Obsah (10)

§ 119§ 63§ 274§ 64§ 68§ 121§ 75§ 136§ 201§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14174 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus V

§ 119

lg 1 ja § 121 järgi ja talle mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati U.B süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 9 kuud 6 päeva karistusaja hulka ning U.B jäi alates

1. märtsist 2014 kanda 3 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o osas, millega U.B mõisteti kogumis

§ 119

lg 1 ja § 121 järgi süüdi, talle mõisteti

§ 63

alusel karistuseks 3 aastat vangistust ja

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis U.B

§ 119lg 1 ja § 121 järgi õigeks selles, et ta lõi 24.

juunil 2014 Jõgevamaal Puurmanni vallas A.S. e rusikaga kaks korda näkku. Ringkonnakohus mõistis U.B-le

§ 121

järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mõistes

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigikohus tühistas

1. detsembri
2. a otsusega Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused osaliselt, s.o karistuse kandmise aja ja ekspertiisikulu ning maakohtu- ja kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmise osas. U.B karistuse kandmise alguseks määrati
3. mai
4. Muus osas jäid maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
5. Tartu Maakohtu
6. mai
7. a määruse alusel vabastati U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni
8. november
9. Määrusega allutati U.B

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kaheksaks kuuks alates vabanemisest.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel määrati U.B-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli aja jooksul; - asuda tööle kahe nädala jooksul alates kinnipidamiskohast vabanemisest või tööle asumise võimatuse korral võtta end Töötukassas arvele hiljemalt kuu aja jooksul pärast kinnipidamiskohast vabanemist; - mitte viibima alkoholitarvitamise kohtades ega suhtlema kriminaalhooldusametniku loata isikutega, kellega varem on koos süütegusid toime pannud; - osaleda sotsiaalabiprogrammis kui kriminaalhooldaja seda pakub.

2. oktoobril 2015 saabus kohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt ei täida U.B talle kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt jõudis
3. septembril 2015 kriminaalhooldusametnikuni Tartu arestikambri valvegrupi vanema e-kiri, et U.B on
4. septembril 2015 kainenema toimetatud. Politseipatrulli
5. septembril 2015 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt käitus U.B samal päeval joobeseisundis agressiivselt, oli ohtlik endale ja teisele. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati tal joove 0,77 mg/l kohta. U.B on
6. septembril 2015 antud seletuses põhjendanud alkoholi tarvitamist ootamatult tekkinud raske koduse probleemiga.
7. Tartu Maakohtu
8. detsembri
9. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja U.B-le Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust pöörati täitmisele. 4.1 Kohus tuvastas, et U.B on kriminaalhoolduse ajal täitnud registreerimiskohustust üldjuhul nõuetekohaselt: kokkulepitud kohtumisele on ta jätnud ilmumata ühel korral. Ta on täitnud ka kohtu pandud kohustust mitte viibida alkoholi tarvitamisega seotud kohtades ja ei ole suhelnud isikutega, kellega on varem koos süütegusid toime pannud. Samas nähtub erakorralisest 2 ettekandest, et ta on andnud kriminaalhooldusametnikule ebaõiget informatsiooni tööleasumise kohta OÜ-sse XXX ning A-Kliinikumis T-protseduuri teostamise kohta. U.B oli teadlik, et alkoholiprobleemiga aktiivsel tegelemisel, sealhulgas A-Kliinikumis nn T-protseduuri tegemisel kaalub ametnik võimalust reageerida alkoholikeelu rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Sellest teadmisest lähtuvalt kinnitas ta kriminaalhooldajale, et protseduur on tehtud. Kontrollimisel selgus, et protseduur on tegemata. 4.2 Lisaks eelnevale on käesolevaks ajaks selgunud, et U.B on eelvangistuses. Ta vahistati Tartu Maakohtu
12. novembri
13. a määrusega. Vahistamismääruse kohaselt on talle esitatud kahtlustus nii

§ 136lg 1 kui ka § 121 lg 1 järgi.

Peale selle on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses U.B kohta kriminaalasi, milles teda kahtlustatakse

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tegu ajavahemikul 22.

juuni kuni

1. september 2015). 4.3 Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus U.B suhtes kandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. U.B on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kandmata karistust vabaduses lõpuni kanda ega elada seaduskuulekalt, mistõttu on ainsaks lahenduseks jäänud kandmata karistuse täitmisele pööramine.
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.B , kes taotleb määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. U.B on nõus täitma lisakohustusi.
3. Määruskaebuse esitas ka U.B kaitsja, taotledes samuti määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist. 6.1 Kaitsja on seisukohal, et praegusel juhul ei ole otstarbekas karistuse reaalne kandmine. U.B väärib võimalust, et ta saaks talle mõistetud karistuse ärakandmata osa vabaduses ära kanda. Ta on aru saanud, et kriminaalhooldusnõudeid tuleb korralikult jälgida ja mõistab, et need on teda abistava iseloomuga, et hoida teda tulevikus toimepanemast uusi kuritegusid. U.B-le ei mõjuks vangistuses viibimine positiivselt. Seega jääks tema suhtes karistuse eripreventiivne eesmärk täitmata, mis on aga karistuse puhul olulisim kriteerium. Karistus peab isikut mõjutama, panema teda aru saama, et ühiskonnas kehtivad reeglid on mõeldud kõikidele ühiskonnaliikmetele ja nende täitmist oodatakse võrdselt igalt selles ühiskonnas elavalt inimeselt. U.B on teinud oma eelneva elu pinnalt järeldused ja otsustanud hakata elama seaduskuulekat elu ning vangistus pigem demotiveerib tema tahet elada korralikku elu. 6.2 Oluline on märkida, et U.B rikkus küll alkoholi tarvitamise keeldu, kuid samas täitis ta korralikult registreerimiskohustust ja teisi

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõudeid.

Töökohta U.B ei ole leidnud, kuid selle otsimisega on ta tegelenud. Ei ole põhjendatud alust arvata, et U.B tahtlikult kriminaalhooldajale Soome tööle asumise kohta valetas. U.B on ise öelnud, et Soome tööandja tõttu ei saanud ta Soome tööle asuda. Kui U.B ei olekski tegelikult tahtnud hakata tööd tegema, siis ei oleks ta ju ka kriminaalhooldajaga hakanud kontakteeruma, et saada luba välismaale minemiseks. Seega pigem on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus U.B ei saanud tööd Soomes oleva tööandja tõttu. Küll aga tegi ta välismaal tööd mustalt, millest ei tahtnud ta kriminaalhooldajat teavitada. Seda põhjusel, et selliselt ei oleks ta saanud kriminaalhooldajalt luba Soome minemiseks. 6.3 Pärast alkoholikeelu rikkumist

1. septembril 2015 pöördus U.B se vabatahtlikult psühholoogi poole, et leida enda probleemidele lahendus ja saada asjatundjalt abi. See näitab, et isik on motiveeritud elama korralikku elu ja ta on valmis selle nimel pingutama. Ta tunnistab enda probleemi ja saab aru, et vajab abi sellega toimetulemiseks. Samuti nähtub
2. septembril 2015 koostatud psühholoogi kinnituskirjast, et U.B on motiveeritud muutma oma elu ja käitumist. U.B võtab seda tõsiselt, ta saab aru, et peab oma väärtushinnanguid tugevasti muutma. Samuti tuleb välja tuua asjaolu, et U.B on püüdnud ise leida ravi enda 3 alkoholiprobleemidele. Ta on tahtnud minna A-Kliinikusse, kuid ei ole seda saanud teha rahaliste vahendite puudumise tõttu. U.B mõistab väga hästi, et tal on vaja enda alkoholiprobleemiga tööd teha ja seda ravida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning U.B ja tema kaitsja määruskaebuste rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks korrata. Selle asemel rõhutab kolleegium täiendavalt järgnevat. 9.

§ 76

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega näeb seadus kriminaalhooldusnõuete rikkumisele reageerimiseks ette alternatiivsed võimalused. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et U.B on rikkunud talle katseajaks kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. Küll aga on U.B ja tema kaitsja asunud seisukohale, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud ning U.B on avaldanud nõusolekut lisakohustuste täitmiseks. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud ja U.B suhtes puudub alus kohaldada muid

§ 76

lg-s 7 toodud alternatiive (määrata täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega). U.B käitumine kriminaalhoolduse jooksul näitab ilmekalt, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei oma talle piisavat karistuslikku mõju. Ehkki kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on olnud U.B poolt

1. septembril 2015 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, ilmestavad ka ülejäänud ettekandes kajastatud asjaolud U.B ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Ettekandest nähtub, et U.B on esitanud kriminaalhooldajale seoses tööleasumisega valeandmeid. U.B esitas ametnikule tutvumiseks OÜ-ga XXX sõlmitud töölepingu, mille kohaselt pidi ta ettevõttes tööle asuma alates
2. augustist
3. Seoses ettevõttes töötamisega on U.B kahel korral taotlenud luba välisriiki tööle sõitmiseks. Tegelikkuses U.B ettevõttesse tööle ei asunud. Määruskaebuses on kaitsja selgitanud, et tegelikult tegi U.B välismaal tööd mustalt, millest ei tahtnud kriminaalhooldajat teavitada, sest teadis, et hooldaja poleks selleks luba andnud. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et U.B puudub õigus valida, millistest asjaoludest kriminaalhooldajat teavitada ja millistest mitte. Kriminaalhooldusalusel on kohustus avaldada ametnikule tõeseid andmeid, mitte üksnes sellist teavet, mis talle kasuks tuleb.
4. U.B manipuleerivat suhtumist kriminaalhooldusesse ilmestab seegi, et ta on esitanud kriminaalhooldajale valeandmeid seoses väidetava ravi saamisega A-Kliinikus. Nimelt andis U.B
5. septembril 2015 toimunud kohtumisel kriminaalhooldusametnikule lubaduse, et pöördub viivitamatult A-Kliinikusse, ning väitis, et on registreerinud end A-Kliinikus nn T-protseduuri tegemisele
6. oktoobril
7. Erakorralise ettekande koostamise ajaks ei olnud U.B protseduuri tegemist tõendavat dokumenti esitanud. U.B väitis, et protseduur on küll teostatud, kuid tõendit ei ole väljastatud, sest ta ei ole saanud selle eest rahaliste vahendite puudumise tõttu tasuda. Kriminaalhooldaja kontrollis saadud informatsiooni
8. oktoobril 2015 AKliinikust telefoni teel, kust talle vastati, et ehkki protseduuri teostamine oli planeeritud
9. oktoobriks 2015, ei ole U.B-le protseduuri teostatud. Järelikult on U.B ka oma alkoholiprobleemiga tegelemise osas püüdnud kriminaalhooldajat eksitada ja end tegelikkusest paremas valguses näidata. 4
10. U.B kohta koostatud erakorralist ettekannet arutades on maakohus põhjendatult arvesse võtnud sedagi, et käesoleval ajal viibib U.B eelvangistuses. Süüdimõistetu vahistati Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a määrusega kahtlustatuna

§ 136lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Lisaks on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi, milles U.B kahtlustatakse

§ 201lg 1 järgi.

Need asjaolud annavad põhjendatud aluse arvata, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede, tagamaks U.B seaduskuulekat käitumist ja mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellisel juhul aga puudub alus selle teostamist jätkata.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2. U.B kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 3 tundi, mille eest taotleb ta tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri
4. a otsuse (muudetud
5. septembri
6. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel U.B kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus