Obsah (7)

§ 75§ 120§ 65§ 74§ 188§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8305 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina

) § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Sergei Sergejev peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Sergei Sergejevil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Keelata

§ 75

lg 2 p 21 alusel Sergei Sergejevil käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. 7. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Sergei Sergejevit otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest. 8. Kohustada

§ 75lg 2 p 9 alusel Sergei Sergejevit alluma elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul.

Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Sergei Sergejevi keha külge.

1. Jätta määratud kaitsjale makstud tasu 163,20 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 23.11.
3. a otsusega tunnistati Sergei Sergejev süüdi

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 23.11.

1. Kohtuotsus jõustus 09.12.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 05.07.
3. Tartu Vangla esitas 13.09.2022 Tartu Maakohtule S. Sergejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta S. Sergejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
4. S. Sergejevit on kriminaalkorras karistatud 10 korda (kehtivaid karistusi 3) ja ta kannab vangistust
5. korda. Teda on varem karistatud eluohtlikus seisundis oleva isiku abita jätmise, mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise, kelmuse, vägivallaga toime pandud korduva avaliku varguse, vahistatu poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, röövimise, salajase varguse, huligaansuse, kanepi ebaseadusliku kasvatamise, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omastamise eest. Praegu kannab S. Sergejev vangistust samuti kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Varasemate kuritegude ajendid olid majandusliku kasu saamine, grupi mõju ja halb probleemide lahendamise oskus ning soodustegur oli sõltuvusainete tarvitamine. Praeguste kuritegude ajendid olid halb probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja kättemaks. Vägivalduse raskus pole muutunud. 2 2.
6. S. Sergejevi karistuse algusaeg on 23.11.2020 ja 20.09.
7. a käskkirjaga karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega. Distsiplinaarkaristus määrati selle eest, et S. Sergejev ei allunud ametniku korraldustele sulgeda wc uks tõhusama järelevalve korraldamiseks. S. Sergejev osales 19.01.-28.05.2021 riigikeele A1 tasemeõppes, kuid ei sooritanud eksamit. Seejärel läbis S. Sergejev 07.12.2021-17.01.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 03.05.-27.06.2022 läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Alates 06.07.2020 on S. Sergejev tööst vabastatud meditsiinilistel põhjustel. 2.
8. S. Sergejev on kõrgohtlik avalikkusele ning ohtlik vanglaametnikele ja vangidele. Oht seisneb liiklussüütegudes, huligaansuses, vargustes, röövimistes, narkootikumide tarvitamises vanglas ning konfliktide lahendamises füüsilise vägivalla ja ähvardustega. Oht on kõige suurem, kui S. Sergejev on alkoholijoobes seltskonnas, ei suuda tekkinud probleemidega toime tulla ja lahendab olukordi nii, nagu tema tahab, arvestamata tagajärgedega. Samuti juhul, kui S. Sergejevil on vaja vabaneda majanduslikest raskustest, on ta nõus kasutama vägivalda ja kasvatama kanepit. 2.
9. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev kasvatas oma talus aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ennetähtaegsel vabanemisel saab S. Sergejev naasta elama abikaasa ja alaealiste laste juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
10. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev on pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil toime varavastaseid kuritegusid, sealhulgas kanepi kasvatamise, röövimise ja varguse. S. Sergejevi enda sõnul on see puhas rumalus. S. Sergejev on töötanud peamiselt mitteametlikult. Kuna ta on viibinud palju kinnipidamisasutuses, pole tal suuresti tööharjumust ja ametlikud töökohad on olnud lühiajalised. Viimati töötas S. Sergejev ametlikult 20.04.-14.12.2018 majaehitajana OÜ-s Semuehitus, kust lahkus, sest kohtutäiturite abiga hakati töötasust rahalisi nõudeid tasuma. Seejärel võttis S. Sergejev end Töötukassas töötuna arvele, tegi juhutöid ja kasvatas lapsi. Tema vabanemisfondis on 549 eurot ja tasumata nõudeid on 6647.74 eurot. S. Sergejev plaanib lasta nõuded kustutada. Kuna S. Sergejevil pole pikaaegset töökogemust ega kindlat töökohta, on tema majadusliku toimetuleku oskus halb ja sissetulekuallikad on piiratud. Seega on toimetulek kohati raskendatud. Vabanemisel puudub kindel töökoht, kuid esmane sissetulek on tagatud töövõimetoetuse ja puuetega isikute sotsiaaltoetuse näol. 2.
11. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev ei hooli oma tegude tagajärgedest ning tegutseb nii, nagu ise õigeks peab (nt praegused kuriteod). Ta seab enda heaolu esikohale ja on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh vägivallaga). Samuti juhtis ta mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust, ja tekitas jalakäijale vigastused, mille tagajärjel kannatanu suri. S. Sergejev kasvatas enda sõnul kanepit lähedaste teadmata jäneste ja kanade toitmiseks. Kuigi S. Sergejev ei pea ennast mõjutatavaks, on ta pannud grupis toime kuritegusid. S. Sergejevi lähedaste hulka kuuluvad abikaasa ja 2 alaealist last, kellega on head ja lähedased suhted. Ema ja vennaga on samuti head suhted. S. Sergejevi sõnul oli tema suhtlusringkond üsna lai, kuid tuttavad ja aktiivne suhtlus jäid Tallinnas elamise perioodi. Praeguse elukoha lähedal sõpru pole. Kannatanud olid tuttavad, kes elasid umbes 5 km kaugusel. S. Segejevi abikaasa sõnul pole nende elukoha lähedal kedagi, kellega suhelda, kuid samas on S. Sergejevil mõned joomakaaslased (sh juhtuttavad). Praeguse vangistuse ajal läbis S. Sergejev sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 3 2.
12. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev on pannud varem alkoholijoobes olles toime kuritegusid (sh käitunud vägivaldselt). Samuti kuritarvitas S. Sergejev enne praegust vangistust kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi ja abikaasa sõnul teavitas ta paaril korral ametnikke, kui S. Sergejev tuli alkoholijoobes olles koju. S. Sergejev ei pea alkoholi kuritarvitamist probleemiks ja tema enda sõnul ei tarvitanud ta vabaduses tihti alkoholi. Kui tarvitas, siis kanget alkoholi 2 korda aastas, juures korraga ära 100 grammi viina. Kriminaalhoolduse osas on info vale ja ühe kuriteo toimepanemine alkoholijoobes olles oli harv erand. S. Sergejev on läbinud nii varasema kui ka praeguse vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kuna ta ei tunnista alkoholiprobleemi, pole ta motiveeritud end muutma. 2.
13. Narkootikumidest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev tarvitas
14. aastal varasema vangistuse ajal 1 kord amfetamiini ja kasvatas
15. aastal oma talus kanepit. Ta pole narkojoobes olles kuritegusid toime pannud ega tunnista narkootikumide tarvitamist. Samas toetab S. Sergejev kanepi tarvitamist, leiab, et kanep on ravim, ega saa aru selle ohtlikkusest. Ta ei tunnista ka enda tarbeks kanepi kasvatamist, vaid tõi naerdes põhjusena välja, et kanep oli mõeldud küülikute söögiisu kasvatamiseks, et nad kasvaksid suuremaks. On alust arvata, et S. Sergejev varjab tegelikku tarvitamist ega ole motiveeritud oma käitumist muutma. 2.
16. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid ja käitunud agressiivselt. Impulsiivsusele viitavad korduv karistatus ja vanglas toimunud intsidendid (sh
17. aastal kaaskinnipeetava vastu vägivalla kasutamine). Vestlustel on S. Sergejev manipuleeriv ja surub peale oma nõudmisi. Ta püüab end näidata paremast küljest ja veeretada süüd teiste kaela, küsimustega süvitsi minnes ärritub märgatavalt. Kuigi S. Sergejevi sõnul mõistab ta oma varasemate tegude tagajärgi, viitab puudulik probleemide lahendamise oskus vastupidisele. S. Sergejev on seadnud endale reaalsed eesmärgid, kuid ei tea, mida ta peab nende saavutamiseks tegema. S. Sergejevi eesmärk on vabaneda võimalikult kiiresti, remontida vana talumaja ja kasvatada lapsi. 2.
18. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest S. Sergejev on majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud korduvalt toime kuritegusid ja tal on subkultuursed hoiakud, sest ta keeldus enne töövõimetuse tuvastamist vanglas töötamisest. Samuti on S. Sergejev pannud toime vägivallakuritegusid ja kasvatanud kanepit. Tema käitumine tundub ükskõikne, millest võib järeldada, et ta toetab kriminaalset karjääri. S. Sergejev vestleb vanglaametnikega võimalikult vähe ning kohati ettevaatlikult ja üleolevalt (esineb sarkastilisust ja negatiivsust). Ta on impulsiivne, tal on kuritegelikud hoiakud, tema probleemilahendusoskus on puudulik ja ta on pannud alkoholijoobes olles korduvalt toime kuritegusid. S. Sergejev on viibinud 2 korda kriminaalhooldusel, millest esimese ta läbis aastatel 2009-2010, kuid teine kriminaalhooldus aastatel 2018-2020 ebaõnnestus ja vangistus pöörati täitmisele. S. Sergejev täitis registreerimiskohustust ega rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu, kuid koostöötahte puudumise tõttu oli probleeme hoolduskavas planeeritud tegevustega ja ta pani katseajal toime uued kuriteod. Kriminaalhooldusametnike sõnul suhtus S. Sergejev kriminaalhooldusesse negatiivselt, tõrjuvalt ja üleolevalt, oli ametnikega ebaviisakas, pretensioonikas ja ettearvamatu ega tunnistanud oma probleeme. Ta võttis vähe vastutust ja õigustas oma käitumist. S. Sergejevil on väljakujunenud tõekspidamised ja harjumused ning ka vangistuses viibides on temaga seotud arvukalt sündmusi, mis viitab, et ta ei suuda isegi range järelevalve tingimustes reeglitele alluda. Eelnev tekitab kahtluse, et S. Sergejev pole võimeline täitma kriminaalhooldusega (eriti elektroonilise valvega) kaasnevaid nõudeid. Ta mõistab kannatanute kahjusid ja tundeid vähe, pikaajaline kuritegelik käitumine on kujundanud tema mõtlemist ja arusaamu ning nende muutmine on keeruline ja väga pikaajaline protsess. Kuigi S. Sergejevi 4 sõnul mõistab ta oma tegude tagajärgi, näib see tema hoiakute ja varasema käitumise valguses paljasõnaline. 2.
19. Seoses S. Sergejevi hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. 2.
20. Juhul, kui kohus otsustab S. Sergejevi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata S. Sergejevile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni (s.o kuni 05.07.2024). Samuti kohaldada S. Sergejevi suhtes elektroonilist valvet 4 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 21 ja 4 alusel keelata S.

Sergejevil katseajaks narkootikumide omamine ja tarvitamine ning kohustada S. Sergejevit otsima endale töökoha kohtu määratud tähtajaks. Narkootikumides loobumine on edasise seaduskuuleka eluviisi alus ning tööga hõivatus loob võimaluse aja sihipäraseks kasutamiseks, tagab täiendava sissetuleku ja aitab kaasa toetava võrgustiku tekkimisele.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi S. Sergejevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta S. Sergejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kokkuvõtlikult märgib prokurör, et kuna S. Sergejevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta viibib vanglas
2. korda, pole kriminaalkaristus ega vangistus tema jaoks midagi uut ega ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. S. Sergejev on pikaajaline ja süstemaatiline õigusrikkuja, kes on võimeline majandusliku kasu saamiseks toime panema uusi kuritegusid. Tuginedes vangla iseloomustusele, on äärmiselt väheusutav, et S. Sergejev suudab seekord vabaduses õiguskuulekalt käituda ja täita kriminaalhoolduse nõudeid. Pigem on tema eesmärgid paljasõnalised, ta ei suuda neid järgida ja on varem jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest ei nähtu uusi asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et S. Sergejev võib seekord seaduskuulekalt käituda. Kuna säilib uute kuritegude toimepanemise oht, pole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. S. Sergejevit positiivselt iseloomustavad asjaolud (individuaalse täitmiskava täitmine, toetavad lähedased ja kindel elukoht) ei kaalu üles tema isikut ja kuritegude toimepanemise ajaolusid.
3. S. Sergejev ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Ta ei nõustu kinnipeetava iseloomustuse hinnangutega, et on riskid ja et ta on väga agressiivne. Iga ametnik püüab esitleda asjaolu nii nagu talle on parem ja kasulik. S. Sergejev täitis kriminaalhoolduse ajal registreerimiskohustust ja muid kohtu määratud kontrollnõudeid ning väide katseajal alkoholijoobes oleku kohta pole tõendatud. S. Sergejev kasvatas
4. aastal oma talus kanepit, sest see kasvas päris kiiresti ja tal oli vaja küülikuid millegagi toita. Vanasti toideti kanepiga koduloomi ja tänapäevalgi kasvatatakse põldudel kanepit. S. Sergejev teadis, et ta kasvatab marihuaanat, kuid ei teinud ekspertiisi. Seejärel ähvardas ja peksis S. Sergejev katseajal A. T. S. Sergejev oli alkoholijoobes ja tal tekkis A. T. . A. T. , et ta on S. Sergejevist tugevam, aga tuli välja, et S. Sergejev on tugevam. A. T. esimesena, kuid keegi juures viibinutest ei tahtnud seda hiljem kinnitada. S. Sergejev võib-olla natuke ületas oma võimalusi. Ta kahetseb juhtunut. Kuigi S. Sergejev tunnistati süüdi ka katseajal Värska poest võõra mobiiltelefoni omastamises, oli see arusaamatus. Mobiiltelefon oli samasugune nagu S. Sergejevi telefon, bussi väljasõiduni oli vähe aega ja öeldi, et kellegi telefon on jäänud poodi. S. Sergejev katsus oma taskud üle, ei leidnud telefoni ja läks poodi. Kui müüja küsis, kas see on S. Sergejevi telefon, vastas viimane, et vist jah, ja müüja andis telefoni S. Sergejevile. Kui S. Sergejev ei saanud telefoni sisse minna, sest see oli blokeeritud, tagastas ta telefoni ja ütles, et see oli arusaamatus, kuid keegi ei pannud tähele. Ning veel enne vanglasse minekut peksis S. Sergejev T. L. , sest T. L. ühise alkoholi 5 tarvitamise käigus jämedalt käituma ja kuna S. Sergejev oli ka ise purjus, siis nii juhtuski. S. Sergejev kahetseb ka seda tegu. Kuigi S. Sergejev tunnistati viimase kohtuotsusega süüdi veel A. T. , ei pannud S. Sergejev seda tegu toime ega näinudki tol päeval A. T. . Võib-olla ongi A. T. ja kardab kõike. S. Sergejevil pole alkoholiga seoses riske, sest ta on nii pikalt vanglas istunud ja tal poleks vabaduses aega juua, ta oleks hõivatud talu majapidamisega. Ka enne vangistust polnud S. Sergejevil alkoholiprobleemi, sest ta tarvitas alkoholi võib-olla paar korda aastas: uuel aastal ja sünnipäeval. S. Sergejev tarvitas ka koos T. L. alkoholi paar korda aastas. S. Sergejev tunneb vanglas viibides, kuidas elu temast möödub, ning ta kulutab ja raiskab vanglas oma aega. S. Sergejevil on 2 last (5- ja 3-aastane) ning abikaasal on praegu eriti raske üksi toime tulla. S. Sergejev soovib abikaasat toetada, panustada laste kasvatamisesse, osaleda nende elus ja olla nende jaoks kogu aeg olemas. Abikaasa ei suitseta ega joo. Samuti ei hoidnud S. Sergejev kriminaalmenetlusest kõrvale ja ilmus ise vanglasse. Ta lubab täita kõiki katseaja tingimusi ja on ka varem kohtu korraldusi täitnud. Vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammidest oli S. Sergejevi jaoks abi silmaringi ja mõistmise jaoks. Samuti oli vangistusest kasu psühholoogiliselt ja S. Sergejevil oli aega mõelda oma elu üle. Vangistuse tõttu kannatasid ka S. Sergejevi lähedased ja töö ning vanglas viibimine on kahju nii S. Sergejevile, tema töödele ja majapidamisele. S. Sergejev on vanglas viibimisest väga väsinud ja lubab täita kõiki katseaja nõudeid. Vangistuse ajal on S. Sergejevil olnud vanglaametnikega korduvalt konflikte, sest neil on selline töö. S. Sergejev läks võõrasse kambrisse, sest tahtis tuttavaga suhelda ja teed juua, ega jõudnud maski piisavalt ruttu ette panna. Kinnipeetavad saavad maske väljaspool kambrit ametniku käest ja ametnikud saavad iga hetk kirja panna, et S. Sergejev lahkus kambrist maskita. S. Sergejev ei oska selgitada, miks talle heidetakse kinnipeetava iseloomustuses ette üleolevat ja tõrjuvat suhtumist vangla- ja kriminaalhooldusametnikesse. Ta täitis kõiki kohtu määratud kohustusi, pole ametnike vastu agressiivne ja ta juba on selline inimene. S. Sergejev lubab, et ei naase vanglasse.
5. S. Sergejevi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas palus vabastada S. Sergejevi vanglast tingimisi ennetähtaegset elektroonilise valvega. S. Sergejev on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja kuigi teda on distsiplinaarkorras karistatud, pole tegemist raskete rikkumistega. S. Sergejevil on vabaduses elukoht, toetav pere ja suhtlusringkond. Kuna tal on probleeme tervisega ja ta on vanglas tööst vabastatud, pole teada, kas, millist ja kui palju tööd ta jõuab vabaduses teha, kuid juhul, kui S. Sergejevil on puue, saab ta riigilt vastavat toetust. Kustunud karistusi ei saa arvestada ja 3 kehtiva kriminaalkaristuse pinnalt ei saa väita, et S. Sergejev jätkab vabaduses samasuguste kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustuses lähtutakse alusetult aastatel 2009-2010 kestnud katseajast ning märgitakse selle pinnalt, et S. Sergejev on impulsiivne ja kuritegelike hoiakutega. Varasemale kriminaalhooldusele ei saa tugineda. Samuti märgitakse paljasõnaliselt, et S. Sergejev on alkoholi kuritarvitaja. Alkoholi kuritarvitaja joob alkoholi pidevalt, iga päev või mitu korda nädalas ning kelle jaoks alkoholi tarvitamine ongi elu. Kuigi S. Sergejev pani alkoholijoobes olles toime kuritegusid, ei saa selle põhjal väita, et ta tarvitab alkoholi ka edaspidi. Samuti alkoholi tarvitamisega seotud riske võimalik maandada lisakohustustega. Ning viimaks on põhjendamata ka negatiivne kirjeldus vanglaametnikega suhtlemisest. Juhul, kui kinnipeetav suhtleb vanglaametnikega lubamatul viisil, toob see automaatselt kaasa mõjutusvahendi. Praegused etteheited on põhjendamata ja paljuski sõltub suhtlemine inimese iseloomujoontest. S. Sergejev selgitas, et ta on kogu aeg ametnikega nii suhelnud ja ongi selline. Kohtu seisukoht
6. S. Sergejev kannab alates 23.11.2020 vanglas

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristust muu hulgas esimese astme kuriteo (

§ 188

lg 2 p 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos 6 süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. S. Sergejev on talle mõistetud 3 aasta 7 kuu ja 12 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud veidi enam kui 2 aastat (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti nõustus S. Sergejev elektroonilise valve kohaldamisega ja karistusaja lõpuni (s.o kuni 05.07.2024) on jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 2 p-s 1 ja lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab S. Sergejev vabanemisel naasta elama oma endisesse elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega on võimalik S. Sergejev allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt sobib S. Sergejevi vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused S. Sergejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 7 9. S. Sergejevi karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Kõigepealt tunnistati S. Sergejev Tartu Maakohtu 18.01.2018. a otsusega nr 1-17-11222 (s.o veidi enam kui 4 aastat ja 10 kuud tagasi) süüdi

§ 188lg 2 p 2 järgi selles, et ta kasvatas 2017.

a juunist kuni 08.08.2017 (s.o ca 2 kuu vältel) oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuigi esialgu jäeti S. Sergejevile karistuseks mõistetud 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, pani S.

Sergejev 20.

1. ja 21.06.2019 (s.o ca 1 aasta ja 4 kuud pärast katseaja algust) toime uued kuriteod. Seetõttu tunnistati S. Sergejev teist korda süüdi Tartu Maakohtu 09.03.
2. a otsusega nr 1-20-260 (s.o veidi vähem kui 2 aastat ja 9 kuud tagasi)

§ 120

lg 1, § 121 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. S. Sergejev saabus 08.06.2020 vanglasse, kuid kuna ta pani veel enne kohtuotsuse jõustumist ja vanglasse asumist 08.05.2020 (s.o vähem kui 1 aasta pärast eelmisi kuritegusid) toime järgmised vägivallakuriteod, tunnistati ta kolmandat korda süüdi Tartu Maakohtu 23.11.2020. a otsusega nr 1-20-8305 (s.o ca 2 aastat tagasi)

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 23.11.

2. Kokkuvõtlikult tuleneb ülal toodust, et S. Sergejev pani alates
3. a juunist kuni 08.05.2020 (s.o ca 3 aasta jooksul) vabaduses aeg-ajalt toime erinevaid kuritegusid. Kui esialgu kasvatas S. Sergejev
4. a suvel ebaseaduslikult kanepit, siis hiljem (s.o 20.05.2019) võttis ta Värska alevikus poest kaasa sinna unustatud mobiiltelefoni ning käitus korduvalt vägivaldselt (s.o 21.06.2019 peksis ja ähvardas alkoholijoobes olles A. T. 08.05.2020 ähvardas taas A. T. peksis T. L. ). Kokku pani S. Sergejev toime 6 kuritegu.
5. Kohtuistungil selgitas S. Sergejev, et ta kasvatas kanepit loomadele toiduks. Seejärel tekkis S. Sergejevil katseajal A. T. kähmlus, sest S. Sergejev oli alkoholijoobes ja A. T. , et ta on S. Sergejevist tugevam, aga tuli välja, et S. Sergejev on tugevam. A. T. esimesena, aga keegi juures viibinutest ei tahtnud seda hiljem kinnitada. S. Sergejev võib-olla natuke ületas oma võimalusi. Mobiiltelefoni äravõtmine oli arusaamatus, sest bussi ärasõiduni oli vähe aega, öeldi, et kellegi telefon on jäänud poodi, S. Sergejevi ei leidnud taskust oma telefoni ja poodi jäetud telefon oli samasugune nagu S. Sergejevi telefon. Kui S. Sergejev ei saanud telefoni sisse minna, sest see oli blokeeritud, tagastas ta telefoni ja ütles, et see oli arusaamatus, kuid keegi ei pannud tähele. Samuti ei ähvardanud S. Sergejev 08.05.2020 A. T. näinudki teda sel päeval. S. Sergejev peksis T. L. , sest nad tarvitasid koos alkoholi ja T. L. jämedalt käituma. Kuna S. Sergejev oli ka ise purjus, siis nii juhtuski. S. Sergejev kahetseb toimepandut.
6. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt tunnistab S. Sergejev oma kuritegusid osaliselt (sisuliselt ei tunnista 20.05.2019 mobiiltelefoni omastamist ja 08.05.2020 A. T. ) ning arvestades süüdimõistvate kohtuotsuste põhjendusi, vähendab S. Sergejev mõneti oma süüd nendes kuritegudes, mille toimepanemist ta tunnistab (nt 21.06.2019 A. T. ja ähvardamine). Nimelt tuvastati Tartu Maakohtu 09.03.
7. a otsusega nr 1-20-260, et S. Sergejev ilmus 21.06.2019 pärast tööpäeva lõppu kl 18:00 paiku alkoholijoobes olles OÜ-sse Värska Südamekodu ja käperdas köögis hooldekodu naistöötajaid. Kui A. T. S. Sergejevi välja, ründas S. Sergejev A. T. peksis kannatanut rusikatega näkku ja jalgadega kõhtu, kuni teine hooldekodu töötaja sekkus ning A. T. õnnestus püsti tõusta ja hooldekodusse joosta. Muu hulgas tekitas S. Sergejev A. T. ninaluude murru. Kannatanu varjumisega ja ukse lukustamisega aga sündmused ei piirdunud, sest S. Sergejev kolkis vastu akent nii et sõrmenukid ja aken olid verised ning sõimas ja ähvardas A. T. tappa. Pidades silmas süüdimõistva kohtuotsusega tuvastatud S. Sergejevi agressiivset käitumist ja tapmisega ähvardamist isegi pärast seda, kui A. T. teise hooldekodu töötaja abiga kööki põgenenud, ei väljenda S. Sergejevi selgitus, et ta 8 võib-olla natuke ületas oma võimalusi, kohtu hinnangul adekvaatselt toimepandud kuritegu. Kohu nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et S. Sergejev püüab veeretada süü pigem teiste kaela.
8. Pidades silmas, et S. Sergejev peksis ja ähvardas alkoholijoobes olles 21.06.2019 A. T. , ähvardas 08.05.2020 uuesti A. T. peksis 08.05.2020 alkoholijoobes T. L. , möönab kohus, et S. Sergejev võib muutuda alkoholi tarvitanuna agressiivseks ja vägivaldseks. Samuti nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et S. Sergejevi praeguste kuritegude ajenditeks olid alkoholi tarvitamine, halb probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Kuna S. Sergejev kasvatas
9. a suvel oma elukohas kanepit ja omastas 20.05.2019 võõra mobiiltelefoni, märgitakse kinnipeetava iseloomustuses õigesti sedagi, et S. Sergejev on pannud kuritegusid toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil ja seoses narkootikumidega. Ka kohtu arvates on uute kuritegude toimepanemise oht kõige suurem, kui S. Sergejev on alkoholi tarvitanud, ei suuda tekkinud probleemidega toime tulla, satub majanduslikesse raskustesse või asub kanepit kasvatama.
10. Kohtu arvates on ülal toodud riskid aga praeguseks piisavalt maandatud. Nagu öeldud, on S. Sergejev viibinud vanglas ca 2 aastat ning läbis 07.12.2021-17.01.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja 03.05.-27.06.2022 läbis ta sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Seega on S. Sergejev tegelenud vanglas viibides kuritegude toimepanemise põhjustega. Tõsi samal ajal on S. Sergejevil olnud vanglas korduvalt konflikte vanglaametnikega. Nii karistati S. Sergejevit 20.09.
11. a käskkirjaga (s.o ca 10 kuud pärast vangistuse algust) distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta ei allunud ametniku korraldustele sulgeda wc uks tõhusama järelevalve korraldamiseks. Ning seejärel kohaldati 22.03.2022 (s.o ca 6 kuud hiljem) S. Sergejevi suhtes julgeolekuabinõusid, sest ta viibis võõras kambris, rikkus maskikohustust ja tema valduses oli võõrad ja katkised esemed. Kuigi eelnevast nähtuvalt pole S. Sergejev järginud laitmatult vangla distsipliini, nõustub kohus kaitsjaga, et need üleastumised on üsna väheolulised ega välista S. Sergejevi ennetähtaegset vabastamist.
12. Lisaks vanglas sotsiaalprogrammide läbimisele on S. Sergejevil vabaduses kindel elukoht ja toetavad lähedased – eeskätt abikaasa ja 2 last. Kuigi S. Sergejev jätkas enne vangistust kuritegude toimepanemist, vaatamata kriminaalhooldusele ja uuele süüdimõistvale kohtuotsusele, on ta viibinud praeguseks vanglas ca 2 aastat ning kirjeldas kohtuistungil põhjalikult vangistusega kaasnevaid negatiivseid asjaolusid. Nii selgitas S. Sergejev, et vanglas viibimine on kahju nii talle endale, tema töödele ja majapidamisele ning et vangistuse ajal pole võimalik S. Sergejevil oma abikaasat toetada ega lapsi kasvatada. Kohtu arvates nähtub eelnevast S. Sergejevi äratuntav soov edasist vangistust vältida ja ta võib selle nimel vabaduses varasemast enam pingutada (sh hoiduda uute kuritegude toimepanemisest).
13. Mis puudutab ülejäänud kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud riske, siis kohus nendega ei nõustu. Kuna
14. a suvel kanepi kasvatamisest on praeguseks möödunud enam kui 5 aastat ja S. Sergejev ei tarvitanud vangistusele eelnenud kriminaalhoolduse ajal kordagi narkootikume, pole eluasemest ega narkootikumidest tulenev uute kuritegude toimepanemise oht kuigi suur. S. Sergejev pole tõenäoliselt narkosõltlane ja suudab soovi korral hoiduda kokkupuudetest narkootikumidega. Mis puudutab suhteid ja elustiili, siis kuna S. Sergejev pani kõik kuriteod toime üksi, pole ta teiste poolt kuigivõrd mõjutatav. Kinnipeetava iseloomustuses märgitud võimalikud grupiviisilised kuriteod, korduvad varavastased kuriteod ja liiklusnõuete rikkumisega jalakäija surma põhjustamine on praeguseks aegunud, mistõttu kohus ei saa neid asjaolusid ennetähtaegsel vabastamisel arvestada. Ning mis puudutab kinnipeetava iseloomustuse etteheited, et S. Sergejev suhtub vanglaametnikesse kohati üleolevalt ja 9 negatiivselt ning on varem olnud kriminaalhooldusametnikega tõrjuv ja ebaviisakas, siis kohtu hinnangul on see kriitika üldsõnaline ega võimalda S. Sergejevil efektiivselt omapoolseid vastuväiteid esitada. Kuna pole teada, millistest konkreetsetest kuupäevadest, olukordadest ja sõnadest jutt käib, pole S. Sergejevil võimalik end nende väidete vastu kaitsta. Kohus ei saa taolistele etteheidetele tugineda.
15. Kuigi kohus möönis eespool, et alkohol on S. Sergejevi puhul arvestatav ohutegur, ei nõustu kohus samas kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et S. Sergejev kuritarvitab alkoholi. Süüdimõistvate kohtuotsuste järgi pani S. Sergejev alkoholijoobes olles toime vägivallakuriteod 21.06.2019 ja 08.05.2020 (s.o kuritegude vahele jäi veidi enam kui 10 kuud). Arvestades seda ajavahemikku ja asjaolu, et muid tõendeid S. Sergejevi probleemse alkoholi tarvitamise kohta pole, ei tarvita S. Sergejev järelikult alkoholi kuigi tihti ja suudab soovi korral alkoholi tarvitamist kontrollida. Ohtu, et S. Sergejev võib muutuda edaspidi alkoholi tarvitades vägivaldseks, maandab katseajal edukalt alkoholi tarvitamise keeld.
16. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus S. Sergejevi talle Tartu Maakohtu 23.11.
17. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 05.07.2024, s.o karistusaja lõpuni. Katseajaks allutatakse S. Sergejev käitumiskontrollile, mille jooksul on ta kohustatud järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid.

Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 21, keelab kohus täiendavalt S.

Sergejevil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 4 alusel S.

Sergejevile lisakohustuse otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest. Ning viimaks paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel S.

Sergejevile kohustuse alluda elektroonilisele valvele 4 kuu jooksul.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse S. Sergejevi keha külge.

1. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. S. Sergejev taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 07.11.
2. a määrusega anti S. Sergejevile riigi õigusabi ja kaitsja H. Kuningas esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 163,20 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.
3. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt RKKK 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohus leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja kohus rahuldab tema taotluse, tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kuna kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, põhjendatud, pole õigustatud mõista temalt välja selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 163,20 eurot jätta riigi kanda. 10 (allkirjastatud digitaalselt) 11