Obsah (6)

§ 133§ 121§ 37§ 44§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-470 Määruse kuupäev 8. juuli 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu koopia eest tasutud 0,12 e

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Õiguste riive on väheintensiivne, kuna vaidluse esemeks on väga väike summa ehk 0,12 eurot (

§ 133lg 1).

Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna koopia valmistamine toimus kaebaja taotlusel ning kaebaja nõustus selle eest tasuma. Sel juhul tegutses vastustaja Tartu Vangla kodukorra p 11.9 alusel ehk õiguspäraselt.

1. Kohus selgitab kaebajale, et vaidluse all oleva koopia tegemisega ei täitnud vangla teabenõuet, vaid osutas kaebajale teenust. Esisteks ei ole õiguskantsleri seisukoha puhul teabevaldajaks vangla, vaid õiguskantsler. Teiseks on vangla kaebajale õigesti selgitanud, et avaliku teabe seaduse § 17 lg 3 alusel on teabevaldajal kohustus väljastada dokumentide koopiad paberil, kui teave ei ole avalikustatud. Praegusel juhul kohus veendus, et määruse punktis 7 nimetatud õiguskantsleri seisukoht on kättesaadav õiguskantsleri kodulehel. Kaebaja enda otsus oli taotleda vanglalt tasu eest koopia tegemist avalikult kättesaadavast dokumendist.
2. Kohus tagastab määruse punktis 6.2 nimetatud nõude

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Halduskohtule esitatava kaebusega võib nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (

§ 37lg 2 p 2).

Kaebaja saab nõuda konkreetse toimingu tegemist. Selleks, et kaebaja 2 saaks kohtu kaudu nõuda oma avaldusest tasuta koopia andmist või selle arvutis kättesaadavaks tegemist, peab olema tegemist konkreetse dokumendiga, mille koopiat või millega tutvumist on kaebaja esmalt vanglalt taotlenud. Abstraktselt esitatud kohustamisnõude puhul puudub kaebeõiguse aluseks olev kaebaja õiguste riive (

§ 44

lg 1), sest nagu kaebaja ise ütleb, on tegemist võimalike tulevikus esitatavate taotlustega. Sel juhul ei saa määratleda subjektiivset õigust, mille teostamise eesmärgil vaidlus toimub, ning kindlaks teha asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. S.h omab koopia või dokumendiga tutvumise taotlemisel tähtsust, mis liiki dokumendiga on tegemist (taotlus haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, haldusmenetluse raames antud seletus, vaie, kahju hüvitamise taotlus, märgukiri, selgitustaotus jne), millise (menetlus)toimingu tegemist kaebaja taotleb (kas tegemist on teabenõudega, taotlusega koopia tegemiseks teenusena, menetlusosalise taotlusega tutvuda haldusmenetluse toimikuga jne). Kohtumenetluses tõendite kogumise osas on erinormiks vastavat kohtumenetlust reguleerivad sätted. Kaebajal on võimalus taotleda tõendite kogumist kohtult ning kaebaja on seda korduvalt ka teinud. 11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus juhib kaebaja tähelepanu vajadusele läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Kui kaebaja tulevikus soovib saada tasuta koopiat oma avaldusest või tutvuda sellega arvutis, siis tuleb vanglale esitada sellekohane taotlus. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, siis tuleb esitada vaie. Taotlust toimingu tegemiseks ei saa esmakordselt esitada vaides. Kui kaebaja nii toimib, siis on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 12. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 13. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 3