Obsah (6)

§ 121§ 47§ 43§ 71§ 124§ 152

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1586 Määruse kuupäev 3. august 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Tanel Soobi (Soop) kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks seonduvalt kartseri

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Arvestades, et praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks selle eest, et kaebajale ei ole väljastatud direktori poolt lubatud kahte paari sokke ning Tartu Vangla
3. juuli
4. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale kahe paari sokkide väljastamata jätmisega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, siis on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus eelnimetatud osas hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Sellest tulenevalt tagastab kohus T. Soobi kaebuse osas, milles kaebaja nõuab sokkide väljastamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamist,

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla on talle tekitanud kahju sellega, et ta ei saanud lubatud sokke, siis tuleb kaebajal kõigepealt esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on kolm aastat sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (RVastS § 17 lg 3).
2. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kohtule edastatud Tartu Vangla
3. jaanuari
4. a otsusest nr 1-13/251-2 nähtuvalt otsustas vangla lõhutud sokkide eest hüvitada varalise kahju summas 1,48 eurot. Mainitud otsusest ei nähtu, et vangla oleks otsustanud lõhutud sokid asendada kahe paari sokkidega. 11.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nõudes, mis puudutab
2. a novembrisdetsembris kambri nr 1026 põrandal olnud kidadega jalgade vigastamist, läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla edastas
3. juulil 2022 kohtule kaebaja
4. detsembri
5. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/251-1, milles kaebaja nõudis mh kahju hüvitamist selle eest, et 2 vigastas kidade tõttu jalgu, mille Tartu Vangla jättis
6. jaanuari
7. a otsusega nr 1-13/251-2 rahuldamata. 13.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Kaebaja on jalgade vigastamist puudutava kahjunõude esitanud Tartu Vanglale
2. detsembril 2019 ning on saanud selle kohta tehtud keelduva otsuse kätte
3. jaanuaril
4. Kaebaja pöördus seejärel 30 päeva jooksul kaebusega kohtusse, kuid tema kaebus tagastati (haldusasi nr 3-20-209).

§ 43

lg 2 lubab küll kaebuse tagastamise korral pöörduda sama kaebusega uuesti kohtu poole, kuid sellisel juhul võib olla kohtusse pöördumise tähtaeg juba ületatud ning tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist (

§ 71lg 1).

Seega on praegusel juhul kaebaja jalgade vigastamist puudutava kahjunõude esitanud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kaebus oleks tulnud esitada 2020. a alguses. 15.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes. 16. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning

§ 71

lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav.

1. Kaebajal oli võimalus esitada jalgade vigastamist puudutav kahjunõue kohtule tähtaegselt ning ta ka tegi seda haldusasjas nr 3-20-209, kuid kohus tagastas kaebuse põhjusel, et vaidluse puhul ei ole tegemist isiku õiguste intensiivse riivega ja kohus ei pidanud mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks praeguses asjas
2. aastal hüvitamiskaebuse esitamisel esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks jalgade vigastamist puudutava kahjunõude osas. Isegi kui möönda võimalust, et kaebajal võis esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks, siis ei oleks tähtaja ennistamise taotlus arvestades

§ 71lg-t 2 lubatav.

Kaebaja pöördus enne käesolevas asjas kohtule kaebuse esitamist muuhulgas 21. novembril 2021 kaebusega Tartu Halduskohtu poole. Eelnevast saab järeldada, et hiljemalt sellel päeval langesid ära võimalikud takistused kohtule kaebuse esitamiseks ka jalgade vigastamisest tingitud kahjuhüvitise saamiseks. Kui kaebajal oli võimalik esitada kohtule kaebus muude asjaoludega seonduvalt, siis ei saanud olla takistatud enam ka jalavigastuse tekitamisega seonduva hüvitamiskaebuse esitamine kohtule.

§ 71

lg-s 2 sätestatud piirangut oleks järgitud, kui hüvitamiskaebus jalavigastuse tekitamise eest koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega oleks olnud esitatud kohtule hiljemalt 6. detsembril 2020 ehk 14 päeva jooksul arvates takistuse ära langemisest. 18.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 19. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõudes, mis puudutab kartserikambris nr 1026 jalgade vigastamist, tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

3 Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud koos kaebusega riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
3. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist ka halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse osaliseks tagastamiseks ja menetluse osaliseks lõpetamiseks (vt käesoleva määruse osa I-II). Seega on kaebuse osalise tagastamise ja menetluse osalise lõpetamise aluste esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T. Soobi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4