← Eesti

3-22-1750/18

Obsah (9)§ 158§ 165§ 251§ 252§ 181§ 172§ 253§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1750 Haldusasi X kae

§ 158lg 3).

17. Kohus leiab, et otsustes I ja II on piisavalt kaalutletud ja põhjendatud, miks Eesti ei võta ise vastutust perekonna taotluste läbivaatamise eest ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajatega ei viidud läbi isiklikke vestlusi, vaid võimaldati seisukohti esitada kirjalikult (vt täiendavalt ka kohtuotsuse punkti 20). 9

(13)17.
  1. Otsustes I ja II viidatakse Dublin III määruse sissejuhatavas punktis 17 sisalduvale suveräänsusklauslile, mida on täpsemalt väljendatud määruse artiklis
  2. Kaebajaid III ja IV puudutavad kaalutlused esitati peaasjalikult otsuses II. PPA märkis, et kaalukad põhjused taotluste läbivaatamise eest vastutuse võtmiseks puuduvad. Otsuse II punktis 3.2 analüüsis vastustaja laste parimaid huve ning täiendas esitatud vastuväidete alusel oma seisukohti otsuse II punktis
  3. Kohus nõustub PPA esitatud väidetega, ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (

§ 165lg 2).

Kaebajad ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaks alust väita, et Hispaaniasse elama asumine võiks lapsi eriliselt traumeerida. Ehkki kohus nõustub, et iga kolimine toob endaga kaasa teatud stressi, siis oleks kaebajad I ja II saanud seda vältida. Esitatud tõenditest nähtub, et perekond on suhteliselt palju reisinud ning ka käesoleval juhul sooviti minna reisile Hispaaniasse, ent otsustati ümber ja saabuti Eestisse

  1. Kohtuistungil uuris kaebajate esindaja kaebajatelt I ja II, et kuidas lastel Eestis läheb ja kaebaja I vastas, et lastega on kõik korras, nad on kergesti adapteerunud ning leidnud endale sõbrad. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et lapsed ei võiks adapteeruda ning uusi sõpru leida ka Hispaanias. 17.
  2. PPA on otsuses analüüsinud Hispaania rahvusvahelise kaitse süsteemi ning selgitanud ka vene keelt kõnelevate isikute olukorda Hispaanias. Asjaolu, et Eestis on vene keel rohkem levinud ning siin oleks mugavam jääda venekeelse suhtluse juurde, ei ole selline erakordne põhjus, et õigustada taotluste läbivaatamise vastutuse võtmist Eestile. Ehkki kohus nõustub, et AIDA raportist2 nähtub, et esinenud on puudujääke, kuid kaebajad jätavad täielikult tähelepanuta, et need on seotud väga konkreetsete olukordadega. Samuti jätavad kaebajad tähelepanuta, et kaebaja III käib erakoolis ning kaebaja IV eralasteaias. Ka Hispaanias on erakoole ja -lasteaedu, kus kaebajad saavad õpinguid jätkata väljaspool tavapärast haridussüsteemi
  3. Seega on kaebajatel III ja IV võimalused Hispaanias kohaneda nii koolisüsteemi abil kui ka väljaspool seda, sh võimaldaksid nii õppe- kui vaba aja tegevused suhelda teiste lastega. Ehkki kaebajad I ja II on kirjeldanud kolimisega ja kohanemisega kaasnevat stressi lastele, siis on ka Hispaanias vanematel võimalik teha selliseid valikuid, et lastel oleks võimalik õppida ja osaleda sellistest tegevustes, mis aitavad neil kiiremini kohaneda. Ka Eestisse jõudes asusid lapsed õppima eralasteaeda ja kooli juba nädal pärast saabumist. Samasuguseid otsustusi on kaebajatel I ja II võimalik teha ka Hispaanias olles. 17.
  4. Eelneva põhjal kohus ei nõustu kaebajatega, et PPA ei teostanud kaalutlusõigust. PPA kaalus endale taotluste läbivaatamise vastutuse võtmist, kuid leidis, et erandlikud asjaolud puuduvad. Samuti hindas PPA Valgevene Rahva-Saatkonna ja Valgevene maja kirju taotlejate osas, kuid leidis, et need ei ole sellised asjaolud, et kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste eest peaks vastutama Eestis. Kohtule ei nähtu kaalutlusvigu, arvestatud on olulisi asjaolusid ning puuduvad asjakohatud kaalutlused (HMS § 4 lg 2). Seejuures märgib kohus, et asjaolu, et PPA eksis otsuses II kaebajate III ja IV õpingute keele osas, ei muuda otsust II õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist. Arvestades PPA ulatuslikku kaalutlusõigust ja et Dublin III määruse sissejuhatava punkti 17 ja artikli 17 lg 1 kohaldamine on erandliku iseloomuga ning et PPA otsustest nähtub kaalutlusõiguse teostamine ja asjakohased kaalutlused, siis ei ole alust pidada otsuseid I ja II õigusvastaseks.
  5. Kohus nõustub kaebaja I ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt töökoha olemasolu Eestis ei ole selline asjaolu, mis tooks Dublin III määruse artikli 17 kohaselt kaasa olukorra, kus Eesti vastutaks taotluste läbivaatamise eest. Ka asjaolu, et kaebajal I oleks Eestis olles võimalik lihtsamalt Valgevene opositsiooni tegevuses osaleda, ei ole selline, et see tooks kaasa Eesti 1 Vt kaebaja I esitatud seisukohad kohtuistungil AIDA − The Asylum Information Database: Country Report: Spain; PPA 14.09.2022 esitatud lisa 8, lk 104–105 3 https://www.international-schools-database.com/country/spain 2 10

(13)vastutuse. PPA selgitas Valgevene opositsiooni koostööd Hispaania ametivõimudega ning kaebaja ei ole toonud välja selliseid erilisi asjaolusid, mis takistaks tal oma tegevust Hispaanias jätkata. Suveräänsusklausli mõte ei ole võimaldada rahvusvahelise kaitse taotlejatel valida endale meelepärasemat kohta taotluste läbivaatamiseks. Kohus leiab, et elukohariigist lahkumine põhjustab loomulikult stressi nii lapsele kui täiskasvanutele ning mistahes võõras riigis kohanemine nõuab omapoolset pingutust ja on teatud määral keeruline, kuid kaebajate pere puhul pole toodud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis viiks selleni, et just Eesti peaks endale taotluste läbivaatamise vastutuse võtma. 19. Kaebajate väitel esinevad Hispaania varjupaigamenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimustes süsteemsed puudused, kuid kaebajad ei väida, et sel põhjusel oleks neil reaalne oht, et vastutavasse riiki saatmisel on perekonnal võimalus saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses. Olles läbi vaadanud otsustes I ja II viidatud materjalid, nõustub kohus PPA põhjendustega neid kordamata (

§ 165lg 2).

Täiendavalt peab kohus aga vajalikuks selgitada, et Eestis viibides ei elanud kaebajad rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud majutuskeskustes ning kohus ei pea tõenäoliseks, et Hispaanias viibides otsustaksid kaebajad elada ja sõltuda täielikult üksnes Hispaania antud tagatistest rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Kohus peab usutavaks, et kaebajate elustandard Hispaanias elades ei muutuks.

  1. Seoses isikliku vestluse korraldamisega peab kohus aga vajalikuks selgitada täiendavalt, et kohus ei nõustu PPA seisukohaga, et kui vastutava liikmesriigi määramisel ei ole küsimust, et sellisel juhul isikliku vestluse korraldamine ei ole vajalik. Dublin III määruse sissejuhatavat punkti 18, artikli 4 lg 1 punkti c) ja artiklit 5 arvestades on isikliku vestluse läbiviimine siiski reegel, millest erandi tegemine peaks olema põhjendatud. Seda enam, et menetluses on esmatähtsad lapse parimad huvid ja nt arvestada tuleb alaealise heaolu ja sotsiaalset arengut (määruse art 6 lg 1, lg 3 punkt b). Ka Dublin III määruse sissejuhatav punkt 13 viitab üldpõhimõttena lapse parimate huvide arvestamisele. Täiendavalt märgib kohus, et kui taotlejad leiavad, et nende suhtes tuleks kaaluda Dublin III määruse artikli 17 kohaldamist, siis on isikliku vestluse korraldamine samuti oluline, et selgitada välja, kas sellised asjaolud üldse esinevad või mitte. Seega on kohtu hinnangul vestluste korraldamata jätmine menetluslik viga, arvestades eriti puutumust alaealiste lastega. Samas on kaebajad kirjalikult ära kuulatud ning võttes aluseks kaebustes esitatud väited, siis ei nähtunud nendest selliseid asjaolusid, mida kaebajad kirjalikes seisukohtades välja ei toonud.
  2. Võrreldes haldusmenetluses esitatud seisukohtadega tõid kaebajad I ja II välja alles kohtuistungil, et perel on 9-aastane Inglise buldogist lemmikoom, kes tõu eripärast tulenevalt ei saa lennata. Vaidlust ei ole, et seda asjaolu kaebajad haldusmenetluses välja ei toonud ning kohus ei ole veendunud, et selle oleksid kaebaja toonud välja nt suulise vestluse korraldamisel. Nimetatud asjaolu tõusetus istungil pigem seoses sellega, et kui kaebajate kaebus peaks jääma rahuldamata, et sellisel juhul tuleks võimaldada neil lahkuda Hispaaniasse maismaad mööda, et pere lemmikloom saaks reisida koos perega. Sellest väitest ajendatult palus kohus PPA-l uurida lemmiklooma reisimisega seotud asjaolusid, kuna kui perekond peaks lemmiklooma hülgama, siis ei pruugiks see olla kooskõlas laste parimate huvidega. PPA esitas täiendavad seisukohad 27.10.2022 ning ehkki kohus andis kaebajatele võimaluse ka seisukohtadele vastata (vt kohtumääruse protokoll), siis kaebajad seda võimalust ei kasutanud. PPA selgitas, et olemas on teenusepakkujad, kes pakuvad lemmikloomade vedu Euroopa Liidu piires ilma teda ise saatva omanikuta. Ehkki kohus mõistab, et lemmiklooma jätmine võõraste kätte ning tema reisimine perest eraldi võib olla täiendav stressiallikas, siis ei saa seda pidada asjaoluks, mis peaks tooma kaasa olukorra, kus Eesti peaks olema vastutav kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest. 11

(13)
  1. Eelnevast tulenevalt ei nähtu kohtule kaebustest ja asja materjalidest asjaolusid, mis oleks võinud otsuste I ja II tegemist mõjutada ehk ei teki kahtlust, et otsused võinuks olla teistsugused, kui kaebajad oleks suuliselt ära kuulatud. Seetõttu ei too menetluslik viga kaasa otsuste I ja II tühistamist.
  2. Kokkuvõtvalt on PPA otsustega I ja II sisuliselt õiguspäraselt jäetud perekonna rahvusvahelise kaitse taotlused läbi vaatamata, tehtud tagasilükkavad otsused ning kohustatud taotlejaid lahkuma Hispaaniasse. Puudub alus otsuseid I ja II tühistada, mistõttu jäävad kaebused rahuldamata ka kohustamisnõudes. Esialgse õiguskaitse andmine
  3. Kaebajatele on pandud kohustus lahkuda Hispaaniasse, ja kui nad lahkumiskohustust vabatahtlikult ei täida, võidakse lahkumiskohustus sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras (VRKS § 25 lg 21).
  4. Kaebajad taotlesid kohtuistungil esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, et kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis kohustaks kohus PPA-d lubama kaebajatel lahkuda Hispaaniasse oma auto ja koeraga. Kohus märgib, et sel viisil esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamine väljub kaebuse eesmärgist ning kohus ei saa kohustada kaebajaid Hispaaniale üle andma viisil, millega Hispaania ei nõustu. See aga ei takista esialgse õiguskaitse kohaldamist viisil, mida kohus asjaolusid arvestades peab põhjendatuks. Arvestades kaebajatega seotud isiklikke asjaolusid (kaebajad III–IV on alaealised ning perel on koer), siis peab kohus põhjendatuks kohaldada omal algatusel kaebajate suhtes esialgset õiguskaitset selliselt, et peatada otsuse I resolutsiooni punkti 3 ja otsuse II resolutsiooni punkti 3 täitmine ehk kaebajad ei pea täitma kohustust lahkuda Hispaaniasse ja seda ei saa ka sundtäita. Selliselt on perekonnal aega, et teha korraldusi Hispaaniasse lahkumiseks.
  5. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada määral, milles see on vajalik isiku õiguste esmaseks kaitseks (vt ka Riigikohtu 13.11.2020 määrus nr 3-20-349). Kohtu hinnangul piisab otsuste I ja II resolutsiooni punkti 3 täitmise peatamisest (

§ 251lg 1 punkt 1) kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni.

Asja materjalidest nähtub, et kaebajate perekond tuleb Eestis ise toime, sh nad ei ela varjupaigataotlejate majutuskeskuses, vaid Tallinnas korteris. Alates vaidlustatud PPA otsuste I ja II kättetoimetamisest ei ole kaebajad enam rahvusvahelise kaitse taotlejad (Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-59, punktid 17–19). Sel viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine on Dublin III määruse artikliga 27. 27. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei välista, et kaebajad lahkuvad Eestist iseseisvalt, arvestades Dublin III määrusest tulenevat üleandmise korda. 28. Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult (

§ 252lg 3).

Lähtuvalt Riigikohtu 11.11.2019 määrusest nr 3-19-681 (punkt 12) märgib kohus, et käesoleva otsusega antava esialgse õiguskaitse saab vaidlustada apellatsioonkaebusega selle esitamise tähtaja jooksul (

§ 181lg 1).

Kui vastustaja leiab, et esialgne õiguskaitse tuleb viivitamatult tühistada, on alati võimalik esitada tühistamise taotlus sõltumatult apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast

§ 172

korras kuni edasikaebuse esitamiseni otsuse teinud halduskohtule ja pärast edasikaebe esitamist kõrgemale kohtule.

§ 253lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. 12

(13)Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused 29.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebajate menetluskulud jäävad kaebajate kanda. 30. Kooskõlas rahvusvahelise kaitse menetluses kehtiva konfidentsiaalsuse nõudega asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed ja sünniajad tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.