1-17-9158/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-9158 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Ain Tali Kaitsja Silver Reinsaar (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu D.D, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 18.04.2017 ja lõpp 14.12.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 18.02.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada D.D tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 18.10.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni so kuni 14.12.2020 ning määrata tema katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada D.D suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 2 järgmised kohustused: - 1, 4 ja 9 alusel mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; omandada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala 2018/2019 jooksul; alluda elektroonilisele valvele. õppeaasta Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata D.D-le elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. D.D vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista D.D-lt menetluskuluna riigituludesse 126 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99917700065834, selgitusse märkida: „1-17-9158, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simson Straus kasuks 126 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu D.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. D.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.10.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.04.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 3 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust mõistes liitkaristuseks D.D-le 3 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 18.04.
4. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas kannab karistust aga esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemalt pani toime varavastaseid kuritegusid, kehalisi väärkohtlemisi ja väljapressimise, viimati karistati isikut vanglas toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Enamus kuritegudest on toime pandud grupis. Vargusi pani D.D toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on tegevusetus, grupi mõju, oskamatus enda emotsioonidega toime tulla ja alkoholi kuritarvitamine. Tulenevalt D.D ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung D.D taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tal on plaan jätkata abikoka eriala omandamist ja tahab omandada ka keskhariduse, tahab tegeleda jalgpalli ja muusikaga. Emaga on suhted head, lähedasteks on aga veel ka isa, vend ja kaks sõpra. Sõbrad on seaduskuulelikud, tegelevad spordiga. Motivatsiooniprogrammis püsib sees ja see võimaldab kodus käia. Avaldas, et vangistus on talle positiivset mõju avaldanud ning ta on aru saanud, et ise tuleb käituda viisakalt ja korralikult, probleemseid olukordi tuleb lahendada sõnadega, otsida kompromisslahendusi ja siis ei ole ka probleeme. Kinnitas, et väärtushinnangud ning mõttelaad on muutunud ja narkootikumide ning alkoholi vastu ta huvi ei tunne. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta D.D tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja Silver Reinsaar toetas D.D ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ja tõi eriti positiivsena välja asjaolu, et isik on asunud omandama haridust, õpetajate ja juhendajate sõnul on ta kohusetundlik, viisakas ja lugupidav, teiste õpilastega saab hästi läbi, on lõpetanud üheksanda klassi ning omandab riigikeelt, seega on kasutanud aega mõistlikult. Ka on isik püsinud motivatsiooniprogrammis, mistõttu on teda lubatud kodukülastusele ja suhted perekonnaga on paranenud. Kaitsja oli seisukohal, et elektrooniline valve annab võimaluse kontrollida kinnipeetava käitumist vabaduses ja individuaalne lähenemine alaealise puhul on just see, mis teda seadusekuulekale teele tagasi suunab. Kaitsja palus kohtul anda D.D-le võimalus saada tasapisi õigusekuulekaks inimeseks. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et D.D saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 3 Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava käitumine vangistuse ajal ei ole olnud seadusekuulekas, kuna D.D on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Siinkohal märgib aga kohus, et kuna vangla materjalides ei ole märgitud distsiplinaarkaristuste kehtivuse algust, siis ei ole kohtul võimalik hinnata kinnipeetava käitumise muutumist/paranemist ajas. Kohus on seisukohal, et eeltoodu tõttu ei anna üldine distsiplinaarkaristuse arv alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja on täidetud seaduse nõuded isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise korteriga, mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on D.D olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks peab kohus asjaolu, et vangistuses on D.D lõpetanud
5. klassi ehk siis omandas põhihariduse, läbis sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, omandas riigikeele tasemel A2, viibis suhtlusringkonna analüüsil, osales vestlustel seadusekuuleka eluviisi, vägivaldse käitumise, sotsiaalsete oskuste, suhtlusringkonna mõju, riskiva elustiili jne teemadel. Kinnipeetav on alustanud ka mitmedimensionaalse pereteraapia läbimist, mille raames toimusid igakuiste pikaajaliste kokkusaamiste raames kohtumised ema, isa ja vennaga. Ka on isik alustanud abikoka eriala omandamist. Seega on D.D vangistuses viibitud aega kasutanud äärmiselt otstarbekalt. Vabanemisjärgselt isikule töökohta garanteeritud ei ole, enne vangistust oli ta ema ülalpidamisel ning töökogemus vanuse tõttu puudub (alaealine). Pärast võimalikku ennetähtaegset vabanemist plaanib D.D võimalusel jätkata õpinguid abikoka erialal IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses. Samuti soovib kinnipeetav osaleda autojuhi koolitusel ning jätkata spordiga ja muusikaga tegelemist. Õpingud ning spordi ja muusikaga tegelemine peaks kohtu hinnangul piisavalt sisustama kinnipeetava vaba aega ning likvideerima kuritegude ühe soodusteguri ehk tegevusetuse. Vanemad on valmis poega materiaalselt toetama pärast vabanemist. Vanemad mõlemad töötavad. Kohtu hinnangul peaks esmaste elukondlike vajaduste rahuldamine peres olema tagatud ning kinnipeetaval peaks puuduma vajadus panna toime uusi varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas vanemad ja vend, kellega on pidevas suhtlemises, suhted on head ja igati toetavad. Kinnipeetava enda sõnul ei soovi ta endiste probleemse käitumisega eakaaslastega enam suhelda ning on valmis järgima õiguskuulekat elustiili. Ka on isikul vabaduses toetav suhtlus kahe sõbraga, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ja kes tegelevad spordiga ning kinnipeetava väitel saavad teda vabaduses moraalselt toetada. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega peab kinnipeetav vabaduses hoolikalt kaaluma oma seniseid tutvusi ning valima sõpru ja seda olukorras, kus ta on mõjutatav ning osad kuriteod on toime pandud grupis. Kinnipeetaval on diagnoositud kanepisõltuvus, ka oli tal enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Vanglast vabanemisel on D.D motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest loobuma. 4 D.D tunnistab oma probleeme ja on valmis nendega tegelema. Ema hinnangul on poja käitumine paremaks muutunud. Ka vangla hinnangul on kinnipeetav rohkem keskendunud enesearendamisele ning tulevikuplaanide elluviimisele. Kinnipeetav on kolmel korral esinenud vangla poolt korraldatud üritustel (õppeaasta avaaktus, lõpuaktus, isadepäev), mis viitab koostöövalmidusele temaga töötavate inimestega. Ajavahemikul 30.04.2018 - 11.06.2018, 21.08.2018 kuni tänaseni osaleb kinnipeetav Viru Vangla III üksuse motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on välja teeninud preemiaid. Kinnipeetav on osalenud motivatsioonisüsteemi raames väljaspool vanglat korraldatud kodukülastamisel ühel korral ning see kulges probleemideta. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, õppimine, eriala omandamine, sotsiaalprogrammide ja vestluste läbimine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et D.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab D.D üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, tegevusetus ja majandusliku kindlustatuse puudumine. Ka leiab kohus, et D.D tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse D.D lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Igor Šuvalov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5