lg 2 p 4, 7, 8 ja § 114 p 5 järgi ja B.P süüdistuses
aprilli 2011 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav B.P ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi ning Timofei Stanovoi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Prokurör Sirje Merilo Süüdistatav Timofei Stanovoi isikukood: 38810165210; elukoht: XXXXXXX varem kriminaalkorras karistatud neljal korral Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Süüdistatav B.P isikukood: XXX; elukoht: XXXXXX varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuistungi toimumise aeg 14. november 2011 Tartu. RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1, lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu 8. aprilli 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-11517 osaliselt, so Timofei Stanovoile karistuse mõistmises
ja T.J. osas,
lg 1, § 64 lg 1 järgi ning
lg 1 ja 64 lg 1 järgi ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas; B.P-le karistuse mõistmises
episood)
lg 1 alusel ning karistuse mõistmises
episood)
lg 1 alusel ja
lg 1 järgi ning
Teha selles osas uus otsus : Süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi mõista Timofei Stanovoile
lg 1 alusel
lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusega kaetuks Timofei Stanovoile Viru Maakohtu 02.02.2010 otsusega
lg 2 p 4 järgi mõistetud kergem karistus 1 (üks) aasta vangistust ning sama kohtuotsusega
episood) mõistetud karistus ning mõista Timofei Stanovoile lõplikuks liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 järgi mõista B.P-le
lg 1 alusel
lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud kandmata karistus 8 kuud ja 6 päeva vangistust ning mõista B.P lõplikuks karistuseks 10 (kümme) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu kriminaalasjas nr 1-09-11517 vandeadvokaat Lembit Nirgile 2 tema poolt riigi õigusabi osutamise eest B.P-le apellatsioonimenetluses 159, 44 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest summas 159, 44 eurot jätta riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kaudu kriminaalasjas nr 1-09-11517 vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt riigi õigusabi osutamise eest Timofei Stanovoile apellatsioonimenetluses 635,31 eurot. KrMS § 185 lg 2 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest summas 635,31 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 20.detsembril 2011. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 21.detsembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 21.detsembrist 2011. KrMS § 344 lg 3 järgi on kassatsiooni esitamise õigus prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Viru Maakohtu 8. aprilli 2011 otsusega tunnistati Timofei Stanovoi süüdi
episood) ja karistuseks mõisteti
Samuti tunnistati Timofei Stanovoi süüdi
episood) ja karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 10 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti T. Stanovoile 10 aastat vangistust. Karistuste liitmise tulemusena
Stanovoile lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Süüdistuses
Stanovoi õigeks. B.P tunnistati süüdi
episood) ja karistuseks mõisteti
B.P tunnistati süüdi
episoodi) ja karistuseks mõisteti
lg 1 alusel § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 alusel, raskeima üksikkaristuse suurendamise teel mõisteti B.P-le liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 8 kuud ja 8 päeva vangistust, mõistes B.P-le lõplikuks karistuseks 12 (kaksteist) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. 3 T. Stanovoile oli esitatud süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8 järgi selles, et tema
lg 2 p 4 tähendatud isikuna 03.02.2009 õhtul koos B.P-ga istus Rakveres turuplatsil tellitud taksosse MB reg. nr. XXX , mida juhtis taksojuht A.S. . Teel Tapale Lääne-Virumaal Kadrina vallas Lante bussipeatuse lähedal käskisid nad auto kinni pidada. J. Murdsov haaras A.S. l selja tagant ühe käega ümber kaela ning pani teises käes olnud noa talle kõrile ning A.S. l kästi auto pagasiruumi ronida, kus teda hoiti mitu tundi, ja rööviti sõiduauto MB reg.nr. XXX väärtusega 120 000 krooni, mobiiltelefon Nokia 6070 väärtusega 400 krooni, väärtuseta rahakott koos selles olnud 800 krooni, 40 euro (väärtusega 626 krooni), juhitunnistuse ja auto registreerimistunnistusega. B.P-le oli esitatud süüdistus
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 03.02.2009 õhtul koos T. Stanovoiga istus Rakveres turuplatsil tellitud taksosse MB reg. nr. XXX , mida juhtis taksojuht A.S. . Teel Tapale Lääne-Virumaal Kadrina vallas Lante bussipeatuse lähedal käskisid nad auto kinni pidada. J. Murdsov haaras A.S. l selja tagant ühe käega ümber kaela ning pani teises käes olnud noa talle kõrile ning A.S. l kästi auto pagasiruumi ronida, kus teda hoiti mitu tundi, ja rööviti sõiduauto MB reg.nr. XXX väärtusega 120000 krooni, mobiiltelefon Nokia 6070 väärtusega 400 krooni, väärtuseta rahakott koos selles olnud 800 krooni, 40 euro (väärtusega 626 krooni), juhitunnistuse ja auto registreerimistunnistusega. T. Stanovoile ja B.P-le on esitatud süüdistus
p 5 järgi selles, et nemad 18.02.2009 õhtul koos istusid Rakveres tellitud taksosse Volvo 960 reg.nr. XXX , mida juhtis taksojuht T.J.. Teel Tapale Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Lante külas Lante bussipeatuse lähedal kästi juhil pöörata paremale põlluvaheteele ja siis auto peatada. B.P haaras T.J. l selja tagant vasaku käega näost ja pani paremas käes olnud lauanoa talle kõrile. T.J. tiriti autost välja ja suruti auto pagasiruumi ning selle tegevuse juures tekitati T.J. käele, kaelale ja näole lõikehaavu, samuti purunesid ta prillid ja kukkusid suust proteesid, samuti lõid T. Stanovoi ja B.P kannatanut ühe korra noaga parema tuhara piirkonda, millega tekitati paremasse tuharasse tungiv torke-lõikehaav koos suure veresoone (tuharaarteri) vigastusega, millele järgnes massiivne välimine verejooks, mis põhjustas T.J. surma. T.J. lt võeti ära tema kasutuses olnud ja OÜ-le T&U Duo kuulunud sõiduauto Volvo 960 reg.nr. XXX väärtusega 50 000 krooni koos firmale kuuluva 300 krooni raha, mobiiltelefoni Nokia 2760 väärtusega 1440 krooni ja mobiiltelefoniga Nokia 3200 väärtusega 100 krooni ning T.J. rahakott väärtusega 200 krooni selles olnud isiklik raha 100 krooni ning juhiluba, ID-kaart ja haigekassa kaart, kaelast hõbekett koos kuloniga väärtusega 400 krooni, riidest kott väärtusega 200 krooni koos selles olnud taskulambiga väärtusega 120 krooni, taskukalkulaator väärtusega 50 krooni ja aerosool-õhuvärskendaja väärtusega 150 krooni. T. Stanovoi tunnistas ennast A.S. röövimise osas süüdi, T.J. tapmises ta ennast süüdi ei tunnistanud. B.P tunnistas ennast A.S. episoodis süüdi, T.J. episoodis tunnistas süüdi osaliselt. Kannatanu A.S. episoodis on röövimise ja võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine vägivallaga mõlema süüdistatava poolt tõendatud nende endi ütlustega, samuti kannatanu A.S. ütlustega. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid, et nad kavatsesid taksojuhti röövida raha saamise eesmärgil ja kavatsuse realiseerimiseks võtsid kaasa noad, nad tunnistasid A.S. noaga ähvardamist, tema jõuga pagasnikusse sundimist ja tema raha omastamist. Süüdistatavate ja kannatanu A.S. ütlustega on tõendatud, et telefon ja rahakott anti A.S. le tagasi, sõiduautot ja dokumente kasutati ka järgmisel päeval Tapale sõitmiseks, kus politseipatrull nad kinni pidas. Auto ja dokumentide omastamise tahtluse kohta tõendid 4 puuduvad. Süüdistatavate ja A.S. ütlustega on tõendatud, et need asjad hõivati ajutise kasutamise eesmärgil sama vägivalla tarvitamise käigus ja selle mõju kasutades, mida tarvitati kannatanu raha ära võtmisel. Eeltoodut arvestades tuleb sõiduauto, dokumentide, telefoni ja rahakotiga seonduv ümber kvalifitseerida
lg 3 p 1 järgi kui võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, mis oli toimepandud vägivallaga. Asjaolu, et A.S. süüdistatavatelt tekitatud kahju hüvitamist ei nõua ja väidab, et andis auto volikirja, autodokumendid ja auto süüdistatavate kätte ärilistel kaalutlustel, ei ole kuritegude kvalifitseerimisel oluline. On ilmne, et A.S. sellised süüdistatavaid õigustavad ütlused on põhjustatud hirmust ja kartusest. Süüdistatavad tunnistasid, et nad korduvalt andsid A.S. le mõista, et see midagi ette ei võtaks ja normaalselt käituks. Pole inimlikult usutav, et peale noaga ähvardamist, kerge suuvigastuse tekitamist, 1-2 tunnist sunnitud viibimist auto suletud pagasiruumis, raha äravõtmist ja korduvaid meeldetuletusi mõistlikult käitumiseks oleks A.S. hakanud süüdistatavatega tõsimeelselt ärilisi tehinguid tegema. On mõistetav, et süüdistatavate eelkirjeldatud käitumine tekitas A.S. s hirmu ja kartust tagajärgede osas, kui ta süüdistatavatele meelepäraselt ei käitu. Eelnevast on tingitud kannatanu vaikimine kuriteost kohtumisel politseipatrulliga, tema tegevus volikirja kirjutamisel auto kasutamiseks ja ka tema süüdistatavate tegevust pehmendada püüdvad ütlused kohtuistungil. Süüdistatavate ütlusest nähtub, et nad panid röövimise toime kavatsetult. Nad seadsid eesmärgiks röövida raha, kasutada hõivatud autot ja muretseda narkootikume ja viisid oma plaani ellu. T.J. episoodis on röövimine ja võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine vägivallaga tõendatud. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid, et nad 18.02.2009 õhtul kavatsesid röövida taksojuhti raha saamise eesmärgil samal viisil nagu nad tegid seda 03.02.2010 A.S. ga. Kavatsuse realiseerimiseks võttis B.P kaasa kaks nuga. B.P hoidis kannatanut selja tagant kinni ja ähvardas noaga samal aja kui T. Stanovoi võttis kannatanult telefoni ja rahakoti. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et surmaeelselt oli T.J. le tekitatud torke-lõikerelvaga haavad põsel, alahuulel, paremal labakäel, marrastused lõual ja paremal randmeliigesel - vigastused, mis ei põhjusta elavatel isikutel eluohtlikku tervisekahjustust. Auto ja dokumentide omastamise tahtluse kohta tõendid puuduvad. Samas on süüdistatavate ütlustega tõendatud, et sõiduauto hõivati ajutise kasutamise eesmärgil sama vägivalla tarvitamise käigus ja selle mõju kasutades, mida tarvitati kannatanult raha ära võtmisel. Eeltoodut arvestades tuleb sõiduautoga seonduv ümber kvalifitseerida
lg 3 p 1 järgi kui võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, mis oli toimepandud vägivallaga. Tõendamist ei leidnud
Tõendid ei kinnita põhjusliku seose olemasolu T. Stanovoi tegevuse ja T.J. surma saabumise vahel, mistõttu tema tegevus selles kuriteoepisoodis tuleb ümber kvalifitseerida
Röövimise ja sõiduauto ajutise kasutamise vägivallaga planeerimisel ja elluviimisel tegutsesid T. Stanovoi ja B.P koos ning ühise tahtlusega ja selles osas tuleb ka B.P poolt toimepandu kvalifitseerida
Lüües T.J. noaga tuharasse ei soovinud B.P tema surma ega teadnud, et selline tegu põhjustab kannatanu surma, samas oleks ta inimest selliselt vigastades ja seejärel pagasnikusse lukustades tähelepaneliku suhtumise korral pidanud sellise tagajärje saabumise võimalust ette nägema. Eeltoodut arvestades põhjustas B.P T.J. surma ettevaatamatusest hooletuse vormis ja tema poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida
T.J. röövimine on toime pandud kavatsetult. Süüdistatavad seadsid eesmärgiks röövida raha ja viisid oma plaani ellu. Sama puudutab võõra vallasasja ajutist omavolilist kasutamist vägivallaga, eesmärgil omastada raha, sõita Tapale ja muretseda narkootikume. 5 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatavate käitumises karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, nende vastutust kergendab süü osaline tunnistamine ja kahetsus. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et röövimised ja võõra vallasasja ajutised kasutamised vägivallaga on toime pandud kavatsetult. T. Stanovoi ja B.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimane neist pani kuriteod toime ajal, mil temale mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Mõlemad süüdistatavad kuritarvitavad alkoholi ja narkootikume, on üle kahekümne korra karistatud väärtegude eest, kuriteod on toime pandud narkootikumide hankimiseks. Arvestades T. Stanovoi ja B.P süü suurust, kuritegude tehiolusid ja süüdistatavate isikuid, tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatavaid karistada raskeima kuriteo sanktsiooni keskmisest suurema vangistusega. B.P süü suurusest lähtuvalt peab tema karistus olema raskem, sest tema kasutas mõlema episoodi puhul vahetult nuga, tema oli ka mõtte algatajaks ja aktiivsemaks täideviijaks T.J. puhul, mis viimase surmaga lõppes. A.S. ja T.J. kuriteoepisoodis tuleb süüdistatavatele mõista
lg 1 sätteid kohaldades eraldi karistused ja moodustada seejärel liitkaristus
B.P karistusele tuleb
T. Stanovoile karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kuriteoepisoodidega milledes ta 02.02.2010 otsusega süüdi tunnistati. T. Stanovoi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub kontrollida maakohtu poolt KrMS §-s 2681 lg 1 sätestatu järgimist ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsiooni kohaselt vaidlustab kaitsja T. Stanovoi süüdimõistmise
episoodis. Kaitsja leiab, et kohus on nimetatud episoodi osas rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 339 p 11 mõttes, mis toob vältimatult kaasa KrMS § 341 lg 1 alusel kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Samuti leiab kaitsja, et A.S. röövimise episoodis on kohus alusetult omistanud T. Stanovoile süüdistuse
T. Stanovoile ja B.P-le oli esitatud algselt süüdistus selles, et nad 03.02.2009 õhtul röövisid sõiduauto MB, reg.nr XXX , , mobiiltelefoni Nokia 6070, väärtuseta rahakoti koos selles olnud 800 krooni ja 40 euroga ning juhitunnistuse ja auto registreerimistunnistuse. Sõiduauto ja dokumendid andis kannatanu süüdistatavatele üle vabatahtlikult ning vormistas ka volituse. Kannatanu andis kohtus ütlusi, et tegi seda ärilistel eesmärkidel, et temale tehtaks ära sõiduki tehniline ülevaatus. Neid peatas politseipatrull, kuid kannatanu ei pöördunud võimuesindajate poole abi saamiseks. Kannatanu oli oma otsustustes vaba. Samuti ei ole põhjendatud, milles seisnes rahakoti ja telefoni ajutine omavoliline kasutamine süüdistatavate poolt. Süüdistuses
Stanovoi õigeks mõistetud, seega ei olnud alust teha enam süüdimõistvat otsust
MS § 306 lg 1 p 3 kohaselt kohtuotsuse tegemisel peab kohus lahendama küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi järgi tuleb see kvalifitseerida. KrMS § 306 lg 1 p 4 sätestab, et lahendada tuleb küsimus, kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. 6 Kohus, asudes seisukohale, et T. Stanovoi tuleb süüdistuses
MS § 306 lg 1 p 3 ja 4 alusel võimalus teha sama episoodi osas samaaegselt nii õigeks kui ka süüdimõistvat kohtuotsust.
lg 1 sätestab, et üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed ei või enne selles asjas kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus arutamises. Kohtulikud vaidlused ja süüdistatava viimase sõna kuulamine toimus 07.02–09.02.2011. Otsuse kuulutamise aeg oli 08.04.2011.
lg 1 tuleneb, et maakohtu kohtukoosseisu liikmed ei või enne kohtuotsuse kuulutamist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud asja arutamisel sh ka nimetatud asjas kohtuotsuse tegemisel. Kohtuistungite registrist nähtuvalt on kohtunik Tiit Kullerkupp osalenud ajavahemikul 09.02.2011–08.04.2011 järgnevate üldmenetluse asjade kohtulikul arutamisel: 18.02.2011 13:00:00 rakvere saal 1 Tiit Kullerkupp 1-10-3742 Aleksandr Ganin; Toivo Paas
lg 2 p 7, 9 ja § 121; Artur Paas
lg 2 p 7,9 kohtuotsuse kuulutamine 22.02.2011; Tiit Kullerkupp 1-10-10414 Juri Beljajev
Kriminaalasjas nr 1-10-10414 esines
lg 2 p 3 sätestatud alus katkematuse põhimõtte eiramiseks, kuid kriminaalasjas nr 1-10-3742
Ühegi süüdistatava suhtes ei olnud kriminaalasjas nr 1-10-3742 kohaldatud tõkendina vahistamist ega esinenud ühtegi muud
Seetõttu puudus kohtul õigus arutada kriminaalasja nr 1-10-3742 enne käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. KrMS § 339 lg 1 p 11 sätestab, et kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline kui üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed on osalenud enne arutatavas asjas kohtuotsuse tegemist teise üldkorras kriminaalasja kohtulikus arutamises ilma vastava aluseta. Ringkonnakohtul puuduvad volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa sisuliselt õigeks lugeda. (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-59-07 p 12 ja nr 3-1-1-27-08 p 16). Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks. Juhul kui Tartu Ringkonnakohus ei tuvasta olulisi kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, on T. Stanovoile mõistetud põhjendamatult range karistus, mida tuleks kergendada. Viru Maakohus mõistis uuel arutamisel süüdistatavale sama karistuse, mille oli mõistnud sama kohus 02.02.2010. Asja uuel arutamisel vähenes aga süüdistuse maht ning seetõttu ka isiku süü, millest tulenevalt ei olnud kohtul enam alust mõista sama ranget karistust kui asja esmakordsel arutamisel. B.P kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks või tühistada maakohtu otsus J. Mudrasovile mõistetud karistuse osas ja mõista J. Mudrasovile kergem karistus. Kaitsja leiab, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning B.P-le mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus on otsuses märkinud, et vastutust kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahetsus, kuid tegelikult on B.P end täielikult süüdi tunnistanud. Karistuse mõistmisel ei arvestanud kohus vastutust kergendava asjaoluna süü täielikku tunnistamist ega mõistnud kohast karistust. B.P-le mõistetud üksikkaristused on liialt karmid. Kriminaalasja tehioludest tulenevalt on põhjendamatu liitkaristuse mõistmiseks suurendada raskeimat üksikkaristust, samuti ei ole karistuse mõistmist põhistatud. 7 B.P on tunnistanud ja kohus tuvastas, et ka teine T.J. episood oli plaanis toime panna samal viisil, mil esimene A.S. episood, so raskeid tagajärgi põhjustamata. Kui kohus suurendas B.P karistust surma põhjustamise tõttu kogumis röövimisega kahe aasta võrra, siis oleks põhjendatud esimese episoodi eest mõista karistuse alammääras, so mõistma esimese episoodi eest 3 aastat vangistust, teise eest samas määras. Kuna oli tuvastatud kavatsus kuritegu toime panna samal viisil, siis ei peaks karistus teise episoodi eest olema tunduvalt raskem.
lg 1 alusel tuleks lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning B.P tuleks karistada kokku vangistusega 5 aastat. B.P on ka varem kahel korral karistatud teise astme kuritegude eest, milline karistus asendati üldkasuliku tööga, seega pole ta toime pannud raskeid või ühiskonnaohtlikke kuritegusid. Tema karistuslik mõjutamine tema isikuomadusi arvestades ei nõua pikaajalist vangistamist. Kohtuotsus ei ole kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-99-06, mille kohaselt karistamise alus sisaldub
§-s 56, kuid karistuse kohaldamisel tuleb järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut.
§-st 56 lähtudes peab kohus andma karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Hinnangu andmisel ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kui B.P põhjustas ettevaatamatusest teise isiku surma, ei ole põhjendatud mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. B.P-le mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohtuotsuses puudub karistuse põhjendatus. B.P esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles väljendab mittenõustumist tema süüditunnistamisega
väitis maakohtus, et tema isiklikult andis vabatahtlikult oma autot kasutada. Samuti ei nõustu apellant temale mõistetud karistuse karmusega 12 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust. 1. Ringkonnakohtu istungil prokurör vaidles esitatud apellatsioonidele vastu. Kaitsjad ja süüdistatavad toetasid esitatud apellatsioone. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KrMS § 338 p 2 mõttes, s.o - Timofei Stanovoi karistamises
ja T.J. osas, karistuse mõistmises
lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi ning lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas; - B.P karistamises
episood)
lg 1 alusel ning karistamises
episood)
lg 1 alusel,
MS § 340 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi teeb ringkonnakohus sõltumata apellatsioonidest uue otsuse. 2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust kui tunnistades mõlemad süüdistatavad neile süüks arvatud röövimistes küll süüdi, mõistis seejuures kummaski röövimises eraldi karistused kohaldades
Kriminaalasi saabus maakohtusse süüdistatava T. Stanovoi süüdistuses
episood) ja
episood) ning J. 8 B.P süüdistuses
episood) ja
episood). Maakohtu istungil taotles prokurör kannatanu A.S. episoodis süüdistatavate tegevus ümber kvalifitseerida röövimise ja asja omavolilise kasutamisena vägivallaga ning süüdistatavate mõrvasüüdistus (kannatanu T.J. episood) ümber kvalifitseerida T. Stanovoi osas röövimise ja asja omavolilise kasutamisena vägivallaga ning B.P röövimise, asjaomavolilise kasutamisena vägivallaga ja surma põhjustamisena ettevaatamatusest. Kuna prokurör loobus mõrvasüüdistusest, siis polnud maakohtul enam vajadust T. Stanovoi süüd seoses kannatanu T.J. surmaga analüüsida ja maakohus mõistis T. Stanovoi selles õigeks. Maakohus nõustus prokuröri taotlusega süüdistatavate tegevuse ümberkvalifitseerimiseks..
Süüdistatav selgitas, et kannatanu andis sõiduki vabatahtlikult ära ja vastutasuks olid süüdistatavad lubanud kannatanule teenusena sõiduki tehnilise ülevaatuse. Süüdistatav väitis, et mõlema kuriteoepisoodi osas oli algselt plaan võtta raha juhilt ära ja siis lasta juht minema. Veel selgitas, et tahtis kannatanu T.J. lihtsalt lükata, sest peateed mööda sõitis auto ja süüdistatav tundis hirmu, et neid võidakse näha. Siis ta ilmselt lükkas kannatanut noaga, aga ei tahtnud noaga lüüa. Hiljem sai teada, et kannatanule oli tekkinud selline vigastus.
järgi ei ole õige, kuna süüdistatavad nimetatud rahakotti ja mobiiltelefoni ei kasutanud ega pööranud neid esemeid enda kasuks.
lg 3 p 1 järgi kui võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, mis oli toimepandud vägivallaga. 11. Kannatanu T.J. käsitlevas episoodis on maakohus (4 kd, tl 139) auto ja dokumentide osas samuti leidnud, et süüdistatavatel puudus omastamise tahtlus. Autot oli vaja sõiduks Tapale ja seal kavatseti see maha jätta. Samas on süüdistatavate ütlustega tõendatud, et sõiduauto hõivati ajutise kasutamise eesmärgil sama vägivalla tarvitamise käigus ja vägivalla endist toimet kasutades, mida olid eelnevalt kasutatud kannatanult raha hõivamisel. Seega leidis maakohus, et sõiduauto ja dokumentidega seonduv tuleb ümber kvalifitseerida
lg 3 p 1 järgi kui võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine, mis oli toimepandud vägivallaga. Maakohus leidis õigesti, et kannatanute A.S. ja T.J. suhtes toime pandud süüdistatavate kuritegeliku tegevuse osaline kvalifitseerimine
lg 3 p 1 (asja omavoliline kasutamine vägivallaga) järgi ei riku nende kaitseõigust, kuna osa röövimise süüdistusega kirjeldatud tegevusest kvalifitseerub kergema kuriteona. Hinnates, kas tegemist on õiguslikus mõttes ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKKo 3-1-1-15-08). Käeolevas kriminaasjas on kannatanu A.S. suhtes toimepandud teod (vägivald, vara hõivamine, vara omavoliline kasutamine) ajalis-ruumiliselt lähestikku, minutites arvestatava ajaperioodi jooksul ja seega tuleb süüdistatavate tegevust ühtse teona näha 03.02.2009 A.S. suhtes toimepandus. Samuti on 18.02.2009 ühtse teona käsitletav kannatanu T.J. suhtes toimepandud osateod (vägivald, vara hõivamine, vara omavoliline kasutamine, B.P ka eluvastane süütegu).
Ringkonnakohus leiab, et mõistes T. Stanovoi õigeks mõrva süüdistuses välistas maakohus sellega T. Stanovoi eluvõtva tegevuse kannatanu T.J. suhtes. Samas ei pea sellest järelduma, et maakohus välistas T. Stanovoi vägivaldse tegevuse röövimises ja asja omavolilises kasutamises, mis oli seotud vägivallaga.
Siinjuures lähtub ringkonnakohus eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab mitmele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust. Käesoleval juhul tuleb tühistada maakohtu poolt
järgi mõistetud liitkaristus ja seejärel tuleb kõikide kogumit moodustavate tegude eest mõista
Nimelt ei võimalda karistusseadustik mõista isikule sama kohtuotsusega ühes ja samas sättes ette nähtud sanktsiooni järgi mitut erinevat üksikkaristust ja neid seejärel
Maakohus on süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestanud
Süüdistatav B.P polnud nõus talle maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Süüdistatav leidis, et temale mõistetav õige karistus peaks olema sanktsiooni miinimumi lähedane, s.o 3 aastat vangistust. Kaitsja L. Nirgi apellatsioonis oli samuti taotlus B.P-le kergema karistuse mõistmiseks. T. Stanovoi kaitsja A. Aasmaa väitis, et tema kaitsealusele on mõistetud karm karistus ning taotles kaitsealusele mõistetud karistuse kergendamist. 13 Tulenevalt ringkonnakohtu motiivide alguses toodud maakohtu otsuse tühistamisega mõistab ringkonnakohus süüdistatavatele seega mõnevõrra kergemad vangistused, sest käesoleval juhul ei toimu enam karistuste liitmist süüks arvatud eraldi röövimistes
Oluliselt kergema karistuse mõistmist nagu taotles B.P (3 aastat vangistust) ei pea ringkonnakohus kindlasti võimalikuks. Rõhutada on vaja süüdistatavate süü suurust kahe kavatsetud vägivaldse röövimise toimepanemisel. Süüdistatavad on varem kohtulikult korduvalt karistatud. Süüdistatavale B.P-le mõistetava karistuse puhul peab avalduma tema suuremast süüst (kannatanu surma põhjustamine ettevaatamatusest) tulenevalt karmim karistus võrreldes kaassüüdistatav T. Stanovoiga. Maakohus on õigustatult rõhutanud karistuse mõistmisel tema aktiivset rolli röövimistes. Ta oli mõlemas röövimises noaga ähvardajaks. Seega ringkonnakohus ei nõustu B.P kaitsja väitega, et maakohus on mõistnud süüdistatavale põhjendamatult karmi karistuse. Mõlema süüdistatava karistamisel tuleb mõista karistus
lg 1 järgi, s.o olukorras, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus.
lg 2 p 4, 7, 8 näeb ette raskeima sanktsiooni ( 3- 15 aastat vangistust) ja seega mõistetakse karistus selle sanktsiooni raamidest lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub, et süüdistatavatele tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmise määra lähedaselt, arvestades seejuures ka kummagi süüdistatava süü suurust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatavatele karistuse mõistmises
Stanovoile kannatanu A.S. episoodis
lg 1 alusel
episoodis
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi mõistetud karistus 10 aastat vangistust, siis ei saa ringkonnakohus uut otsust tehes
lg 1 alusel
lg 2 p 4, 7, 8 järgi seda karmistada.
Stanovoile Viru Maakohtu 02.02.2010 otsusega
lg 2 p 4 järgi mõistetud kergem karistus 1 aasta vangistust ning sama kohtuotsusega
episood) mõistetud karistus ning mõista T. Stanovoile lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat vangistust. B.P lõplikuks kvalifikatsiooniks jääb süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, milles sisaldub kuriteo toimepanemine kannatanu A.S. suhtes
suhtes
Maakohtu otsusega oli
lg 1 alusel mõistetud karistuseks samuti 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 järgi oli maakohus B.P-le mõistnud karistuseks 12 aastat vangistust, kuid selles osas otsus tühistatakse, siis sellise karistuse määra mõistmise küsimus enam ei tõusetu. Kohtupraktikas on märgitud, et kui kriminaalasja menetletakse kaitsja apellatsiooni alusel, on ringkonnakohtu volitused karistuse mõistmisel
lg 1 järgi menetluslikult piiratud maakohtu otsusega kogumit moodustavatest kuritegudest raskeima eest mõistetud karistusega, mitte aga maakohtu otsusega mõistetud liitkaristusega (RKKKo nr 3-1-1-7-11). Asjaolu, et maakohus oli süüdistatavatele karistuse mõistmisel nende süü erinevast raskusest tulenevalt diferentseerinud karistusi, mõistes B.P-le karmima karistuse, siis peab seda vajalikuks uue otsusega teha ka ringkonnakohus ning rahuldab seetõttu ka apellatsioonides 14 sisaldunud taotluse kergendada süüdistatavatele mõistetavat karistust, mõistes T. Stanovoile
lg 1 järgi 8 aastat vangistust ja B.P-le 10 aastat vangistust.
lg 2 alusel tuleb liita B.P-le mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud kandmata karistus 8 kuud ja 6 päeva vangistust ning mõista lõplikuks karistuseks 10 aastat, 8 kuud ja 6 päeva vangistust. B.P-le mõistetava karistusega seoses märgib ringkonnakohus, et 29.04.2011 on Viru Maakohus määrusega (4 kd tl 128) teinud B.P-le
lg 2 järgi mõistetud karistuse osas paranduse, mille kohaselt tuleb Viru Maakohtu 13.05.2008 otsuse järgi kandmata karistuseks lugeda 8 kuud ja 6 päeva vangistust, mida arvestab ka ringkonnakohus B.P-le käesoleva otsusega karistuse mõistmisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.