Obsah (9)

§ 163§ 158§ 22§ 165§ 65§ 171§ 172§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2022, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10341 Tsiviilasi M K pankrotime

§ 163lg 7 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Saata määrus menetlusosalistele ja täitmiseks pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutiivosa punkti 3.
2. osas. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Asjaolud 22.07.2021 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati välja M K pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 30.03.
3. Võlausaldajaid üldkoosolekule kohale ei ilmunud, millest tulenevalt esitas pankrotihaldur kohtule ettepaneku jätta käesolevas pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Kohus jättis 03.09.2021 määrusega pankrotitoimkonna moodustamata. 07.12.2021 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja, mille kohus kinnitas 08.12.2021 määrusega. Kohtumäärus jõustus 24.12.
4. 02.11.2022 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendus 2
5. Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt 02.11.2022 esitatud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 1.
6. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. Kohtule esitatud lõpparuandest nähtub, et võlausaldajatel jääb II ja III järgu nõuete osas saamata kokku 14 195,90 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. 1.
7. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 järgi pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus M K pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 158alusel on põhjendatud.

1.3. Vastavalt

§ 163

lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 1.4. Haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud muu asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning selle tekkimise aeg septembris 2020. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on rahaliste kohustuste võtmine, mida ei ole suudetud täita, so muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

2. Halduri vabastamine

§ 165

lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Martin Pärn vabastada M K pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 3. Halduri tasu 3.1.

§ 65

lg 1 1¹ järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 3.2. Aruande kohaselt on halduril kulunud menetlustoimingute teostamiseks aega kokku xx tundi. Arvestades halduri tasuks xx eurot pooltunnis, on halduril õigus tasule summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur palub kohtul kinnitada halduri tasu, haldur taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Haldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt (so. xxx eurot ja lisanduv käibemaks xxx eurot, kokku xxx eurot) menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. Haldur palub x eurot ja sellele lisanduva käibemaksu x eurot, kokku x eurot, välja mõista M K’lt. 3.3.

§ 65

lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) sätestab: „Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või 3 maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 3.4. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 2022 aastal oli Vabariigi Valitsuse 11.12.2021 määruse nr 116 kohaselt 654 eurot. 3.5. Kohus leiab, et halduri tehtud töö aruandes ja tasu taotluses näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud, see vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule. Halduri taotletud tasu xxx eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas seaduses sätestatuga ja põhjendatud. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 3.6. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest

§ 65

lõikes 11 sätestatud ja taotluse esitamise ajal kehtivas ulatuses, s.o summas xxx eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Martin Pärn halduritasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas xxx eurot, kokku xxx. Tasu tuleb maksta OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 12159289), mille konto nr on EEXX, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 3.

1. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele pankrotivara arvelt summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, so. kokku x eurot. Tasu tuleb maksta OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 12159289), mille konto nr on EEXX, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 4.
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (so. 01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
4. aasta
5. juunini.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus lõpetab käesoleva menetluse

§ 158alusel pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud

§ 171lg 1 järgi.

4.2.

§ 172

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

§ 172

lg 1 kohaselt kui algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ning võlausaldajate üldkoosolekule (30.03.2021) kedagi kohale ei ilmunud, mistõttu ei olnud seal võimalik ühtegi otsust vastu võtta.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 30.03.2021 võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et pankrotihaldur võib teha kohtule ettepaneku määrata M K usaldusisikuks K K. K K on andnud kirjaliku, allkirjastatud nõusoleku olema M K usaldusisikuks ning selle kohta, et ei soovi usaldusisiku kohustuste täitmise eest tasu. Kohus ei ole menetluses tuvastanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla K K võimekuse täita usaldusisiku ülesandeid ning kohus määrab K K pankrotihalduri ettepanekul ja K K nõusolekust 4 tulenevalt M K usaldusisikuks. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu. 4.3. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172ja § 173 järgi: 4.3.1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 4.3.

1. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (resolutsiooni punkt 2) üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 4.3.
2. Usaldusisik peab võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust võlgnikule M K’le üle andma 25%. 4.3.
3. Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Kohus saadab usaldusisikule koos käesoleva kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vormi, mis tuleb usaldusisikul esitada täidetuna igal järgneval kolmel aastal Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja e-posti aadressile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee või postiaadressile Sadama 21, 90502 Haapsalu. Esimene aruanne perioodi
4. november 2022 –
5. november 2023 kohta esitada kohtule hiljemalt 26.11.
6. 4.3.
7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpus esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 4.3.
8. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. 4.3.
9. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. 4.3.
10. Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

FIMS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Pankrotiavaldus koos avaldusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on kohtule esitatud 18.06.2021, seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11, FIMS § 1933 lg 2).

4.4. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

§ 173

lg 4-5 järgi peab usaldusisik 5 käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 173

lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 4.5.

§ 175

lg 1 ja FIMS § 1933 lg 2 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6