) § 138 lg-te 1 ja 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja 4, § 217 lg 1, § 175 lg-te 1, 3, 10, § 177 lg 4 alusel avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2 655 eurot (käibemaksuta) ja kohustas tasuma sellelt summalt viivist. Kohus määras kindlaks, et puudutatud isikutel II, III ja IV puudusid käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Avaldaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot oli vajalik ja põhjendatud menetluskulu (
Avaldajat esindas kaks lepingulist esindajat (vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Erko-Andreas Roosik) ning nad vaidlustasid kohtutäituri otsuseid. Kohtu hinnangul polnud mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine põhjendatud. Tegemist polnud erakordselt keeruka või spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks avaldajale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest. Avaldajal oli õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või millise tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt menetlusosaliselt välja mõistmisel tuli kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses vaidluses. Arvestades käesoleva kohtuasja sisu, mahtu ja keerukust ei olnud osutatud õigusabi tunnitasumäär 180 eurot põhjendatud. Tunnitasumäär 160 eurot tunnis (käibemaksuta) ei ületanud vandeadvokaadist esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et tunnitasumäär 160 eurot oli kooskõlas turu keskmise tasuga, oli käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud määra oli peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Esindajatel kulus perioodil 09.09.2021-19.10.2021 asja materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, õiguslikuks analüüsiks, tegevuse ja strateegia paika panemiseks, kaebuse koostamiseks kohtutäituri 01.09.2021 otsuse peale, kohtutäituri 08.10.2021 otsusega tutvumiseks ning kaebuse koostamiseks kohtutäituri 08.10.2021 otsuse peale kokku 23 tundi ja 25 minutit. Kohus nõustus osaliselt kohtutäituri seisukohaga, et nimetatud ajakulu oli ülepaisutatud, kuid õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud. Avaldajal oli õigus kasutada õigusabiteenust vaatamata asjaolule, et käesolev vaidlus liigitus hagita menetluseks ega olnud õiguslikult keskmisest keerukam. Toimingute ajakulu ei saanud lugeda kõik vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades vaidluse sisu, kohtutäituri 01.09.2021 otsuse ja sellele avaldaja poolt 13.09.2021 esitatud kaebuse, kohtutäituri 08.10.2021 otsuse ja kohtule 09.10.2021 esitatud kaebuse sisu ja mahtu, samuti arvestades mõistlikku aega, mis esindajal kulus materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, õiguslikuks analüüsiks, tegevuse ja strateegia paika panemiseks, kaebuste koostamiseks ja kohtutäituri otsustega tutvumiseks pidas kohus nimetatud perioodil vajalikuks ja põhjendatuks menetlustoimingute ajakulu kokku 10 tundi. Vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas, avaldaja poolt koostatud dokumendid ei olnud sisult väga mahukad ega sisaldanud õiguslikult keerukaid analüüse. Samuti arvestas kohus sellega, et kohtule 19.10.2021 esitatud kaebus sisaldas suures osas asjaolude kirjeldusi ning seisukohti, mida avaldaja oli varasemalt (kohtutäiturile 13.09.2021 esitatud kaebuses) juba esitanud. Esindajatel kulus perioodil 03.11.2021-19.11.2021 menetlustoimingute tegemiseks kokku 9 tundi ja 45 minutit. Kohus võttis avaldaja kaebuse menetlusse ning määras puudutatud isikutele 3 tähtaja kaebuse osas seisukohtade esitamiseks. Arvestades puudutatud isiku I poolt 09.11.2021 esitatud seisukoha (teate), kohtu 09.11.2021 kohtukirja, puudutatud isiku IV poolt 11.11.2021 esitatud seisukoha, puudutatud isiku I 18.11.2021 täiendava selgituse ning avaldaja poolt 19.11.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja menetluskulude nimekirjas 09.11.2021 ja 11.11.2021 menetlustoimingutele kulunud aega nimekirjas välja toodud mahus (s.o 15 minutit + 10 minutit) ning 03.11.2021 ja 17.11.2021 kuni 19.22.2021 menetlustoimingutele kulunud aega kokku 4 tundi ja 35 minutit. Esindajal tuli tutvuda menetlusosaliste poolt esitatud dokumentidega, suhelda kliendiga, analüüsida edasist tegevust ning koostada vastavalt kohtu korraldustele seisukoht. Kohtu hinnangul tuli vajalikuks ja põhjendatuks lugeda menetlustoiminguid kokku mahus 5 tundi. Esindajatel kulus 22.11.2021 menetlustoimingule 10 minutit ning 06.12.2021 ja 07.12.2021 menetlustoimingutele kokku 2 tundi ja 40 minutit. Kohus leidis, et põhjendatuks ja vajalikuks tuli pidada ajakulu 10 minutit kohtutäituri 22.11.2021 taotlusega tutvumiseks (s.o 22.11.2021 menetlustoiming). Arvestades aga 06.12.2021 kohtumääruse sisu ja mahtu pidas kohus avaldaja esindaja 06.12.2021 ja 07.12.2021 menetlustoiminguid põhjendatuks mahus kokku 20 minutit. Kulude nimekirjas oli välja toodud, et 06.12.2021 tutvus esindaja kohtumäärusega, koostas ülevaate kliendile ja suhtles kliendiga ning 07.12.2021 analüüsis esindaja kohtu 06.12.2021 määrust, analüüsis selle vaidlustamise vajalikkust ja perspektiivi ning koostas kliendile ülevaate edasiseks tegevuseks. Arvestades eelnimetatud menetlustoimingud ning asjaolu, et avaldaja ei esitanud määruskaebust, ei pidanud kohus põhjendatuks mõista nimetatud menetlustoimingute tegemisega seotud kulud välja menetluskulusid kandma kohustatud isikult. Kohtu hinnangul tuli vajalikuks, mõistlikuks ja põhjendatuks lugeda lõpplahendiga tutvumist ning mõistlikus mahus suhtlust kliendiga ning mille ajamahuks lugeda kokku 30 minutit. Arvestades menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu oli selle koostamiseks ja kohtule edastamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtu hinnangul 1 tund, sest menetlusdokument ei sisaldanud õiguslikult keerukaid seisukohti. Kohus luges põhjendatuks avaldajale osutatud õigusabiteenust kokku 16 tundi ja 30 minutit (10 tundi + 5 tundi + 10 minutit + 20 minutit + 1 tund). Seega kujunes õigusabikulude suuruseks 2 640 eurot (käibemaksuta), mis koos riigilõivuga moodustas 2 655 eurot (15 + 2640). Kohtutäituri määruskaebus
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Avaldaja ja täituri 5 taotlused teineteise kaebuste läbivaatamata jätmiseks (avaldaja palus keelduda) jätab ringkonnakohus rahuldamata. 17. Käesoleva vaidluse asjaoludest nähtub, et kohtutäitur tegi 01.09.2021 sunniraha määramise hoiatuse puudutatud isiku IV suhtes, kes oli sõlminud ühishankelepingu võlgniku ja avaldajaga. Võlgnik ja avaldaja osalesid hankes ühispakkujatena, mis tähendas, et ettevõtted olid puudutatud isiku IV suhtes solidaarvõlausaldajad. Kohtutäitur algatas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse võlgniku vastu. Täitemenetluse raames arestiti võlgniku tasunõue puudutatud isiku IV vastu. Täitur leidis, et puudutatud isikul IV polnud õigust teostada väljamakseid hankelepingu alusel teiseks töövõtjaks olevale avaldajale enne, kui võlgniku tasunõude arestimisakt oli täidetud. Kohtutäitur tegi puudutatud isikule IV sunniraha rakendamise hoiatuse, kuna viimane keeldus arestimisakti täitmisest. Kohtutäituri otsuse kohaselt oli puudutatud isik IV kohustatud võlgnikule raha mitte maksma täituri nõude täitmiseni ja kinnipeetav summa tuli kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Avaldaja oli seisukohal, et kohtutäituril ei olnud õigust keelata hankijal hankelepingust tuleneva nõude täitmist avaldajale kui solidaarvõlausaldajale ning kohtutäituri otsus oli vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Kohtutäitur jättis 08.09.2021 avaldaja kaebuse rahuldamata. 01.11.2021 võttis maakohus avaldaja 19.10.2021 kaebuse menetlusse ja kohustas menetlusosalisi sellele vastama. 09.11.2021 teatas kohtutäitur, et tühistas 02.11.2021 otsusega 01.09.2021 otsuse. Kohus jättis 06.12.2021 avaldaja kaebuse läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, mis sätestas, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda (
lg 1), kuna kohtutäitur tühistas algse otsuse täies ulatuses pärast avaldaja poolt kohtule kaebuse esitamist ja põhjusel, et täituri hinnangul puudus tal õigus anda puudutatud isikule IV juhiseid võlgniku rahalise nõude arestimisakti täitmise kohta. Täitur möönis, et ta otsus polnud õiguspärane. 18. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt kohtutäituri taotluse jätta avaldaja määruskaebuse läbivaatamata seoses selle hilisema esitamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja määruskaebust sai lugeda tähtaegseks esitatuks. Tulenevalt
ja § 635 lg-st 3 võib esitada vastumääruskaebuse 14 päeva jooksul alates määruskaebuse kättetoimetamisest või ülejäänud tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kohtutäitur esitas määruskaebuse 24.05.2022 ja avaldaja sai selle kätte 30.05.2022 ning esitas vastumääruskaebuse 09.06.2022. Seega
19. Järgmiseks lahendab kohus avaldaja taotluse keelduda kohtutäituri määruskaebuse osaliselt menetlusse võtmisest. Arvestades
lg-t 1 ja 3 on kohtutäituri määruskaebus võetud maakohtu poolt menetlusse juba 25.05.2022 ja selle menetlusse võtmisest ei saa keelduda. Ringkonnakohus saab tulenevalt
Kuivõrd kohtutäitur esitas määruskaebuse täienduse koos täpsustatud nõuetega ja ei soovinud enam esialgse määruskaebuse lahendamist, siis puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks. 20. Järgmisena lahendab ringkonnakohus avaldaja vastumääruskaebuse. Avaldaja kaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud mõistma menetluskulud välja suuremas ulatuses ja vaidlustas maakohtu määrust osas, milles tema taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäi rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist 6 esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem/rohkem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem/suurem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Riigikohus on oma praktikas pidanud mõistlikuks erineva suurusega advokaadi tunnitasu määrasid, kuid tunnitasule hinnangu andmisel tuleb lähtuda ka vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ja mahukas, siis leidis maakohus õigesti, et praeguse vaidluse ajaolusid arvestades sai vajalikuks ja põhjendatuks pidada tunnitasu vaid 160 euro ulatuses. Kaebuses toodud etteheited maakohtule ei anna alust arvata, et see oleks osade toimingute puhul pidanud olema tehtud 20 eurot kõrgema tunnihinnaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendustes analüüsis kohus ammendavalt ja põhjalikult, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli osade toimingute ajakulu vähendada. Maakohtu põhjendused olid piisavad ja selgelt jälgitavad. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu. Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis avaldust nõuetekohaselt. Avaldaja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ka asjaolu, et avaldajal oli kaks lepingulist esindajat, ei anna põhjust ringkonnakohtule muuta väljamõistetud õigusabikulude suurust vastavalt määruskaebuses taotletule. Avaldaja tõi esile, et esindajate toimingud ei kattunud ja maakohus polnud ühtegi toimingu ajakulu jätnud sellepärast väljamõistmata. Kohus hindas kõiki toiminguid eraldi. Arvestades käesoleva menetluse kulgu, sisu ja keerukust on maakohtu järeldused veenvalt esitatud ja lõppkokkuvõttes õiged. 21. Ringkonnakohus lahendab järgmisena kohtutäituri määruskaebuse ja lähtub täiendatud määruskaebuses esitatud nõuetest ja põhjendustest. Kohtutäitur palus esimese nõudena mõista temalt välja üksnes riigilõiv. Sellise nõude näol on sisuliselt tegemist etteheitega menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jaotust sai vaidlustada ainult maakohtu 06.12.2021 määruse peale edasi kaevates vastavalt
Menetluskulude jaotust sai vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidluses menetluskulude jaotust ümber ei vaadata. Kuivõrd 06.12.2021 määrus jõustus edasi kaebamata, siis pole 7 ringkonnakohtul alust praeguse kaebuse aluse maakohtu otsustusse enam sekkuda. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud täielikult välja mõistmata kaebuses toodud vastuväidetel ja asjaoludel.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ning vaid juhul, kui tegemist ei olnud vajaliku ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis kohus selle toimingu eest jätta tasu välja mõistmata. Alternatiivselt palus kohtutäitur vähendada avaldaja menetluskulusid vastavalt määruskaebuse põhjendustele. Põhjendustes märkis kaebaja, et väljamõistetud menetluskulude summat tuli vähendada, mille tulemusel oleks arvestatud nii tsiviilkohtumenetluse raames toimunud menetlustoimingute, nende vajalikkusega ning ka lõppkokkuvõttes ka menetluskulude põhjendatusega olukorras, kus avaldaja kaebus oli jäetud kohtu poolt rahuldamata, seoses avaldaja poolt taotletud eesmärgi saavutamise võimatusega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et eeltoodud nõudest ja põhjendustest nähtub, et kohtutäitur jättis otsustusõiguse õigusabikulude suuruse kohta alternatiivse nõude osas sisuliselt ringkonnakohtu otsustada. Selleks, et ringkonnakohus saaks asja lahendada, peab määruskaebuses toodud nõue olema täpselt ja selgelt formuleeritud. Maakohtul oli võimalik määrata õigusabikulude suurust oma äranägemise järgi tulenevalt kaalutlusõigusest (
lg 1), kuid ringkonnakohus on
lg 1 ja § 659 alusel seotud kaebuse piiridega ning ei lahenda kaebust maakohtu lahendile osas, mille peale pole kaevatud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine
-s sätestatud korras (vt nt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Tulenevalt
on ringkonnakohtu pädevuses lahendada kaebusi maakohtu lahendile tulenevalt kaebaja nõudest ja vaidlustatud osast (
Vastavalt
lg 1 p-le 2 on kaebaja kohustus märkida, millise lahendi tegemist ringkonnakohtult taotletakse, sh kui suures osas peaks ringkonnakohus uue lahendiga menetluskulusid välja mõistma, st kaebusest peab nähtuma kaebuse ulatus. Ringkonnakohus selgitas kohtutäiturile, et kohus ei saa menetlusosaliste asemel ise asuda sisustama nende nõudeid. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtulahendi resolutsioonile (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 otsust tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 18 ja selles viidatud kohtupraktika). Lisaks on Riigikohus sedastanud, et rahaline nõue tuleb kohtule esitada summaliselt kindlaksmääratult ning üksnes seaduses ettenähtud juhul on võimalik jätta taotletava summa suurus kindlaks määramata (Riigikohtu 24.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376, p 14.3.). Kohtulahendi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu lahendi tekstita (
lg 5) ja menetlusosalisele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtulahendi resolutsioon. Seega ilma kaebaja vastava ja konkreetse nõudeta ei asu ringkonnakohus omaalgatuslikult hindama ümber maakohtu kaalutlusotsust õigusabikulude suuruse ja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kohtutäituri etteheidete sisu ja vastuväiteid, võib jõuda ka järelduseni, et alternatiivse nõude eesmärgiks on sisuliselt vähendada avaldaja esinduskulusid null euroni. Kui kohtutäituri nõuet tõlgendada selliselt, siis selles osas märkis ringkonnakohus juba eelnevalt, et menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulud täielikult välja mõistmata kaebuses toodud vastuväidetel ja asjaoludel. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (
Kohtutäitur tegi 01.09.2021 otsuse ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohaselt on täitemenetluse osalistel õigus seda vaidlustada. TMS § 218 võib isik pöörduda ka kohtusse. Kohtutäitur teatas 09.11.2021, et tühistas 02.11.2021 (ehk peale avalduse menetlusse võtmist) oma otsuse ja avaldaja sai sellest 8 teadlikuks 04.11.2021. Kohtu hinnangul ei saanud eeldada, et avaldaja oleks pidanud hetkel, kui ta otsustas kohtutäituri otsust vaidlustada ja palgata selleks õigusteenuse osutaja teadma, et tegelikkuses vaidluse pidamise vajadus langeb ära. Seega lähtus maakohus õigesti, et avaldaja lepingulised esindajad pidid tegema toiminguid käesoleva asja menetlemisega avaldaja õiguste kaitseks. Seega asus maakohus põhjendatult hindama osundatud toimingute vajalikkust ja põhjendatust
Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks. Menetluskulude regulatsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. 22. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebused edukad ja ringkonnakohus jätab need rahuldamata. Puudub maakohtu poolne rikkumine, mis võiks anda alust maakohtu määruse tühistamiseks ja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks. 23.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 24.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.