1-17-4761/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4761 Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi J.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja süüdistatav J.B (ik XXX; viibib Tallinna Vanglas) juuni
4. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava J.B apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. juuni
7. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi J.B ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelbangistuses viibitud 2 päeva (16.-17.01.2017) ning algusega 06.04.
8. a kuulus kandmisele 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Lisaks mõistis maakohus J.B-lt välja menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 801 eurot, mis koosnevad määratud kaitsja tasust summas 96 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast summas 705 eurot. Maakohus määras, et J.B on võimalik tasuda menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Samuti mõisteti J.B-lt välja õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks 507,38 eurot R AS kasuks.
9. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni J.B, kes märgib esitatud kaebuses, et palub ainult vastu tulla seoses sellega, et tal ei ole võimalik tasuda menetluskulusid 1 aasta jooksul, kuna ta viibib vangistuses. Samuti palub võimaldada tsiviilhagi tasumist pärast vangistusest vabanemist. J.B märgib, et ta ei soovi sattuda veel suurematesse võlgadesse, kui ta juba on. Tal on samuti invaliidsus ja pension on tema ainuke sissetulek. 1 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ning J.B apellatsiooniga, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
12. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.
13. a jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
14. Kokkuleppe esemesse kuulub KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi.
15. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse apelleerimisele seatud konkreetsed piirangud. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i
16. peatüki
17. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigest kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on oma määruse 3-1-1-7-16 p-s 5.3 selgitanud täiendavalt, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh kriminaalmenetluse kulude ja tsiviilhagi hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele KrMS
18. peatüki
19. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).
20. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et J.B menetluskulude või tsiviilhagi väljamõistmise osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust. J.B märgib vaid, et tal ei ole võimalik vanglas viibimise jooksul menetluskulu ja tsiviilhagi tasuda, mistõttu palub võimaldada nende tasumist alles vanglast vabanemisel. Esimese kohtuastme poolseid menetlusnormide rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus ise. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab samas vajalikuks siiski ka märkida, et ka vangistuses viibides on võimalik töötada ja sissetulekut teenida.
21. Kriminaalasjas on J.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 16.05.
22. a, milles muuhulgas on ära näidatud kuriteoga tekitatud kahju ja selle suurus, mis kuulub väljamõistmisele J.B-lt , kes kohustub 507,38 eurot kannatanule hüvitama. S. 2 J.B on võtnud esitatud tsiviilhagi ka õigeks, kinnitades seda oma allkirjaga. Kokkuleppes on ära näidatud ka tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. J.B kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on prokurör, süüdistatav ja kaitsja nii tsiviilhagi kui ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J.B kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, sõlmis selle vabal tahtel ja jääb kokkuleppe juurde. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja § 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. 3