1-16-588/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-588 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav D.M (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav D.M kaitsja Arri Toomingu apellatsioon Viru Maakohtu
3. märtsi 2016 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega lühimenetluses tunnistati D.M süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati D.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta 4 kuu võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuse aeg alates 21.02.2015 kuni 23.02.2015, s.o 3 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Apellatsioon
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus ja vabastada D.M tingimisi vangistusest KarS § 74 alusel käitumiskontrollile allutamisega. Apellant on seisukohal, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, st maakohus ei kohaldanud süüdlase suhtes karistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel kontrollnõuete järgimise kohustuse kohaldamisega. Maakohus ei võtnud karistuse mõistmisel arvesse süüdlase isikut. D.M on tema väite kohaselt osaliselt töövõimetu 70 %-se töövõime kaotusega. Samuti ei võtnud maakohus karistuse mõistmisel arvesse teo toimepanemise asjaolusid – süüdistatav ja kannatanu on olnud 13 aastat elukaaslased ning nende kooselu jätkub ka pärast D.M-ile süüks pandava teo toimepanemist. Maakohtu põhjendus karistusest tingimisi mitte vabastamise osas sisuliselt puudub. Kaitsja hinnangul on see kohtu põhjendus ebapiisav. Kaitsja on seisukohal, et D.M isik koostoimes kuriteo toimepanemise asjaolude ja D.M tegevusega kannatanule abi osutamisel, kiirabi kutsumisega, muudab vanemaealisele töövõimetule naissoost isikule mõistetud reaalse vangistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kaitsja on seisukohal, et arvesse võttes süüdlase isikut ja teo toimepanemise erandlikke asjaolusid, on antud kriminaalasjas D.M tingimuslik karistusest vabastamine põhjendatud ja täidab karistuse eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et D.M kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks.
8. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud, miks käesoleval hetkel tuleb mõista süüdistatavale just karistus reaalse vangistusena. Kaitsja poolt apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtuga mittenõustumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Süüdistatavale varasemalt mõistetud kergemaliigilised karistused ei ole ilmselgelt mõju avaldanud, sest süüdistatava äärmuslik vägivaldsus (seda kahtlemata kaasinimesele noahoopide rindkerre löömine on) on avaldunud järjekordselt, mistõttu ei ole tingimusliku karistuse kohaldamine käesoleval ajal aktuaalne. Lisaks on märkimisväärne, et süüdistatav on sama kvalifikatsiooniga teo toime pannud teist korda sama kannatanu suhtes, mistõttu on maakohus välistanud õigustatult ka tingimisi mõistetava karistuse. Selline järjepidev raske tervisekahjustuse tekitamisega seotud vägivaldne käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning varasemalt mõistetud karistus ei ole süüdistatavale ilmselgelt mõju avaldanud, mistõttu tuleb nõustuda maakohtuga reaalse karistuse ärakandmise vajalikkuses. Apellatsiooni viited süüdistatava vanusele ja tervisele ei oma käesoleval juhul kaalu. Süüdistatava kaitsja apellatsioon jääb edutuks.
9. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav D.M kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau