’ile määrati karistuseks KarS § 151'1 lg 1 järgi rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot, muutmata.
3. Rahatrahv 140 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas või arvele EE777700771003813400 LHV Pank AS. Tasumisel märkida viitenumber 10220225050443 ja selgitus „A L 4-22-2452 rahatrahv“. Kohtuotsuse ärakirjad edastada A L´ile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu Kseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil (VtMS § 20 lg 4, § 155 lg 2). Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu Kseleis kättesaadav alates 27.10.2022 või 15 päeva jooksul kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. 1 ASJAOLUD Ida prefektuuri 21.06.2022 otsusega määrati A L’ile karistuseks KarS § 1511 lg 1 järgi rahatrahv 35 trahviühikut ehk 140 eurot (tl 23). Väärteoprotokolli teokirjelduse järgi 27.05.2022 kell 16.55, Ida-Virumaal, Jõhvis, Rakvere tn 29 olevas Maxima kaupluse parklas pargitud sõidukis xxx reg nr xxx (mille omanik on A L) salongis tahavaatepeegli küljes oli Georgi lint, mis oli sõidukist väljapoole avalikku ruumi nähtav. Tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboli (Georgi lint) avaliku eksponeerimisega neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Riigikogu võttis vastu 21.04.2022 avalduse „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ RTIII 26.04.2022 (tl 25). 12.07.2022 menetlusalune isik A.L esitas otsuse peale kaebuse, milles leidis, et otsus on ebaõige ja taotles selle tühistamist. Kaebuse põhjenduste järgi teo kirjeldus väärteoprotokollis ja otsuses ei vasta teo kvalifikatsioonile. Otsuses kirjeldatud teoasjaolud erinevad väärteoprotokollist. Georgi lint ei ole Venemaa Föderatsiooni Ukraina vastu suunatud agressiooniakti ja genotsiidi sümbol. See on olnud kasutusel juba üle 100 aastat ning viimase 15 aasta jooksul on Georgi lindi kasutatud kogu maailmas teise maailmasõja mälestuse sümboliks, austuse väljenduseks veteranidele, tänu inimestele, kes andsid oma elu teise maailmasõja ajal. Sel lindil ei ole pistmist agressiooniaktiga ja genotsiidiga. Ei ole toetanud ega õigustanud agressiooni ja genotsiidi. Ei ole Georgi lindi avalikult eksponeerinud. See oli autos, mitte avalikus kohas. Kaebusele on lisatud kaebaja tehtud fotod autost, mis on pargitud bussipeatuse tagaseina äärde, mis, kaebaja arvates, tõendavad, et ta ei ole Georgi lindi avalikult eksponeerinud. Lisaks leiab kaebaja, et tema arvates rikub KarS § 1511 lg 1 põhiseadust, kuna on ebaselge, ebamäärane ja annab politseile õiguse otsustada oma subjektiivse arvamuse alusel, mis on agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo ja sõjakuriteoga seotud sümbol ja mis mitte. Selline seadus muudaks Eestit politseiriigiks. Palub jätta KarS § 1511 lg 1 kohaldamata kui põhiseadusega vastuolus olev. Kaebaja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 3-8). Ka kohtuväline menetleja jäi nõusse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma kirjalikus arvamuses leidis kohtuväline menetleja, et nii otsuses kui väärteoprotokollis toodud teokirjeldus vastab KarS § 1511 lg 1 toodud kvalifikatsioonile ega erine omavahel. Samuti ei erine süüteokvalifikatsioon otsuses ega väärteoprotokollis. Ei ole nõus, et Georgi lindil puudub seos agressiooniaktiga ja genotsiidiga. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (tl 40-42). KOHTU SEISUKOHT Kuna pooled nõustusid kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus samuti peab seda võimalikuks, siis kohus lahendabki esitatud kaebuse VtMS § 120 alusel kirjalikus menetluses toimiku materjalide põhjal. Antud asjas ei vaielnud pooled faktiliste asjaolude üle ehk et, tõepoolest 27.05.2022 kell 16.55 menetlusaluse isiku A L’i auto xxx reg nr xxx oli pargitud Ida-Virumaal, Jõhvis, Rakvere tn 29 olevas Maxima kaupluse parklas ning selle sõiduki salongis tahavaatepeegli küljes oli oranžimusta värvides triibuline lint, nn Georgi lint. 2 Seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku enda, kui ka tunnistaja K ütlused. Nii osutas A.L oma ütlustes, et pargib oma sõidukit Xxx Xxx reg nr xxx Maxima kaupluse parklas, sest sealt võetakse teda tööle tööandja transpordi peale (tl 26). Tunnistaja H.K ütluste järgi välijuhi telefonile tuli info, et Maxima poe parklas seisab sõiduk, Xxx Xxx xxx, millel on salongi sees tagavaatepeegli külge riputatud Georgi lint. Tunnistaja, kes oli patrulliteenistuses, läks koos paarimehega kohale. Sõidukist tehti fotosid, selgitati välja sõiduki omanik (A.L), helistati tema telefoninumbril, kuid ta ei vastanud. Hiljem helistas A.L tagasi, temale selgitati põhjus ja isik lubas sõiduki juurde tagasi tulles tagasi helistada, mida ta ka tegi. Kohale jõudes oli Georgi lint endiselt sõiduki salongis tahavaatepeegli küljes (tl 29). Vaidlust ei olnud ka selle üle, et tegemist oli just nn Georgi lindiga, iseloomulikkes musta-oranži värvides, mitte aga mingi suvalise lindiga, on hästi näha 30.05.2022 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 32). Kaebaja vastuväited kohtuvälise menetleja otsusele taandusid peamiselt sellele, et ta ei ole Georgi linti eksponeerinud (I), samuti, et selle puhul, kaebaja arvates, tegemist ei ole agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboliga (II). Alljärgnevalt hindabki kohus, kas menetlusaluse isiku seisukohad on õiged või mitte. I. Menetlusalune isik vaidles vastu sellele, et auto salongis tahavaatepeegli küljes olnud Georgi lint oli väljaspool autot olijatele ehk avalikkusele nähtav, viidates, et lint oli autos ehk eraomandi piires, mitte avalikus kohas. Kaebusele on lisatud isetehtud fotod, mis kaebaja arvates tõestavad, et ta ei eksponeerinud avalikult Georgi linti. Esiteks, tuleb märkida, et sõiduki esiklaas on läbipaistev, mis tähendab, et salongi sisu, sh tahavaatepeegli külge kinnitatud esemed, on hästi näha väljaspool autot viibijale. Seda kinnitavad nii tunnistaja K ütlused, kui kohtuvälise menetleja poolt tehtud foto, aga ka A.Li enda ütlused ja tema poolt tehtud fotod. Tunnistaja K nägi oma silmadega, sündmuskohale saabudes, et auto salongi sees tahavaatepeegli külge on riputatud Georgi lint. See lint on näha ka sündmuskohal tehtud fotodelt (tl 31). Teiseks, tegemist oli avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõistes, mis on mõeldud määratlemata isikute ringile kasutamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud fototabelist on näha, et menetlusaluse isiku sõiduk oli pargitud Maxima kaupluse parklas. Fotodest on näha, et parklas on liikumas nii teisi autosid kui ka inimesi. Menetlusaluse isiku sõiduki esiosa oli suunatud bussipeatuse paviljoni poole. Läbi sõiduki läbipaistvat esiklaasi on näha, et tahavaatepeegli küljes ripub musta-oranži värvides lint (tl 31). Seega lint oli hästi näha parkla kasutajatele, aga ka bussipaviljonis viibijatele. Ka A.L’i enda poolt tehtud fotodelt on hästi näha auto salongi sisu, sh tahavaatepeegli külge kinnitatud musta-oranži värvides lint (tl 15-19). Need toimikus olevad fotode väljatrükid on mustvalged. Veel paremini on linti näha foto digitaalsest originaalist, mis on värviline ja veelgi parema pildikvaliteediga (originaalfailid on olemas e-toimikus ja kohtute infosüsteemis ning olid saadetud digitaalsel kujul kaebaja enda poolt). Nii, fotodel (failid nimega IMG-20220712-WA0007.jpg, IMG-20220712-WA0009.jpg) on näha bussipeatuse paviljon ja selle taha pargitud menetlusaluse isiku sõiduk, mille tahavaatepeegli külge on kinnitatud vastav lint. Seejuures sõiduki salongi sisu, sh linti, on hästi näha ka bussipeatuse suunas kõnniteel liikuvatele möödakäijatele (IMG-20220712-WA0008.jpg). Et mõne vaatenurga alt (nt fotod IMG20220712-WA0010.jpg, IMG-20220712-WA0011.jpg) lint on näha halvemini kui teise nurga alt, ei tähenda, et lint ei oleks üldse väljast nähtav, sest möödakäiad ei vaata kogu aeg selle nurga alt, vaid vaatenurk muutub ning teise nurga alt on lint selgesti näha. 3 Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kaebaja väitega, et tegemist oli vaid sõiduki kasutaja privaatsfääris asunud esemega, mis ei olnud nähtav ega saanud mõjutada väljaspool sõidukit olijaid. Linti oli näha nii auto sees, kui sellest väljaspool olevale määramata isikute ringile ehk avalikkusele. Samuti vaidles menetlusalune isik vastu sellele, et ta on Georgi linti avalikult eksponeerinud. Kohus ei nõustu ka selle väitega. Menetlusaluse isiku enda ütluste järgi riputas ta Georgi linti oma sõiduauto peeglile, sest tema (kaebaja) „…on Suure Isamaasõja veterani, kes osales võidus saksa fašismi üle, lapselaps ja riputas oma sõiduauto peeglile Georgi lindi, kuna peab oma pere, suguvõsa ja kogu rahva, kes osales võidus fašismi üle, traditsiooni mälestust kalliks… ei pea seda kuriteoks, sest kogu maailmas tähistatakse võitu fašismi üle…“ (tl 26). Esiteks, juba menetlusaluse isiku enda ütlused (et peab traditsiooni mälestust kalliks jne) osutavad selgelt, et selle lindi tahavaatepeegli kulge kinnitamine ei olnud juhuslik kokkusattumus, vaid tema sihipärane tegevus. Teiseks, kohtu arvates, ka lindi riputamise koha valik osutab sellele, et kaebaja ei soovinud lihtsalt mälestada (nö enda jaoks), vaid soovis näidata seda (et ta mälestab) ka teistele, s.t avalikkusele, sest just selliselt on lint nähtav ka teistele, väljaspool autot viibijatele (möödakäiatele, teistele liiklejatele jne). Vastupidisel juhul ei pidanud kaebaja riputama linti üles just nähtavale kohale, vaid võis seda teha nii, et lint oleks nähtav vaid temale, nt kinnitades selle juhtpaneelile (piisavalt kaugele läbipaistvast esiklaasist) vms. Ent see ei olnud menetlusaluse isiku eesmärk. Linti hästi nähtavale kohale üles riputamine näitab, et tema sooviks oligi näidata avalikkusele (parkla kasutajatele, möödakäijatele jne) oma seisukoht. Eeltoodu alusel, kohtu arvates, tegemist oli eseme (Georgi lindi) sihipärase eksponeerimisega, mis oli suunatud avalikkusele. II. Järgnevalt tuleb hinnata, kas Georgi lint vastab oma omadustelt KarS § 1511 lg-st 1 tulenevatele tunnustele ehk kas tegemist on agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboliga. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et Georgi lindi näol on tegemist ülemaailmselt tunnustatud sümboliga, millega tähistatakse võitu teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle. Üldiselt kättesaadavad allikad kinnitavad, et seda sümbolit on kasutanud vaid Tsaari-Venemaa, siis Nõukogude Liit ja pärast selle lagunemist Vene Föderatsioon. Kaebaja ise märgib, et Georgi linti võeti kasutusele rohkem kui sada aastat tagasi ehk tunduvalt enne teise maailmasõja puhkemist, mis näitab, et tegemist ei ole just Natsi-Saksamaa vallutamise sümboliga. Avalikkest allikatest on näha, et „Keisrinna Katariina II asutas
4. aastal Püha Georgi Suurkannataja ja Võitja ordeni. Bolševikud kaotasid
5. aastal Georgi nime kandvad autasud, kuid II maailmasõja ajal võeti selle värvid taas kasutusele.
6. aastal asutatud Kuulsuse Ordeni lint sarnanes Georgi ordeni ja risti lindiga. Samuti oli Georgi värvides
7. aastal asutatud medali Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945 lint.“ (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Georgi_lint). Edasi on näha, et uuesti võeti Georgi lint aktiivsele kasutusele juba 2000-ndates ja seda just poliitilistel eesmärkidel. „Georgi orden taastati
8. aastal. Georgi linti hakati uuesti populariseerima Venemaal
9. aasta võidupäeva eel ja Ukraina oranži revolutsiooni järel tuli püha Georgi sümboolika ja ordeni värvides lint taas kasutusse, seda hakati seostama Vene patriotismiga ning vastuseisuga Ukraina oranžile revolutsioonile.„ (sama allikas). 4 Juba tunduvalt enne 2022.a oli selge, et tegemist on just Vene Föderatsiooni poliitilise võimu poolt loodud ja toetatud propagandariistaga. Nii semiootik Mihhail Lotman kirjutas juba 2015.a, et „Vladimir Putin vajas Vene rahva koondamiseks sümbolit, mis poleks ei rahvuslik ega ideoloogiline, vaid suurriiklik… Algul hakkasid neid linte jagama putinimeelsed noored (kes said neid tsentraliseeritud korras), hiljem on neid jaganud lausa riiklikud struktuurid, väljaspool Venemaad koguni saatkonnad… Tegemist on väga eduka projektiga ning paljud inimesed, kes veel paarkümmend aastat tagasi ei teadnud Georgi lindist midagi, leiavad selles tõepoolest parima väljenduse oma identiteedile.“ (http://www.lotman.ee/blogi/sumbolite-tohusus) Seega Georgi lint ei olnud algselt seotud ei teise maailmasõjaga ega võiduga Saksa natsismi üle. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et Georgi linti on viimase 15 aasta jooksul kasutatud kogu maailmas teise maailmasõja mälestuse sümboliks, „…austuse väljenduseks veteranidele, avaldamaks tänu inimestele, kes andsid oma elu teise maailmasõja ajal“. Üldiselt teada on ning vabalt kättesaadavad allikad (uudiste portaalid, Internet) näitavad, et Georgi linti on kasutanud vaid Nõukogude Liidu poolel võidelnud sõdurite järelkäijad, seda nii Venemaa sees, kui teistes riikides, kus nad parasjagu viibivad, sh alaliselt või ajutiselt elavad. S.t teiste riikide (välja arvatud mõnede NSVL koosseisu kuulunud vabariikide, nt Valgevene) ametivõimud pole kunagi kasutanud Georgi linti. Seega ka see kaebaja väide ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega ka selles, et kui enne 24.02.2022 kasutati Georgi linti vaid Vene Föderatsiooni poliitilise mõju suurendamise eesmärgil, siis pärast seda Georgi lindist on saanud juba Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu alustatud sõjalise agressiooni toetamissümbol. Nii uudistest, kui muudest üldiselt kättesaadavatest allikatest on näha, et koos „Z“ tähega Georgi lint (vahest ka neid sümboleid kombineerides, vt nt https://www.theguardian.com/world/2022/apr/17/ges-2-moscow-empty-gallery-fleeing-artistrussia-cultural-uncoupling-from-west ; https://www.manchestereveningnews.co.uk/news/worldnews/russian-z-symbol-what-means-23325747 ) on saanud selle konkreetse sõjalise agressiooni sümbol. On raske hinnata, mis etapil see on juhtunud ehk millal Georgi lindist oli saanud mitte pelgalt propagandistlik Vene patriotismi sümbol (mis agressioonist eraldivaadatuna ei ole keelatud, nagu ka ükskõik milline muu teise riigi suhtes patriotismi väljendav sümbol, nt USA lipp, UK lipp – nn Union Jack, EU sümboolika jne), vaid see on juba muutunud ja seda on hakatud sihipäraselt kasutama Venemaa poolt Ukraina vastu 24.02.2022 alustatud sõja üheks sümboliks. Samas tunnistust selle kohta (et pärast 24.02.2022 Vene Föderatsioon on hakanud kasutama Georgi linti just Ukraina vastu alustatud sõjalise agressiooni toetamissümbolina) on selgelt näha nt igapäevauudistest ning neid oli piisavalt juba enne 27.05.2022, mil Georgi lint oli avastatud menetlusaluse isiku sõidukis nähtavale kohale üles riputatuna. Nt Moskvas Tabakovi teatri hoonele Georgi lindi värvides Z täht on ilmunud juba 2022.a märtsikuus (https://www.nytimes.com/2022/04/01/world/europe/russia-putin-support-ukraine.html) ning seda, nagu ka teisi taolisi juhtumeid oli rohkelt, praktiliselt igapäevaselt kajastatud sotsiaalmeedias, uudistes, nii eestikui venekeelsetes väljaannetes (vt nt https://meduza.io/feature/2022/05/06/kazhdyy-sotyy-zhitel-buryatskoy-selendumy-seychasvoyuet-v-ukraine-za-mesyats-v-sele-proshli-pohorony-pogibshego-kontraktnika-detskiykonkurs-voennoy-pesni-i-avtoprobeg-v-podderzhku-spetsoperatsii ). Seega, kui enne 24.02.2022 Georgi lindi kasutamine on tekitanud ühiskonnas rohkelt küsimusi (kuivõrd kohane on teise potentsiaalselt vaenuliku riigi poliitilise tegevuse toetamine Eesti riigis elavate inimeste poolt), aga siiski ei olnud keelatud, siis pärast seda selle sümboli sisu on täitunud hoopis teise tähendusega, mis on praktiliselt asendanud ja välistanud selle senise rolli. Seda ei 5 seostata enam (sh ka VF võimude poolt) teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa vastu võidelnud sõdurite mälestamisega, vaid just konkreetselt ja praegu toimuva Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooniga Ukraina vastu (mida Vene võimud keelavad kriminaalkaristuse ähvarduse all sõjaks nimetamast ja sanktsioneeritud on vaid termini „eriline sõjaline operatsioon“ kasutamine). Selles mõttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja arvamusega, et „Georgi lindi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on sellest saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustav sümbol, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohane. Sellest on saanud sõjapropaganda sümbol, millega õigustatakse Venemaa Föderatsiooni poolt algatatud sõda Ukrainas. Kremli režiimi sõjapropaganda sümbolite (Georgi lint) kasutamine väljendab selle kasutaja poolset toetust Kremli režiimi tegudele, seega teiste riikide suveräänsuse ründamisele, sõjategevusele, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu pommitamisele ning selle režiimi eestvedamisel Ukrainas toimuvale vägivallale – vägistamistele, kaitsetute inimeste tapmisele, rüüstamistele ja varastamisele. Seega Georgi lindi avalik eksponeerimine on tänases päevas käsitletav Vene Föderatsiooni poolt toimepandava agressiooniakti toetamise ja õigustamisena. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele.“ Kuna tegemist on just Vene riigivõimu poolt loodud, kasutatud ja toetatud sümboliga, siis, kohtu arvates, ei saa kaebaja väita, et tema jaoks tähendab see sümbol (Georgi lint) midagi muud, nt ainult teise maailmasõjaga seonduva ning praegust sõjalist agressiooni VF võimude poolt see ei puuduta. Kuna selle sümboli sisu täidab just Vene riigi võim (mitte eraisikud või isikute grupp), siis pärast 24.02.2022 iga üksikisik (olenemata sellest, mis riigis ta asub) saigi asetatud valiku ette, kas jätkata selle sümboli kasutamist (juba selle uues tähenduses – Ukrainavastase agressiooni sümbolina), võttes selliselt omaks ka sellele sümbolile Vene poliitilise võimu poolt omistatud uut sisu (Ukraina vastu suunatud sõjalise agressiooni toetamist) või loobuda Georgi lindi kasutamisest, tunnistades, et senist sisu Georgi lindil enam ei ole ning jätkates selle sümboli kasutamist näitab ta selget toetust Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu. Menetlusalune isik märgib küll oma kaebuses, et ei toeta ega õigusta agressiooni ega genotsiidi. Samas need sõnad on vastuolus tema poolt toime pandud teo sisuga. Ei ole võimalik kasutada agressiooni sümbolit, väites seejuures, et kasutaja jaoks tähendab see hoopis miskit muud. Sellises olukorras sümboli tähenduse üle peab otsustama mitte subjektiivselt (ehk mida isik ise arvab/väidab selle sümboli tähenduse kohta), vaid millisena see sümbol on tajutav objektiivselt ehk mõistliku kõrvaltvaataja poolt. Praeguses olukorras, kus sõjalise agressiooni ühe sümbolina on korduvalt ja laialt kasutatud ka Georgi linti ning Vene Föderatsiooni kõrgemad poliitikud ja riigi juhid räägivad avalikult sellest, et oma plaanide realiseerimiseks on nad valmis võtta kasutusele kõiki vahendeid kuni tuumarelvani välja, kohtu arvates, ei saa ka Eestis viibiv menetlusalune isik väita, et need seisukohad teda ei puuduta ja tema mõtleb selle sümboli all hoopis midagi muud. Selliselt, kohtu arvates, pärast 24.02.2022 Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu alustatud sõjalise agressiooni ja sissetungi seni teise tähenduse omanud sümbolite, sh Georgi lindi, tahtlik avalik eksponeerimine näitab selle kasutaja toetust Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile Ukraina vastu. 6 Riigikogu 21.04.2022 avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ (RT III 26.04.2022) ühemõtteliselt mõistab hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevuse Ukraina vastases sõjalises agressioonis ning 29.04.2022 jõustunud seadusemuudatus, millega kehtestati uue väärteokoosseisuna KarS § 1511 oligi suunatud sellele, et ennetada agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel kasutatud sümboli avalikku eksponeerimist eesmärgiga neid tegusid toetada või õigustada või teist isikut hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida. Seaduseelnõu seletuskirjast nähtub, et „seaduse eesmärgiks on tagada, et Eesti territooriumilt või Eestiga tihedalt seotud isikute poolt ei toetataks agressiooniakti. Seeläbi on eesmärgiks toetada rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut. Samuti on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks vaenutegevuseks võivad olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed sümbolite kasutamised… Venemaa Föderatsioon on agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks kasutanud erinevaid sümboleid… mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt… Seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest… Ei pea sümbolit olema kasutatud vahetult relvastatud jõu kasutamisel. Sümboli avalik eksponeerimine tähendab, et see on nähtavaks tehtud avalikult, kuid mitte tingimata avalikus ruumis. Sümboli eksponeerimine on avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele...“ (seletuskirja lk 2, 9-11, seletuskirja tekst on kättesaadav Internetis Riigikogu kodulehel aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1 ). Kohtu arvates, olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist (ning nii tema ütlustest kui kaebuse põhjendust tuleneb, et oli küll teadlik, kuid ei tunnista selle seotust oma teoga) ehk ta pidi aru saama, et Georgi lindi avaliku kasutamisega, s.t eksponeerimisega näitab ta oma toetust Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile. Seega teadis ta, et paneb toime süüteokoosseisu tunnustele vastava teo ja möönis seda, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Ebaloogiline oleks väita (ja kaebaja ei väidagi), et Georgi lindi eksponeerimisega soovis ta hoopis mõista Venemaa sõjalist agressiooni hukka. Teo kontekst (et menetlusalune isik tahtlikult riputas Georgi lindi üles oma auto salongi kõige nähtavamale kohale, kus seda on näha määramata hulga isikutele, kes sattuvad sõidukile piisavalt lähedale) nähtub, et kaebaja on vähemalt möönnud, et määramata hulk kõrvalisi isikuid – möödakäijad, parkla kasutajad, teised liiklejad jne, näevad seda linti ehk sõjalise agressiooni toetavat sümbolit. Seetõttu, kohtu arvates, tegemist ongi menetlusaluse isiku poolt Ukraina vastu suunatud Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni tahtliku toetamisega, mis vastab KarS § 1511 lg 1 väärteokoosseisu tunnustele. Kohus ei tuvasta õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt valitud sanktsiooni liik – rahatrahv ja määr – 35 trahviühikut ehk 140 eurot vastavad, kohtu arvates, menetlusaluse isiku süü raskusele. Varem pole A.L selliseid (või muid õigusvastaseid) tegusid toime pannud, seetõttu kergem karistuse liik (lisaks rahatrahvile näeb sanktsioon karistuse liigina ette ka aresti) ja määr, mis jääb lähedaseks 10%-le maksimummäärast, vastavad A.L’i süü raskusele ja eripreventiivsetele eesmärkidele. A.L on varem karistamata. Ta ei tunnistanud oma süüd väärteo toimepanemises, õigustades oma käitumist. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole. Arvestades, et antud juhul toetust on avaldatud Eesti naaberriigi – Vene Föderatsiooni poolt tulenevale sõjalisele agressioonile ning olukorra eskaleerumisel võib tekkida reaalne julgeoleku oht Eesti Vabariigile, siis, kohtu arvates, tegemist on olukorraga, kus avalik menetlushuvi on kindlasti olemas ja tehtava kohtuotsusega tuleb saata avalikkusele selge sõnum, et sellised sõjalist agressiooni toetavad 7 õigusrikkumised ei ole tolereeritavad ja on vastavalt seadusele karistatavad. Samuti ei saa rääkida, et A.L’i süü oleks väike, sest süüd ta ei tunnista ja õigustab oma tegu. Seetõttu menetluse lõpetamine VtMS § 30 alusel ei tule antud juhul kõne alla. Puutuvalt kaebaja arvamusse, et rakendatud seadusesäte on põhiseadusega vastuolus, märgib kohus, et ei näe tunnuseid, et KarS § 1511 lg 1 oleks vastuolus põhiseadusega. Sõna, arvamuse, eneseväljendamise ja südametunnistuse vabadused ei ole piiramatud, vaid neid tohib piirata kooskõlas põhiseadusega, kui need piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 41 näeb ette, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. PS § 45 järgi igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi, aga seda õigust võib piirata avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Antud juhul menetlusaluse isiku õigustele vastandub riigi ja avalikkuse huvi tagada, et Eesti territooriumilt ja/või Eestiga tihedalt seotud isikute (kodanike, elanike) poolt ei toetataks teise riigi sõjalise agressiooni akti. Selle eesmärgiks on toetada rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut ning et Eesti õiguskord ja Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest, milleks võivad olla nii üleskutsed vägivallale, aga ka provokatiivsed sümbolite kasutamised (vt osundatud seaduseelnõu seletuskirja). Eeltoodu alusel ei näe kohus põhjust kahelda KarS § 1511 lg 1 põhiseaduspärasuses ega alust selle säte kohaldamata jätmiseks. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Kohus jätab A.L’i kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Rahatrahv 140 eurot tuleb A.L’il tasuda ühe kuu jooksul antud kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 8