Obsah (6)

§ 200§ 63§ 64§ 65§ 5§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11517 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 200lg 2 p-de 7 ja 8 ning § 215 lg 3 p 1 (A.S.

a episood) järgi ning karistuseks mõisteti

§ 63lg 1 alusel § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi 7 aastat vangistust.

Sama otsusega tunnistati B.N süüdi ka

§ 200lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 (T.J.

i episood) järgi ning karistuseks mõisteti

§ 63

lg 1 alusel § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel raskeima üksikkaristuse suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.

mai

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 8 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 8 kuud 8 päeva vangistust. Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määrusega parandati

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse moodustamise osas tehtud ebatäpsus ning

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele Viru Maakohtu 13.

mai

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 6 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohus tühistas
2. detsembri
3. a otsusega Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega süüdistuses

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 215 lg 3 p 1 ja § 117 lg 1 järgi mõistis B.N-ile

§ 63

lg 1 alusel

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetavale karistusele Viru Maakohtu 13.

mai

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud 6 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus jõustus
4. juunil 2012 Riigikohtu otsusega. Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega mõisteti B.N-ile

§ 5lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 10 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. veebruar 2009 ja karistusaeg lõpeb
2. juulil
3. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes B.N
4. veebruaril
6. Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a määrusega jäeti B.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kohus leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt tugev. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud vabastamist toetavatest kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral. Sellest järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud ning dünaamika on muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab B.N karistust muuhulgas röövimise ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. 2.2 Positiivsena tõi kohus välja, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, sh läbinud narkosõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Convictus“, õigusrikkujatele mõeldud programmi „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“. Samuti on ta alates
9. novembrist 2012 kuni käesoleva hetkeni olnud hõivatud tööga. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas puudub B.N vabanemisel kindel alaline elukoht. Kunda linna sotsiaaltööspetsialisti sõnul on isikule tagatud sotsiaaltoetused ja teenused, kuid koheselt elamispinda pakkuda ei ole. Jõhvi Kristliku Koguduse Uus Põlvkond on esitanud garantiikirja, millest nähtub, et nad on nõus kinnipeetava vabanemisel vastu võtma ja andma talle võimaluse läbida rehabilitatsioonikursus, mille ajal on isikule tagatud ka toitlustamine ja elamispind. Enne vangistust oli B.N töötu ning pani toime kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek. Isikul puudub toetust pakkuv lähisugulaste võrgustik. Tema tutvusringkonnas on kriminaalseid isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval on diagnoositud amfetamiinisõltuvus; ravi ei ole ta saanud. On ise tunnistanud, et pani röövimised toime selleks, et narkootikumide jaoks raha saada. B.N-i majanduslikku toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka suures summas tasumata hagid.
10. B.N esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 3.1 B.N märgib, et ta on läbinud kõik võimalikud sotsiaalprogrammid, vabanedes on tal olemas elamiskoht ning vangistuses on ta käitunud õiguskuulekalt. Eeltoodu näitab, et ta on vangistusest vajalikud järeldused teinud. Vangistusest on B.N ära kandnud 2/3 ehk seitse aastat, mis on väga pikk aeg. B.N on selle aja jooksul teinud kõik endast oleneva, et väärida võimalust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Katseajal oleks võimalik hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Süüdimõistetu hinnangul näitavad kõik asjas antud arvamused ja hinnangud seda, et teda on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Just see järelevalve minimeerib kohtu kartused, et vabaduses viibides hakkab ta eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. 2 Samuti on jäetud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et B.N viibib vangistuses esimest korda. 3.2 B.N leiab, et õigusselguse ja läbipaistvuse huvides peaksid kohtud ennetähtaegse vabastamise küsimuse esmakordsel menetlemisel konkreetse isiku puhul panema paika normid ja punktid, mille täitmisel kuulub isik ennetähtaegselt vabastamisele. Ehk kui isik jäetakse esimesel korral vabastamata, siis teistkordsel asja arutamisel kaalutakse just nende punktide ja ettekirjutuste täitmist, mille kohus on esimesel korral täitmiseks seadnud. Kui kõik kohtu seatud tingimused on täidetud, kuulub isik ennetähtaegsele vabastamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et B.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.

1. Määruskaebuses rõhutab B.N tema ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid ning leiab, et need tingivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga kõigi kaebuses loetletud asjaoludega juba arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei ole B.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Nii on kohus arvesse võtnud, et B.N on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning olnud hõivatud tööga. Ehkki kohus on märkinud, et vabanemisel puudub B.N kindel alaline elukoht, on kohus arvesse võtnud ka seda, et tal on võimalik asuda läbima Jõhvi Kristliku Koguduse Uue Põlvkonna pakutavat rehabilitatsioonikursust, millega kaasneb ka toitlustamine ja kindel elamispind. Samuti ei ole kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et B.N viibib reaalses vangistuses esimest korda.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, mille kohaselt on B.N-i ennetähtaegset vabastamist välistavad asjaolud selle kasuks kõnelevatest kaalukamad. B.N-i on kriminaalkorras karistatud märkimisväärne arv kordi, s.o seitse korda. Seejuures väärib tähelepanu, et tema kuriteod on muutunud raskemaks ning vägivaldsemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Enne vahistamist tarvitas B.N kümne aasta vältel regulaarselt amfetamiini ning tunnistab, et pani röövimised toime narkootikumide jaoks raha saamiseks. Vastavat ravi B.N saanud ei ole. Vangistuses on ta küll osalenud sõltuvusprobleeme käsitlevates sotsiaalprogrammides, ent kinnipeetava iseloomustuses kajastatu põhjal puudub kohtul veendumus, et need oleks olnud probleemi lahendamiseks piisavad. Nii nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav peab veel mõtlema ning analüüsima vajalikke tegevusi, mis aitavad tal tarvitamisest loobuda. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades ei ole ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga tekkinud veendumust, et B.N ei pane vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel enam toime uusi kuritegusid. Sellise veendumuse tekkele ei aita kaasa B.N-i enda kaebuses avaldatu, mille kohaselt on teda võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Sellest järeldab kohus, et ka B.N ise ei ole kindel oma võimekuses alustada vabaduses uut seaduskuulekat elu.
3. Seoses B.N-i ettepanekuga kohtu poolt kinnipeetavale vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimuste sätestamise ja nende täidetuse korral isiku ennetähtaegse 3 vabastamise kohta märgib ringkonnakohus, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel hinnatavaid asjaolusid reguleerib

§ 76lg 4.

Sätte kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võib isikut ennetähtaegselt vabastamata jättes anda soovitusi, millega kinnipeetav peaks vangistuses tegelema, et uute kuritegude toimepanemise riske maandada, ent asja uuel arutamisel kuuluvad hindamisele kõik

§ 76lg-s 4 loetletud asjaolud nende kogumis. 8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus