← Eesti

2-22-14119/7

Obsah (5)§ 14§ 45§ 15§ 17§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14119 Kohtuasi X maksejõue

) sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel.

§ 14

lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

-s või TsMS-s sätestatud alused, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv. Kohus keeldus maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esiteks seetõttu, et puudub võimalus täita PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärki, s.o rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvelt. Pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Lisaks ei ole tõenäoline, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku 25 467,62 eurot. Võlgniku varaks on osalus äriühingus, mille hinnanguliseks väärtuseks on võlgnik märkinud 0 eurot, ning vabanemisfondi raha 373,39 eurot. Võlgnik kannab karistust Tallinna vanglas. Karistuse tähtaeg on 23. november 2028. Võlgnikul puudub kindel sissetulek. Seega on avaldus pankroti väljakuulutamiseks perspektiivitu. Kuna võlgnik on ise selgelt väljendanud, et tal puudub vara, mille arvelt saaks mh katta pankrotimenetluse kulusid, on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmise olukorraga. Teiseks, kuna tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga, siis puuduks

§ 45lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv.

Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses nõude rahuldamise „arvestatavaks ulatuseks“ PankrS § 175 lg 11 mõttes näiteks 60% nõuetest. Samuti on leitud, et väiksem nõude rahuldamise ulatus kui 30–40% ei ole PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatav. Kuivõrd vangistuses viibides ei oleks võlgnikul võimalik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada, siis ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Kolmandaks esineb

§ 45lg 3 p-s 4 toodud asjaolu jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. Seega tuleb tema käitumist, mis viis kinnipidamiseni, käsitada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena. 2

(6)2-22-14119 Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal. Olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole menetluse algatamine õigustatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning algatada avaldaja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja oli avalduses oma vara märkimisel ebatäpne osas, mis puudutab ettevõtte väärtust. Hiljem on selgunud, et selline ettevõte võib maksta ca 300–500 eurot. Seega on avaldaja vara väärtus sellises suurusjärgus. Lisaks on avaldajal toetavad lähedased, kelle makstav igakuine toetussumma võib kasvada. Seega on avaldajal vara, millega kasvõi osaliselt nõudeid rahuldada. Lisaks ei olnud avalduse esitamise eesmärgiks kohustuste täitmisest kõrvale hiilida või jätta asi raugema. Avaldaja on pöördunud korduvalt vanglaametniku poole sooviga saada tööd. Seni pole avaldaja palvet rahuldatud, sest avaldaja läbib erinevaid programme. Programmide läbimine on kasulik, sest võimaldab avaldajal oodatust varem pöörduda avavanglasse. Avaldaja jõuab ka kinnises osakonnas töötada ja veidi raha teenida, et oma kohustusi täita. Avavanglasse paigutamisel, mis toimub tõenäoliselt
  2. a kevadel, saab avaldaja asuda tasuvale tööle palgaga ca 1000 eurot kuus, millega avaldaja saaks eelduslikult kõik võlgnevused tasutud. Kohus tõlgendas meelevaldselt avaldaja sattumist kinnipidamisasutusse võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena tahtliku või raske hooletuse tõttu. See ei vasta tõele. Nõuded tekkisid, sest avaldaja sattus vanglasse ja ei saanud enam oma kohustuste täitmise eest hoolitseda.
  3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa algatada avaldaja maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses.
  5. Praeguses asjas esitas avaldaja enda kui füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.
  6. Maakohus on õigesti selgitanud, et alates
  7. juulist 2022 sätestab füüsilise isiku maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korra

. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste 3

(6)2-22-14119 muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja (lk 26) kohaselt peaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne.

§-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega. 8. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 14lg 1 p 1 kaudu kohalduva Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.
  8. Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Maakohus leidis, et välistatud oleks pankrotimenetluse eesmärgi saavutamine, s.o võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Lisaks leidis maakohus, et pankrotiavalduse menetlusse võtmise korral oleks tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid. Ringkonnakohus leiab, et need maakohtu järeldused on ennatlikud. Üheks lähtekohaks

-i vastuvõtmisel oli lihtsustada maksejõuetusavalduse esitamist võlgniku jaoks. See, millised andmed võlgnik maksejõuetusavalduses avaldab, annab kohtule esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse

reeglite kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (

§ 15

). Usaldusisik mh koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga (

§ 17lg 1 p-d 1 ja 2).

Seega aitab usaldusisik koostöös võlgnikuga selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Usaldusisiku koostatud võlgniku vara- ja võlanimekirjas antakse eelduslikult täpsem ja usaldusväärsem info võlgniku majanduslikust seisundist kui see teave, mille võlgnik esitab kohtule avalduse esitamisel. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist reguleerivate normidega ei ole kooskõlas see, kui maakohus teeb võlgniku majanduslikul seisundil põhinevad otsused üksnes avalduses märgitud teabe põhjal. Praegusel juhul vajab täpsemat väljaselgitamist ka nt avaldajale kuuluva äriühingu väärtus – kui avalduses märkis avaldaja selleks 0 eurot, siis määruskaebuse kohaselt võib selline ettevõte olla väärt ca 300–500 eurot. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku. 11. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et

-i kohaselt esitab usaldusisik koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule ka hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise 4

(6)2-22-14119 väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada (

§ 17lg 2).

Seejärel arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik (

§ 18lg 1).

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, on kohtul järgmised võimalused: kuulutada välja võlgniku pankrot vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule; algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt

§-s 19 sätestatule; jätta avaldus rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (

§ 18lg 2 p-d 1–5).

Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu. 12. Maakohus viitas maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ka sellele, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv. 12.1.

§ 45

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kolleegiumi hinnangul ei saa praegusel juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 45lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks Pankr

S § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. 12.

  1. Ainuüksi maksejõuetusavalduses esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgnik ei oleks võimeline täitma oma kohustusi võimaliku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud. Samas ei ole need siiski olematud. Võlgnikul on ka vanglas viibides võimalik teha tööd ja saada selle eest tasu. Praeguses asjas on avaldaja avaldanud valmidust ja võimekust vanglas viibides töötada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks menetluses täpsustada, kas, millal, mis tingimustel ja millise sissetulekuga oleks avaldajal võimalik vanglas töötada. Samuti tuleks hinnata, kui tõenäoline on see, et avaldajal avaneb
  2. a kevadel või suvel võimalus ümberpaigutamiseks avavanglasse, mis võimaldaks tal saada tasuvama töökoha ja seega suurendaks võimalusi tasuda võlausaldajatele võlgnevusi. 12.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuna võlgnik sattus kinnipidamisasutusse, tuleb tema käitumist käsitada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena, mis

§ 45lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Kinnipidamisasutusse sattumine iseenesest ei ole käsitatav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena

§ 45lg 3 p 4 tähenduses.

Maakohus ei ole seda järeldust konkreetse juhtumi asjaoludele viidates põhjendanud. Võlgniku vangistuses viibimine ei välista tema kohustustest vabastamist. 12.4. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal. Praegusel juhul ei ole aga olemasoleva teabe põhjal võimalik väita, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine saaks toimuda vaid sel eesmärgil.

§-st 44 nähtuvalt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

-is sätestatud korras (vrd Riigikohtu

  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9). Hindamaks, kas kohustustest 5

(6)2-22-14119 vabastamise menetlus võiks täita sellele menetlusele seatud eesmärke, tuleks esmalt välja selgitada võlgniku kohustuste struktuur (vt Riigikohtu
  1. septembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest vabastamise menetluse ajal täita, sh karistuse kandmise ajal. 12.
  3. Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik.
  4. Eeltoodud põhjustel on maakohus põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldusel puudub õiguslik perspektiiv. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
  5. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
  6. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 14

lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab. 16. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on avaldajal õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.