lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Olga Dorogan Süüdistatav S.H, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxx, ei tööta, emakeel – vene keel. Varem kriminaalkorras karistatud: - 02.02.2009 Ida-Viru Maakohtu otsusega
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 23.02.2015, oli kinni peetud 21.02.2015-23.02.2015 s.o 3 päeva. Kaitsja Määratud kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Istungi toimumise aeg 17.03.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus o t s u s t a s: S.H süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada S.H’le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta ja 4 kuu võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuse aeg alates 21.02.2015 kuni 23.02.2015, s.o. 3 (kolm) päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates S.H karistuse kandmisele ilmumise päevast. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdismõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada antud kohtuotsuse jõustumisel ja S.H vangistuse kandmisele asumisel. Asitõendid: nuga, lahtilõigatud T-särk (on hoiul Ida prefektuuris – Rahu 38, Jõhvi) ja CD-plaat salvestisega (lisatud kriminaalasja juurde) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada advokaadi Arri Tooming taotlus ja määrata tema poolt S.H´le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 194,40 eurot (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti), sh tasu 120 eurot, sõidukulud 42 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 24 + 8,40 eurot. Välja mõista S.H´lt riigituludesse menetluskulud: 1075 eurot sundraha, 72 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 194,40 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses, 61 eurot ekspertiisitasu. Menetluskulud summas 1402,40 eurot (üks tuhat nelisada kaks eurot ja 40 senti) tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019933 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18.03.2016 ehk hiljemalt 24.03.2016. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 7.04.2016. Süüdistus S.H süüdistatakse selles, et tema tema 21.02.2015 kella 15:15 paiku korteris, aadressil xxx alev, olles alkoholijoobeseisundis konflikti käigus lõi kahel korral noaga oma elukaaslast xx Xxx vasaku külje piirkonda, millega tekitas kannatanu Xxx Xxxile kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakul pool rindkere tagapinnal põrna ja 3 peensoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis verikõhukoobas ja äge kõhukelmepõletik. Kõhuõõnde tunginud haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Seega pani S.H toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, so
Menetlusosaliste seisukohad Prokurör taotles S.H süüdimõistmist ja tema karistamist
lg l p 1 järgi 6 aasta vangistusega, vähendada karistust kolmandiku võrra 4 aastani, arvata karistusaja hulka 3 päeva kinnipidamist ning mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Vabastada karistusest tingimisi kontrollnõuete järgimise kohustusega, samuti kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Katseaja pikkus 3 aastat. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tegu on toime pandud S.H poolt. Kvalifikatsioon on õige. Pole tõendatud, kas S.H lõi 1 või 2 korda, kahest lööki oli tuvastatud ekspertiisiaktiga, kuid kvalifikatsiooni see ei muuda. S.H puudus tagajärje suhtes tahtlus, nii tema kui ka kannatanu olid raskes alkoholijoobes, mille tõttu ei suudetud adekvaatselt tajuda toimunut. Tegu on elukaaslastega, kes elanud koos üle 13 aasta. S.H helistas ise häirekeskusesse. Palub määrata kergem karistus – 4 aastat vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust, kohaldada
Süüdistatav S.H tunnistas oma süüd täielikult ning jäi oma eeluurimisel antud ütluste juurde. KOHTU SEISUKOHT Tuvastatud asjaolud Kohus leiab, et S.H ´le süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ning loeb tuvastatuks, et 21.02.2015 kella 15.15 paiku korteris aadressil xxx, olles alkoholijoobe seisundis, konflikti käigus lõi süüdistatav kahel korral noaga oma elukaaslast Xxx Xxx vasaku külje piirkonda, millega tekitas kannatanu Xxx Xxxile kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakul pool rindkere tagapinnal põrna ja peensoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis verikõhukoobas ja äge kõhukelmepõletik. Kõhuõõnde tunginud haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu Xxx Xxxi ülekuulamise protokollist (koos fototabeliga) tulenevalt elab ta S.H-ga 13 aastat. Elavad pidevalt S.H korteris aadressil xxx, kuid kui nad tülitsevad siis läheb ta enda korterisse xxx. Veebruaris (täpset kuupäeva ei mäleta) olid nad Antonina korteris ja tarvitasid alkoholi. Ta oli väga purjus ja ei mäleta hästi juhtunut. Nad olid kahekesi köögis, tekkis sõnaline konflikt. Võib-olla ta solvas Antoninat, kes seisis tema selja taga ning tundis, et vasakust küljest jookseb verd. Nuga ta Antonina käes ei näinud. Ta läks enda koju. Ta tahtis minna magama, kuid tuli Antonina, vaatas tema haavu ja kutsus kohale kiirabi ja politsei. Teda viidi haiglasse, kus oli 10 päeva. Pärast seda läks Antonina juurde tagasi, kooselu jätkub ja kõik on korras. (tl 1-8, 9-11). Lähisuhte vägivalla infoleht (tl 12) tõendab, et 21.02.2015 kell 15.19 saadi väljakutse aadressile xxx, kuna Xxx Xxx lõi elukaaslane S.H noaga vasaku külje neeru 4 piirkonda, kunatarvitati alkoholi ja mees oli agressiivne ja hakkas Antoninal käsi väänama. Antonina kutsus kiirabi. Sündmuskohal oli leitud nuga. xxx vallavalitsuse vastuse (tl 13-14) kohaselt elab Xxx Xxx aadressil xxx, kuid viibib tihti S.H elukohas xxx. 12.03.2015 viidi nendega läbi vestlus ja S.H ütles, et on Xxx Xxxile mitu korda öelnud, et ta ei tuleks tema juurde, kuid tuleb ikkagi. Xxx Xxx ei soovinud esitada avaldust juhtunu kohta. Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 15-16) on vaadeldud XL suuruses helekollast T-särki, mis oli lahti lõigatud arstide poolt. Selja osa peal vasakul pool verekahtlane määrdumine. T-särgi selja osal vasakul pool alläärest 28 cm gaugusel ning vasakust äärest 5,5 cm kaugusel on vertikaalne sisselõige pikkusega 1,5 cm. Sisselõikest allapoole paremale ca 6 cm kaugusel on teine horisontaalne sisselõige pikkuga 0,6 cm. Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 17-25) on vaadeldud sündmuskohalt leitud nuga, mille tera pikkuseks on 12,5 cm, käepide 9,5 cm. Käepide on pruuni vävi ja puust, teral on mõlemal pool pruuni värvi jäljed. Samuti vaadeldi
p 1 järgi ning karistust 3 aasta 11 kuu 27 päeva tingimisi vangistusegs
Kohtuotsusest nähtub, et ka eelmisel korral oli kuritegu toime pandud Xxx Xxxi suhtes. Süüdistatava ütlused on vastavuses teiste asjas kogutud tõenditega, sh kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistaja xxx. Xxxi ütlustega. Nii kannatanu kui tunnistaja kinnitavad, et 21.02.2015 tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel konflikt, mille tagajärjel oli kannatanule tekitatud noahaav. Samuti tuleb süüdistatava ütluste hindamisel arvestada, et ta oli alkoholijoobes, mida kinnitavad kannatanu Xxx Xxxi ja tunnistaja xxx. Xxxi ütlused ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 40). Kohus tugineb antud otsuse tegemisel kannatanu Xxx Xxxi, süüdistatava S.H ning tunnistaja Xxx Xxxi ütlustele, aga samuti dokumentaalsetele tõenditele, mis kinnitavad kannatanul kehavigastuste olemasolu ja iseloomu. Tõendite usaldusväärsus Kohus ei tuvasta antud asjas ebausaldusväärseid tõendiallikaid, kõik tõendid on omavahel vastavuses. Kaitsepool on seadnud kahtluse alla selle, kas S.H lõi kannatanut üks või kaks korda. Süüdistatav väitis eeluurimisel, et lõi kannatanut noaga üks kord. Kannatanu ise lööki ei tundnud ja nuga ei näinud, tundis vaid vere voolamist. Haiglas oli aga Xxx Xxxil tuvastatud 2 lõikehaava. Samuti on 2 haava olemasolu kinnitatud isiku ekspertiisiaktiga ja asitõendi vaatlusprotokolliga, millest on näha, et T-särgil on 2 sisselõiget. Seega on dokumentaalsete tõenditega tuvastatud, et Xxx Xxxile oli 21.02.2015 tekitatud 2 lõikehaava. 6 Süüdistatav ja kannatanu ei pruugi täpseid asjaolusid mäletada tulenevalt nende joobeseisundist ja konfliktisituatsioonist tekkinud ärevuse tõttu. Kohus leiab, et kehavigastused kannatanul olid fikseeritud ning ükski tõend ei viita sellele, et need oleks temale tekitanud keegi kolmas isik, s.t mitte süüdistatav. Tunnistaja xx. Xxx ütluste järgi saabus ta kohale politseipatrulli koosseisus 21.02.2015 kell 15.19 saadus väljakutsele. Võttes arvesse, et kannatanu läks kohe peale juhtunut oma koju ja süüdustatava sõnade kohaselt läks ta kannatanule järele umbes 20 minuti pärast, ei ole eluliselt usutav, et kannatanul võis tekkida konflikt kellegi kolmanda isikuga, kes tekitas kannatanule veel ühe torkehaava. Samuti pole kannatanu ütlustest näha, et ta oleks kedagi koduteel kohanud. Kuriteo kvalifikatsioon Kohus nõustub süüdistuses esitatud S.H teo kvalifikatsiooniga
Ka kaitsja ja süüdistatav ei vaielnud kvalifikatsioonile vastu. KARISTUS Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja kannatanule abi kutsumine pärast süüteo toimepanemist S.H pani toime tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule. Karistusregistri väljavõtte ja Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsuse kohaselt on S.H varem karistatud kriminaalkorras
kusjuures tuleb märkida seda, et ka eelmine kuritegu oli toime pandud kannatanu Xxx Xxxi suhtes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S.H süü vastab keskmisele määrale. Kohus ei nõustu prokuröri karistusettepanekuga karistuse määra ja tingimisi vabastamise osas ning leiab, et kuna varem on süüdistatav toime pannud samalaadse kuriteo sama kannatanu suhtes, ei saa antud juhul kohaldada karistusest tingimisi vabastamist ning süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades süü keskmise määraga ning kergendavate asjaolude olemasoluga ning raskendavate asjaolude puudumisega, tuleb S.H-le mõista karistus selle sanktsiooni alammääras.
Prokurör küsis S.H-le karistuseks 6-aastase vangistuse, mis tuleb vähendada kolmandiku võrra 4 aastani, kuna asja arutamine toimub lühimenetluse korras. Kohtu arvates ei vasta see karistuse määr S.H süü raskusele ning teda tuleb karistada 4-aastase vangistusega, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra 2 aasta ja 8 kuuni. Karistusaja hulka tuleb arvestada S.H kinnipidamine 21.02.2015 kuni 23.02.2015 (tl 38-39), s.o kolm päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada alates S.H karistuse kandmisele ilmumisest. Tõkend 7 S.H suhtes oli alates 23.02.2015 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kuna S.H-le mõistetakse reaalne vangistus, tuleb tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse kandmisele asumisel. Asitõendid KrMS § 126 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas kogutud asitõendid: nuga, lahtilõigatud T-särk ja CDplaat salvestisega – tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: 61 eurot ekspertiisitasu (tl 36), kaitsjatasu 72 eurot kohtueelses menetluses (tl 60-62), kaitsjatasu kohtumenetluses 194,40 eurot (73-74) ja sundraha 1075 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse tuleb KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud kogusummas 1402,40 eurot süüdistatava S.H kanda. Kohus ei tuvasta alust S.H menetluskulude kandmisest vabastamiseks ja menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmiseks ning jätab kõik menetluskulud S.H kanda, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. Kohtunik Deniss Minzatov
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.