lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik avalduse menetlemisega saavutada. Avaldaja eesmärk on sissenõudja nõude osas täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu. Käesolevalt on kohtutäitur sissenõudja nõude osas menetluse lõpetanud ehk selles osas ei ole võimalik menetlust enam uuesti lõpetada ja avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus märgib, et ka olukorras, kui kohtutäitur poleks menetlust osaliselt lõpetanud, poleks kohus ka siis avaldaja avaldust menetleda saanud, sest sissenõudjal puudub õigusjärglane. Kohtutäitur on jätkanud menetlust vaid enda tasu ja kulude osas. Kohus selgitab, et avaldaja ei ole vabastatud täitekulude kandmisest, seda ka siis kui täitemenetlus oleks lõpetatud aegumise tõttu. Avaldaja avalduse alusel ei saa kohus kohtutäituri tasu maksmise alust ja suurust hinnata. Seega ei ole avalduse edasine menetlemine võimalik. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi:
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud
Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikutel menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.