Obsah (11)

§ 651§ 456§ 652§ 238§ 654§ 436§ 163§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-2

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. 19. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 142,10 eurot alates 23. septembrist 2021 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja jaotati menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hageja hagi ei rahuldatud suuremas ulatuses kui igakuise elatise 142,10 euro väljamõistmise nõudes. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt hageja ülalpidamiskohustuse kandmise üle.
2. Pooled on esitanud apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

§ 652

lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks eeltoodud tingimusele kehtib ka üldine põhimõte, mille kohaselt peab vastuvõetav tõend olema asjakohane ja lubatav (

§ 238). 22.

Kostja esitas apellatsioonkaebuses uue asjaoluna väite, et kostjal on kohustus tasuda hageja õe ülalpidamiseks elatist ning selle väite tõendamiseks

1. aprilli 2022 kohtumääruse, mille kohaselt peab kostja hageja õele tasuma igakuiselt elatist. Kostja esitas apellatsioonkaebusega täitmisteate ja maksekorraldused, et tõendada apellatsioonkaebuses esitatud uusi kostja väiteid, et kostja on täitemenetluses hagejale tasunud 8983,99 eurot varasema kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise katteks, mistõttu on hagejal endal olemas rahalised vahendid, millest ennast ise üleval pidada. Hageja esitas apellatsioonimenetluses FFF tõendi, et tõendada hageja õppimist ülikoolis.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei ole õigust

§ 652

lg-te 3 ja 4 järgi alust esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik maakohtus tugineda asjaoludele, et kostjal on kohustus üleval pidada alaealist last (hageja õde) ning kostjal on juba varasemalt täitmata rahalisi kohustusi hageja ees. Ainuüksi tõendite olemasolu, et kostja tasub oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist kohtulahendi alusel või kostjal on varasema kohtulahendi alusel täidetud elatise maksmise kohustus hageja ees, ei saa olla mõjuvakas põhjuseks, et nende tõendite aluseks olevaid 4 2-21-15106 asjaolusid ei oleks olnud kostjal juba maakohtus võimalik esitada. Arvestades, et kostja esitatud uued asjaolud ja nendega seotud tõendid on esitatud hilinenult ning hageja on vaielnud vastu nende vastuvõtmisele apellatsioonimenetluses, siis jätab ringkonnakohus kostja väited uute asjaolude kohta tähelepanuta ja esitatud tõendid asja juurde vastu võtmata (

§ 652lg-d 3 ja 4).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 24. Hageja esitas apellatsioonimenetluses ringkonnakohtu poolt määratud seisukohtade esitamise tähtaja jooksul dokumentaalse tõendi, mille kohaselt FFF kinnitab hageja õppimist ülikoolis. Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmine

§ 652

lg 2 p 2 alusel põhjendatud, sest tõend on

§ 238lg 1 järgi asjakohane ning tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

25. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et kui asjas ei ole tuvastatud hageja õppimise jätkamist peale gümnaasiumini, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine üksnes gümnaasiumi lõpetamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega PKS § 97 lg 2 alusel on lapsel õigus saada elatist, kui ta õpib (omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes) ja on saanud täisealiseks (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni). Seadusandja ei ole pannud elatise maksmist sõltuma õppimise jätkamisest ühes konkreetses õppeasutuses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole veel 21-aastane. Hageja on tõendanud, et ta omandab täisealisena kõrgharidust FFFs.
2. Kolleegium ei nõustu ka kostja väidetega, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja varalist seisundit arvestades on kostjal võimalik hageja ülalpidamiseks tasuda elatist hageja kulupõhises ulatuses. Maakohus tugines kostja varandusliku seisundi hindamisel kostja poolt maakohtus esitatud asjaoludele ja tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. 28. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu määratud otsuse täitmise korda. 29. Maakohus on õigesti lähtunud

§ 163

lg-st 1 ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5 2-21-15106 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel apellandi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte kanda ja seetõttu menetluskulusid kindlaks määrama ei pidanud, siis on mõistlik, et kolleegium määrab

§ 174lg 3 järgi ise kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

1. Apellatsioonimenetluses on hageja menetluskulude nimekirjas hageja palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks 300 euro (2,5 tundi tasumääraga 120 eurot tund) suuruse lepingulise esindaja tasu. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
2. Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ning lõpliku seisukoha kujundamiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
3. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks 300 eurot, mis tuleb tasuda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

34. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 6